Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD:

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

oluliselt raskendas kriminaalasjade nr XXX ja nr XXX kohtueelset menetlust kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise tuvastamist. Kriminaalasjades nr XXX ja nr XXX tegutsesid kahtlustatavad edaspidi konspireeritumalt, telefoni teel konkreetsetest kuritegelikest teemadest ei räägitud, vaid lepiti kokku kohtumistes. K.Z. ile said teada töögrupi tegevusplaanid ning S.L. palus K.Z. il varjata ennast politsei eest. Kriminaalasjas nr XXX alustati menetlust 03.05.2011 KarS § 184 lg 2 p 1 tunnustel seoses sellega, et alates 2011. a algusest tegeles menetlejale teadaolev isikute grupp Kiviõli linnas suures koguses ebaseadusliku narkootiliste ainete käitlemisega. Jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p 1 alusel (vajadus koguda tõendeid kriminaalmenetluses) alustati kohe jälitusmenetlust. Kriminaalasjas nr XXX alustati menetlust 23.08.2012 KarS § 184 lg 2 p 1 tunnustel selle fakti kohta, et alates 01.06.2012 tegeles menetlejale teadaolev K.Z. Kiviõli linnas suures koguses narkootilise aine levitamisega. Jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p 1 alusel (vajadus koguda tõendeid kriminaalmenetluses) alustati kohe jälitusmenetlust. Eeltoodust tulenevalt kavatseti edasiste jälitus- ja menetlustoimingutega koguda tõendeid esimesel võimalusel, kui pannakse toime süüteo tunnustega tegu ja seejärel kahtlustatavad isikud kinni pidada. Kuid pärast andmete ebaseaduslikku avaldamist E. Võibi poolt muutus kriminaalasja uurimine oluliselt raskemaks, tõendeid ei saanud koguda, sest tekkisid raskused, kuna K.Z. varjas ennast õiguskaitseorganite eest ning ei rääkinud telefoni teel enam kriminaalasjasse puutuvat juttu. E. Võibi tegevuse tõttu ei õnnestunud koguda tõendeid, mis kinnitaksid, et K.Z. käitles narkootilisi aineid suures koguses ega polnud võimalik viimast kinni pidada koos narkootiliste ainetega ning see ei osutunud ka edaspidi võimalikuks. Kuna peale K.Z. i planeeritud kinnipidamist oli sündmuse situatsioon muutunud, peeti kahtlustatav kinni alles 07.10.2012, kuid narkootilisi aineid tema juures ei avastatud. Seega, E. Võip kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamisega isiku poolt, kellele need andmed said teatavaks seoses ametiülesannete täitmisega, kui sellega oli oluliselt raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise tuvastamine ja jälitustoimingu eesmärgi saavutamine jälitusmenetluses, pani toime KarS § 3161 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

välisteabe kaitse korra § 6 lg 1 p 2 kohaselt oli kohustatud hoidma jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teavet ning teabe kogumiseks kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlevat teavet salajas ning riigisaladuse edastamisel oli ta kohustatud järgima samast korrast tulenevaid sätteid. Kriminaalasja raames teostatud teave jälitusmenetluses on piiratud tasemega riigisaladus RSVKK § 6 lg 1 p-de 2, 3 mõttes. Salastatus ei olnud Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 8 lg 1 alusel kustunud. 