1-15-208/24 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

S.O süüdistatakse selles, et tema, olles 10.05.2012 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, ajavahemikus 05.03.2014 kella 23.30 kuni 06.03.2014 kella 06.30 tungis Tallinnas Pelguranna 33 asuva maja juurde pargitud sõidukisse Subaru Legacy reg.nr. XXX , kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva tolmuimeja Hoover väärtusega 30 eurot, mootorrattakiivri Caberg Duke väärtusega 200 eurot ja mootorrattakindad Acerbis väärtusega 60 eurot ning lahkus nimetatud esemetega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas S.O kannatanule kahju summas 290 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, ajavahemikus 28.07.2014 kella 23.30 kuni 29.07.2014, kuid mitte hiljem kui kell 04.31, tungis aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Komeedi 9a pargitud sõidukisse Hunday Elantra reg.nr. XXX , kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Allfilm OÜ – le kuuluva sülearvuti DELL Latitude E5430 väärtusega 350 eurot ning XXX kuuluva kosmeetikakoti väärtusega 5 eurot, milles oli ripatskõrvarõngad väärtusega 20 eurot, kassikujulised kõrvarõngad väärtusega 10 eurot, plastikust kõrvarõngad väärtusega 5 eurot, pääsukese kujutisega kõrvarõngad, põdrakujulised kõrvarõngad, papagoikujulised kõrvarõngad, südamekujulised kõrvarõngad, juuksekummid, ringikujulised kõrvarõngad, valget värvi pärlitega kõrvarõngad, ümmarguste kividega kõrvarõngad, ovaalsed kõrvarõngad, metallist ümmargused kõrvarõngad, kaelakett ripatsiga väärtusega 25 eurot, 5 – 6 käevõru koguväärtusega 15 eurot, üks paar juuste lõikamise kääre väärtusega 30 eurot, NIKE spordirinnahoidjad väärtusega 30 eurot, pleier iPod väärtusega 75 eurot, lõhnaõli Christian J ́adore väärtusega 100 eurot, L ́Oreal öö- ja päevakreem koguväärtusega 30 eurot, kehakreem Body Shop väärtusega 25 eurot, CD – toorikute torn 10 plaadiga koguväärtusega 10 eurot, juuksehari väärtusega 10 eurot, hambahari koos pastaga väärtusega 20 eurot ning lahkus nimetatud esemetega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas S.O kannatanule OÜ Allfilm kahju summas 350 eurot ja XXX summas 410 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 29.07.2014 kella 03.30 ajal tungis aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Videviku 19 asuva maja juurde pargitud sõidukisse SIA Mercedes Benz VITO 120 CDI reg.nr. XXX , kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva kohvri MAKITA, milles oli elektriline lööktrell 10 puuriotsikuga väärtusega 200 eurot ning lahkus sellega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas S.O kannatanule kahju summas 200 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, ajavahemikus 28.07.2014 kella 17.30 kuni 29.07.2014, kuid mitte hiljem kui kell 04.31, tungis aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Väike – Ameerika 20 pargitud sõidukisse Mazda 6 reg.nr. XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Aakermaa OÜ – le kuuluva tööriistakohvri Makita, milles oli akutrell Makita, kaks akut, laadija ja kaks kivipuru ehk esemed koguväärtusega 220 eurot ning lahkus nendega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas S.O kannatanule kahju summas 220 eurot. Seega S.O võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ja mis oli toime pandud sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 250 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Diana Helila, süüdistatav S.O ja tema kaitsja Natalia Lausmaa sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo (episood 05.03.2014) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust, lugedes kergem karistus ehk 4 kuud vangistust kaetuks 25.07.2014 Harju maakohtu poolt mõistetud karistusega 5 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuritegude (3 episoodi ajavahemikus 28.07.2014 kuni 29.07.2014) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 8 kuud vangistust 25.07.2014 Harju maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 5 kuud vangistust ja mis on moodustatud KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel, ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. Lähtuvalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ehk karistuse alguseks lugeda 29.07.2014, mil S.O oli kahtlustatavana kinni peetud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et S.O kuulub KarS § 199 lg 2 p 4, 8 (episood 05.03.2014) ja KarS § 199 lg 2 p 8, 9 (3 episoodi ajavahemikus 28.07.2014 kuni 29.07.2014) ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Asitõendid KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - ehituskindad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179

lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Asjas on teostatud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 23.10.2014 ekspertiisiakt nr 14E-GE1125. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 1026,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 18 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 18 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (tl 93). PPA 29.08.2014 ekspertiisimääruse kohaselt esitati DNA-ekspertiisiks 8 puuteproovi. Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest uuriti 8 sündmuskohaproovi. Asjas on teostatud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 29.05.2014 ekspertiisiakt nr 14E-GE0479. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 228,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 4 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 4 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (tl 203). PPA 04.04.2014 ekspertiisimääruse kohaselt esitati DNA-ekspertiisiks sündmuskohalt kaasavõetud kaks DNA proovi. Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest uuriti 2 sündmuskohaproovi. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „ “ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist.

Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et S.O-lt väljamõistetavat DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada ja mõista süüdistatavalt välja summa, mis vastab analüüsiobjektide arvule DNA ekspertiisi nr 14E-GE1125 kulu summas 456,00 eurot (8x57) ning DNA ekspertiisi nr 14E-GE0479 kulu summas 114,00 (2x57) kokku 570,00 eurot. Kohus jätab DNA-ekspertiisi kulu summas 687,00 eurot [(1026-456)+(228-114)] riigi kanda. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 516 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 570,00 eurot; - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks vähemalt üheks aastaks, kuivõrd S.O puudub sissetulek ning menetluskulusid saab tasuma hakata pärast vanglast vabanemist. Prokurör nõustus menetluskulude ajatamisega ühele aastale. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 1671 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 139, 25 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne

tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Tsiviilhagi KrMS § 38 lg 1 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi. Tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba. Õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks on asjas esitanud tsiviilhagi: - Heli Luik, kes nõuab ajavahemikul 28.07.2014-29.07.2014 varastatud esemete väärtuse hüvitamist summas 300,00 eurot ning auto aknaklaasi lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 250,00 eurot, kokku 550,00 eurot. - OÜ Aakermaa, keda esindab juhatuse liige XXX , kes nõuab ajavahemikul 28.07.201429.07.2014 varguse käigus auto aknaklaasi lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 139,00 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. S.O on tema vastu esitatud nõuded kokkuleppe sõlmimisel õigeks võtnud. Eeltoodust johtuvalt kohus otsustas: - rahuldada XXX tsiviilhagi. S.O-lt välja mõista kannatanu kasuks 550,00 eurot, milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. - rahuldada OÜ Aakermaa tsiviilhagi. S.O-lt välja mõista kannatanu kasuks 139,00 eurot. (