lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-1408/73

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-1408/73
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1192
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-1408/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.03.20121-12-1408/21Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.05.20121-12-1408/85Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.04.20161-12-1408/97Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.08.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-1408 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 19. veebruari 2015 määrus Mati Ülperi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Mati Ülper, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 19. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Mati Ülperi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 13.03.2012 otsusega tunnistati Mati Ülper süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti M. Ülperile karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja algust arvestati alates 09.12.2011.
1.1.13.03.2012 Tartu Maakohtu määrusega täpsustati 13.03.2012 maakohtu otsuse resolutsiooni kolmanda lõikega, mille kohaselt KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati M. Ülperile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 03.06.2004 otsusega nr 1-522/04 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 9 kuu 2 päeva vangistuse võrra ning mõisteti M. Ülperile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 4 aastat 9 kuud 2 päeva vangistust.
1.2.28.01.2015 koostati M. Ülperi suhtes Tartu Maakohtu poolt määrus seoses karistuste ülevaatamisega ning vähendati M. Ülperile 13.03.2012 kohtuotsusega mõistetud karistust 1 kuu võrra ning mõisteti uueks liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 14.02.2015.
1.3.Karistusaja algus 09.12.2011 ja karistusaja lõpp 11.08.2016 (tulenevalt maakohtu 28.01.2015 määrusest). Maakohtu määrus
2.Tartu Maakohtu 19.02.2015 määrusega jäeti M. Ülper vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus leidis, et M. Ülper on täitnud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused ehk ta on praeguse seisuga I astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Vaatamata sellele asus maakohus seisukohale, et M. Ülper tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
2.2.Süüdimõistetut on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Isik on katseajal pannud toime uue kuriteo. M. Ülper on vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega varasemalt vabastatud, kuid katseajal sooritas isik uue kuriteo – röövimise. Maakohus leidis, et eelnevast järeldub, et süüdimõistetu on jätkanud kuritegude toimepanemist hoolimata kriminaalhooldusele määramisest. Seega ei ole tegemist meetmega, mis hoiaks ära süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise.
2.3.Maakohus nõustus nii vangla kui kriminaalhooldusosakonna arvamusega, et M. Ülperi puhul esineb uue kuriteo toimepanemise oht. Süüdimõistetu on varem olnud riskiva, hoolimatu ja impulsiivse käitumislaadiga isik, kellel on olnud kalduvus vägivalla ärakasutamisele. Samuti on süüdimõistetu hasartmängusõltlane, tal puudub vabanemisel kindel elukoht ja tal on suured võlakohustused – rohkem kui 12 000 eurot. Suur tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks on siis, kui süüdimõistetu tarvitab alkoholi või kui tema majanduslik olukord on kehvapoolne. Vangla on pidanud süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele.
2.4.M. Ülperit on korduvalt karistatud vanglas distsiplinaarkorras. Maakohus asus seisukohale, et seega ei ole süüdimõistetu isegi vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt ja omab praegu veel kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Korduvalt kohaldatud distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu oluliseks ning seetõttu on üsna reaalne, et ta ei pruugi pidada oluliseks ka vabaduses kehtestatud reegleid ega alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamise üheks oluliseks eelduseks on distsiplinaarkaristuste puudumine. Seega on süüdimõistetu puhul antud eeldus täitmata. Maakohus tõdes, et on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vabaduses oma varasemat elustiili, on endiselt olemas ning pole välistatud, et vabaduses võib ta panna toime uue kuriteo. Määruskaebus
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Ülper, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 19.02.2015 kohtumääruse. Kaebuse esitaja toob välja, et ta on vangistuse ajal tegelenud oma probleemidega, läbides sotsiaalprogramme, mis on aidanud lahendada ka tema sõltuvusprobleeme. Lisaks võtab ta endale lisakohustuse registreerida kasiino keeld, et tal ei tekiks tagasilööke. Kasiino keeld garanteerib kasiinodesse sisenemise keelu. M. Ülper märgib, et tuleks arvestada, et vangla ja kriminaalhooldus toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. M. Ülperil on olemas vabanedes kindel elukoht Sõpruse 1-19, Valga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et M. Ülperi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata ning eeltoodust lähtudes märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu M. Ülperi määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Ülperi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et M. Ülperil on vabaduses olemas kindel elukoht, ta on läbinud sotsiaalprogramme ning isikul on soov oma senist elu muuta. Siiski leiab ringkonnakohus, samaselt maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles M. Ülperi vabastamist toetavad asjaolud.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb M. Ülperi tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige süüdlase isikut, kuriteo toimepanemise asjaolusid, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Süüdimõistetut on varasemalt korduvalt karistatud. Asjaolu, et M. Ülperi poolt toimepandud kuritegude dünaamika on jäänud samaks, näitab, et varasemad karistused ei ole isiku käitumist muutnud, mistõttu oleks käesoleval hetkel, isiku tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et M. Ülperi puhul on karistuse eesmärgid saavutatud ning kas kriminaalhooldusega on võimalik maandada M. Ülperi käitumisest tulenevaid riske, kuna M. Ülper on varem kriminaalhooldusel olles pannud toime uue kuriteo. Isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks. M. Ülperil on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima lisaks distsiplinaarrikkumiste toimepanemisele ka uute kuritegude toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi.
8.Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kohtul tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile vaatamata sellele, et tal on olemas kindel elukoht, tema ema on nõus teda toetama, ta on läbinud kaks sotsiaalprogrammi ja soovib seada kasiinosse sissepääsu keeldu. Elukoha olemasolu on vabastamise otsustamisel küll oluliseks asjaoluks, kuid arvestades M. Ülperi varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole tema vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud ega võimalik, kuna isikul puudub garanteeritud töökoht. M. Ülper on varasemalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ning isikul on võlgnevusi rohkem kui 12 000 eurot ulatuses ehk teisisõnu on oht, et süüdimõistetu jätkab rahaliste vahendite omandamist kuritegelikul teel.
9.Kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. M. Ülperi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 19.02.2015 määrus muutmata ja M. Ülper vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.