Kohtulahend

- KrMS § 175 lg 1 p 4 aluse kaitsetasu 72,00 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585,00 eurot. välja mõista M.A-lt KrMS § 180 lg 1 alusel 180, 00 eurot.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist viieks kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et M.A kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Asjas on teostatud 11.12.2014 Wismari Haigla ASis M.A vereproovi võtmine kogumaksumusega 24,00 eurot ja 16.12.2014 teostati EKEI-s M.A võetud vereproovi uuring kogumaksumusega 14,00 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 31.01.2015 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määruse kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse kulud M.A . Eeltoodust johtuvalt on seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulu hüvitamise otsustus juba tehtud kohtueelses menetluses uurimisasutuse määrusega. Seega kohus ei saa teha teistkordset otsustust seoses eelnimetatud kulu hüvitamisega. Kriminaalasja menetlemisega kaasnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 aluse kaitsetasu 72,00 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohus asub seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda. M.A sissetulek on tema pension 260 eurot kuus. Eluasemekulud on ligikaudu 100 eurot kuus. Kuivõrd tegemist on pensionäriga, ei saa eeldada tema tööle asumist ning sissetulekute suurenemist. Eluasemekulude tasumise järgselt jääb süüdistavale elamiskuludeks 40 eurot nädalas. Tegemist on olukorraga, kus menetluskulude täies ulatuses hüvitamine käib ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Eeltoodu alusel välja mõista M.A-lt KrMS § 180 lg 1

alusel menetluskuludena 180, 00 eurot. Menetluskulud summas 477 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. M.A taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 180,00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 15,00 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. ( Ingrid Kullerkann kohtunik

)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.