3.2 Kriminaalasjas tuleb tuvastada, kas kriminaalasjade nr XXX ja nr XXX kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmed said E. Võibile teatavaks seoses tema ametiülesannete täitmisega; kas ta avaldas talle teatavakssaanud teavet ebaseaduslikult kolmandatele isikutele ning kas teabe ebaseadusliku avaldamisega raskendas ta või tegi võimatuks kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise tuvastamise ja jälitusmenetluse eesmärkide saavutamise. Ida prefektuuri narkokuritegude talitusel oli teada informatsioon, et K.Z. tegeles narkootikumide levitamisega Kiviõli piirkonnas. Alustatud oli kaks kriminaalasja K.Z. i suhtes seoses ebaseadusliku narkootiliste ainete käitlemisega, toimus kriminaalasjade kohtueelne menetlus. Töögrupi koosolekud ja nõupidamised toimusid narkokuritegude talituse kabinetis, mis oli suur ühine avatud planeeringuga ruum, mistõttu olid edasine töö käik ja plaanid kuulda/teada kõigil kabinetis töötavatel isikutel. 23.08.2012 ja 24.08.2012 toimusid taas töögrupi koosolekud, neil koosolekutel oli töögrupi koosseisu arvatud ka E. Võip. Tunnistajate I.M. i, A.M.i, V.A. , M.M. i ja A.L. i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tegemist oli suure ja mahuka kriminaalasjaga, mistõttu olid töögruppi hõlmatud lisaks kõigile Jõhvi talituse ametnikele ka kolleegid Narva talitusest. E. Võip osales mõlemal päeval, s.o. 23.08.2012 ja 24.08.2012, toimunud koosolekutel ja talle said teatavaks edasised tegevused, eelkõige planeeritavad kinnipidamised ja läbiotsimised. Tunnistajate I.M. i, V.A. ja A.L. i ütlustest ning süüdistatava enda seletusest nähtub, et edasiste plaanide tegemisel avaldas E. Võip ise soovi teostada läbiotsimine K.Z. i elukohas ja sõidukis. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et K.Z. iga seotud kriminaalasjade andmed said E. Võibile teatavaks seoses tema poolt ametiülesannete täitmisega. 3.3 Seoses eelpoolnimetatud kriminaalasjade kohtueelse menetlemisega oli alustatud ka jälitusmenetlust, politseile teadaolevat K.Z. i mobiiltelefoni abonentnumbriga XXX kuulati pealt. Jälitusmenetlusest ja mobiiltelefonide pealtkuulamisest oli teadlik ka E. Võip. Tunnistaja A.M. ni ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 27.08.2012, kui ta asus salvestisi kuulama, selgus telefonikõnest K.Z. i ja S.L. i vahel, et viimasel oli olnud vestlus Erviniga, kes oli öelnud, et kohe algab haarang ning kõigepealt võetakse kinni K.Z. ja seejärel ka S.L. . Sama tunnistaja ütlustest nähtub ka asjaolu, et peale kinnipidamist tunnistas K.Z. ka ise A.M. nile, et tema sai info S.L. ilt, kes oli näinud nende talituses töötanud Ervinit. Teisi Ervini-nimelisi isikuid narkotalituses ning tunnistajate-politseiametnike teada ka teistes Ida prefektuuri talitustes sel ajal ei töötanud. S.L. il puudus igasugune õigus saada teada kohtueelse- ja jälitusmenetluse käigus kogutud andmeid ning menetlusgrupi edasisi plaane, s.h. riigisaladuseks tunnistatud teavet. Süüdistatav E. Võip kinnitas ka ise kohtuistungil, et vestlus S.L. iga toimus, kuid selle sisuks oli vaid ähvarduse edastamine K.Z. ile. 3.4 Menetluses olevate kriminaalasjade kohtueelse- ja jälitusmenetluse andmete ebaseadusliku avaldamise puhul ei ole oluline, kui suures mahus on andmeid avaldatud. Küll on aga oluline see, et avaldaja saab aru, et tegemist oli kohtueelse- ja/või jälitusmenetluse teabega. See oli E. Võibile arusaadav, kuna alates 23.08.2012 oli ta arvatud menetlusgrupi

koosseisu, talle oli määratud konkreetse tööülesandena läbiotsimiste läbiviimine ja vormistamine ning talle olid kätte antud ka läbiotsimisprotokollid ja -määrused. Jälitusprotokolli kohaselt sai S.L. ile 27.08.2012 teatavaks ja ta edastas K.Z. ile järgmise teabe: „Lihtsalt mul oli praegu vestlus Erviniga. Ja ta ütles, et ta võtab sinu, seejärel minu“. Jälitusprotokolli kohaselt teatas K.Z. 28.09.2012 V.H. ile: „Mind kuulatakse pidevalt pealt“. 