Kohtulahend

kinnipidamist töötas töölepingu alusel xxx-s oskustöölisena. Pere sissetulekuteks oli kinnipeetava töötasu, emapalk ning sotsiaalsed toetused. Vaatamata sellele, et sissetulek oli kindel ja stabiilne kulud ületasid tulusid. Kinnipeetaval on tasumata võlad: 1 SMS laen, trahvid ja kohtukulud. Samuti pere toimetulekut mõjutas isiku alkoholi probleem. Materiaalselt toetab teda ka ema. Kõik kuriteod on toime pannud joobeseisundis. Alkoholiseaduse rikkumise eest karistatud kokku 9 korral, juhtinud alkoholijoobes mootorsõidukit kahel korral. Kinnipeetava sõnul enne kinnipidamist vähendas alkoholi tarvitamise kogust ning vanglasse sattudes tegi otsuse üldse loobuda alkoholi tarvitamisest. Soovib läbida sotsiaalprogrammi. Hetkel osaleb programmis sotsiaalsete oskuste treening. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vanglakaristust kannab 1 kord. Käesolev vangistus on määratud joobes juhtimise eest. Üldise korduva kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 50%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset, siis Viru Vangla peaks toetama kinnipeetava vabastamist, kuid kuna puudub korteriomaniku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks xxx korterisse, siis Viru Vangla ei toeta G.V ́a vabanemist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetaval on peale vabanemist olemas elukoht oma pere juures xxx, kuid puudub omaniku nõusolek elektroonilise valve paigaldamiseks antud aadressile. Antud korterit üürib kinnipeetava elukaaslane, elasid juba seal ka enne isiku vangistust, kuid elukaaslasel puudub info korteri omaniku kohta ja nad ei ole kunagi kohtunud. Seetõttu polnud võimalik ka küsida omaniku nõusolekut elektroonilise valve paigaldamiseks antud aadressile. Kinnipeetava elukaaslane on lastega kodus, kuid tal on olemas töökoht xxx, kuhu ta tööle naasta saab. Kinnipeetaval vabaduses töökoht puudub. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. G.V taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu arvamustega, leiab, et G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.V isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamiseks elamispinnale puudub elamu omaniku vastav nõusolek, millega on täitmata elektroonilise valve kohaldamise tingimused. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava vabastamine vangistusest elektroonilise valve kohaldamise tingimused ei ole täidetavad. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. G.V on kriminaalkorras karistatud 4 korda (varavastased kuriteod ja joobes juhtimine), vanglas viibib esimest korda. Viimane karistus mõisteti joobes juhtimise eest. Korduvalt karistatud väärteokorras. Varasemalt oli karistatud nii tingimisi vangistusega kui ka üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning G.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem G.V-le määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks G.V uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude lühiajalist korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu G.V vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.