3.5 Maakohus leidis, et E. Võip avaldas ebaseaduslikult talle ametiülesannete raames teatavaks saanud teavet kohtueelse- ja jälitusmenetluse kohta S.L. ile, kes omakorda teatas sellest kohe K.Z. ile. E. Võibil ei olnud mingit õigust avaldada S.L. ile talle ametiülesannete käigus teatavaks saanud andmeid ja menetlusgrupi plaane, s.h. riigisaladust. Süüdistatava väited selle kohta, et ta soovis K.Z. ile just 27.08.2012 edastada vaid abstraktse hoiatuse, ei ole eluliselt usutavad, on ennast õigustavad ja ei ole kooskõlas käesolevas kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Maakohus leiab, et politseiametnikuna, erimenetlejana, pidanuks süüdistatav käituma vastupidiselt ja mitte edastama talle kriminaalasjade kohtueelse- ja jälitusmenetluse tegevuse raames teatavaks saanud infot ja edasisi plaane. Süüdistatav E. Võip edastas jälitusmenetlusele allutatud isikutele teavet politseitöö ja -plaanide kohta konkreetses kriminaalasjas. Maakohus leidis, et süüdistatava kaudne eesmärk oli hoiatada K.Z. it. Kohtueelse - ja jälitusmenetluse andmete avaldamine oli käesoleval ajal ebaseaduslik, kuna selleks puudus seadusest tulenev alus. 3.6 K.Z. iga seotud kriminaalasjades toimus augustis 2012 nii kohtueelne menetlus kui jälitusmenetlus. 23.08.2012 ja 24.08.2012 toimunud koosolekutel otsustati edasise tegevusena pidada K.Z. koos narkoainega kinni ja teostada läbiotsimised. Kinnipidamise ja läbiotsimiste konkreetne aeg pidi selguma jälitusmenetluse raames toimuvast mobiiltelefonide pealtkuulamisest saadud andmetest. Peale 27.08.2012 muutus see aga võimatuks. Tunnistajate I.M. i, A.M. ni, V.A. ja A.L. i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et peale seda, kui K.Z. ile sai 27.08.2012 teatavaks info kohtueelse menetluse plaanide kohta, lülitas ta oma mobiiltelefoni välja ja varjus ning muutus ka narkopeidiku kasutamise skeem. Uute telefoninumbrite väljaselgitamine võttis aega, mistõttu peeti K.Z. kinni alles 07.10.2012, kuid ilma narkoaineta. Seda, et K.Z. vahetas mobiiltelefoni abonentnumbrit ja ei rääkinud mobiiltelefoni teel enam kriminaalasjas olulist infot sisaldavatest asjaoludest, tõendab ka jälitusprotokoll. Nii nähtub jälitusprotokollist, et 27.08.2012 kasutas K.Z. mobiiltelefoni abonentnumbriga XXX , aga 28.09.2012 kasutas ta mobiiltelefoni abonentnumbriga XXX . 28.09.2012 kõnest mobiiltelefonide kaudu V.H. i ja K.Z. i vahel nähtub, et K.Z. ei lubanud V.H. il mobiiltelefoni teel midagi rääkida, kuna arvas, et vaatamata uutele telefonidele kuulatakse teda pealt. 3.7 Eeltoodust nähtub, et K.Z. iga seotud kriminaalasjades osutus menetlusgrupi koosolekutel 23.08.2012 ja 24.08.2012 kokkulepitud plaanide elluviimine ettenähtud aegadel, kohtades ja mahus raskendatuks, kuna K.Z. varjus ja tegutsemist ei toimunud. Samuti osutus võimatuks saada infot plaanide edasiseks tegemiseks jälitusmenetluse raames, kuna K.Z. ja teised samas kriminaalasjas kahtlustatavad vahetasid ära mobiiltelefonide numbrid ning ei rääkinud enam mobiiltelefonide teel kriminaalasjas tähtsatest asjaoludest. Kohtueelset menetlust läbiviiv asutus, samuti prokuratuur, peavad teabe kogumiseks kasutama kõiki lubatud toiminguid. Tunnistajate I.M. i, A.M. ni, V.A. , M.M. i ja A.L. i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et K.Z. iga seotud kriminaalasjades peatas E. Võibi poolt info edastamine kriminaalasjade menetlemise, K.Z. peatas oma tegevuse ja vahetas mobiiltelefoni numbri, mistõttu tema kinnipidamine osutus võimalikuks alles oktoobris ja ilma narkoaineta. Seega raskendas E. Võibi poolt ebaseaduslikult teabe avaldamine oluliselt kriminaalasjade menetlust ja tõendite kogumist.

3.8 Maakohus leidis, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist ka põhjusliku seose olemasolu E. Võibi tegevuse ja kriminaalasjas tekkinud kahjuliku tagajärje suhtes. Tunnistajate I.M. i, A.M. ni, V.A. ja A.L. i ütlustest nähtub, et K.Z. i kriminaalasjade kohtueelses menetluses oldi jõutud etappi, mil planeeriti kahtlustatavate kinnipidamist koos narkoainega ning nende elukohtade ja sõidukite läbiotsimist. Konkreetne aeg ja koht selleks pidid selguma jälitusmenetluse käigus toimuvast mobiiltelefonide pealtkuulamisest. Kinnipidamised koos narkoainega ja läbiotsimised jäid teostamata, kuna K.Z. peatas peale info saamist E. Võibilt läbi S.L. i ajutiselt oma ebaseadusliku tegevuse, varjus, vahetas mobiiltelefoni numbri ja ei rääkinud enam mobiiltelefoni teel kriminaalasjas tähtsust omavatest asjaoludest, vaid leppis kokku kohtumised. Tunnistajate I.M. i ja V.A. ütluste kohaselt maakohtu istungil oli selleks ajaks ära tehtud suur töö, mis pidi lõppema kinnipidamiste ja läbiotsimistega, mistõttu olid lisaks Jõhvi narkotalitusele menetlusgrupi koosseisu arvatud ka lisajõude Narva talitusest. Seega ei õnnestunud E. Võibi tegevuse tulemusena koguda tõendeid, mis kinnitasid, et K.Z. käitles ebaseaduslikult narkoainet suures koguses ja teda ei olnud võimalik kinni pidada koos narkoainega. See ei osutunud võimalikuks ka edaspidi.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

4.1.4 Tuvastatud on, et 27.08.2012 mingeid menetlustoiminguid K.Z. i suhtes planeeritud ei olnud. Isegi, kui sel päeval oleks vaja olnud teostada mingi toiming K.Z. i ei olnud E. Võip sellest teadlik. Kui 27.08.2012 E. Võip avaldas info K.Z. i kinnipidamisest, ei vastanud see tegelikkusele. 4.1.5 Vaidlus puudub selles, et E. Võip on ametiisik, et tema sai tööülesannete täitmisel teada operatiivinfot, tal puudus õigus avaldada seda kolmandatele isikutele ja S.L. il ei olnud õigust teada antud infot. Seega on vaidluse all järgmised küsimused: kas info, mida E. Võip avaldas, on seotud K.Z. i kriminaalasjaga, kas selle info avaldamisega oli raskendatud kriminaalasja uurimist, kas E. Võip info avaldamisel tegutses tahtlikult või ettevaatamatult. Ainus objektiivne tõend, mis kinnitaks, et E. Võip avaldas kriminaalasjaga seotud infot, on pealtkuulamise protokoll, millest nähtub, et E. Võip räägib K.Z. i ja S.L. i kinnivõtmisest. Seega tuleb tuvastada, kas K.Z. , pärast E. Võibilt info saamist, hakkas ennast peitma, varjama, sõitis kuhugi teise linna, välismaale. Sellised andmed puuduvad. Süüdistatav andis ütlusi, et tal oli K.Z. iga konflikt lukkseppade pärast. Lisaks oli tal konflikt K.Z. iga E. Võibi naabri I.T. i korteri juures. Kolmas konflikt leidis aset 26.08.2012.a. samuti I.T. i korteri juures, kus K.Z. ja kaks tundmatut meest lärmasid. Esmaspäeval, 27.08.2012, nähes S.L. it, kutsus E. Võip ta enda juurde ja lasi K.Z. ile edasi öelda, et kui ta teda veel oma korteri ukse taga näeb, paneb ta K.Z. i julmalt istuma nagu ka S.L. i. Seejärel mindi lahku. Kohus luges põhjendamatult E. Võibi ütlused ebausaldusväärseteks. Apellandi arvates on süüdistatava versioon eluliselt usutav ja kinnitatud ka teiste kohtus uuritud tõenditega, sh jälitusprotokolliga ning prokuröri poolt esitatud Viru Maakohtu 16.aprilli 2014 kohtuotsusega, mille järgi I.T. elab aadressil XXX , s.t. on E. Võibi naaber. Kuna I.T. oli seotud K.Z. iga, siis puudub alus mitte usaldada E. Võibi versiooni. Seda, et E. Võibi ja L. i jutt ei ole seotud K.Z. i kriminaalasjaga, kinnitab ka see, et E. Võibile oli juba nädal enne koosolekut teada, et K.Z. i suhtes teostatakse pealtkuulamist, kuna ta osales 23.-24. augustil 2012.a töögrupi koosolekutel, kus arutati erinevad variante K.Z. i kinnipidamise ja narkootiliste ainete avastamise kohta. E. Võibile oli väljastatud läbiotsimismäärused. Juhul, kui E. Võibil olnuks soov hoiatada K.Z. it, oleks ta selle info kohe viimasele edastanud. E. Võip avaldas S.L. ile tegelikkusele mittevastavat infot, kuna 27.08.2012 ei olnud politsei plaanides K.Z. i kinnipidamist (E. Võibil selline info puudus). Tekib küsimus, miks räägib E. Võip S.L. ile 27.08.2012 K.Z. i kinnipidamisest, kui see info on seotud K.Z. i kriminaalasjaga. Selgitus võib olla apellandi arvates ainult üks: et vestlus E. Võibi ja S.L. i vahel ei ole mingil moel seotud K.Z. i kriminaalasjaga. 4.1.6 KarS §-s 3161 ettenähtud kuriteo tagajärjena tuleb käsitada kas kohtueelse menetluse kui terviku eesmärgi (KrMS § 211) saavutamise võimatust või selle olulist raskendamist. Kas ja mil määral on kohtueelse menetluse andmete avaldamine tõendamiseseme asjaolude tuvastamist raskendanud või võimatuks muutnud, on faktiküsimus. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-54-11, p 7.4). Apellandi arvates ei ole tõendatud KarS §-le 3161 sätestatud tagajärg. Ei saa eeldada, et igasugune andmete avaldamine on võrdsustatav tagajärje põhjustamisega. Süüdistuse väite kohaselt E. Võibi poolt andmete avaldamise tagajärjeks on see, et ei õnnestunud koguda tõendeid, mis kinnitaksid, et K.Z. käitles narkootilisi aineid suuruses koguses. Puudus võimalus pidada ta kinni narkootiliste ainetega ning see ei osutunud ka

edaspidi võimalikuks. K.Z. peeti kinni alles 07.10.2012 ja narkootilisi aineid tema juures ei avastatud. Kohtulikul uurimisel ei ole tõendamist leidnud, et kriminaalasja uurimine oleks raskendatud seetõttu, et E. Võip ütles S.L. ile, et ta võtab kinni K.Z. i ja pärast S.L. i. K.Z. i kinnipidamine ei toimunud aasta hiljem, vaid 1 kuu ja 10 päeva pärast E. Võibi ja S.L. i vestlust. K.Z. on süüdi tunnistatud ebaseaduslikus narkootiliste ainete käitlemises suures koguses, st. olid kogutud tõendid tema süü kohta. K.Z. oli süüdi tunnistatud selles, et käitles narkootilisi aineid suures koguses ajavahemiku 18.06.2012 kuni 08.09.2012 eest, st isegi selle perioodi eest, mis oli pärast 27.08.2012. Ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistuse maht K.Z. i suhtes oli suurem ja E. Võibi poolt andmete avaldamise tõttu süüdistuse maht on vähenenud. 4.1.7 Riigikohtu praktika kohaselt saab lõpuleviidud tagajärjedeliktist rääkida vaid siis, kui on tuvastatud koosseisupärane tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Tõendatud ei ole põhjuslik seos sündmuse ja tagajärje vahel. Tunnistaja M.M. i ütluste kohaselt: "25 augustil, kui me aine ära võtsime, siis sellele läks järgi K.Z. , kes otsis ainet. Tegi kõnesid, närveeris, neil tekkisid segadus ja arusaamatused omavahel. Omavaheline klapp kadus neil ära". Seega võis narkootiliste ainete kadumine tundmatul põhjusel samuti muuta K.Z. i käitumise konspireeritumaks ning puudub alus väita, et ta just E. Võibi ja S.L. i jutuajamise tõttu vahetas abonendinumbri ja käitus edaspidi varjatult. 4.1.8 KarS § 3161 eeldab, et süüdistataval oli tahtlus nii teo, tagajärje kui ka (vähemalt üldjoontes) nendevahelise põhjusliku seose osas. Seega peab tuvastama, et tal oli tahtlus ka tagajärje ehk siis näiteks kohtueelse menetluse eesmärkide saavutamise välistamise suhtes. Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, et E. Võip tegutses vähemalt kaudse tahtlusega.

Lisaks oli eelviidatud kriminaalasjade menetlemisega alustatud ka jälitusmenetlust, mille käigus kuulati pealt K.Z. i mobiiltelefoni abonentnumbrit XXX . Jälitusmenetlusest, sealhulgas ka K.Z. i telefoni pealtkuulamisest oli teadlik ka süüdistatav (vt tunnistajate I.M. i, A.M. ni, V.A. , M.M. i ja A.L. i ütlused, kohtuistungiprotokoll, lk 36-57). Neis asjaoludes vaidlust ei ole. 12.3 Vaidlusküsimusi ei tekita ka ringkonnakohtu jaoks tunnistaja A.M. ni ütlustest tulenev. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt, kui asuti 27.08.2012 kuulama salvestisi, selgus telefonikõnest K.Z. i ja S.L. i vahel, et viimasel oli olnud vestlus kellegi Erviniga, kes olevat öelnud, et kohe algab haarang. Esmalt võetakse kinni K.Z. , seejärel S.L. . Lisaks rääkis tunnistaja A.M. d, et pärast K.Z. i kinnipidamist tunnistas viimane talle, et sai infot S.L. ilt, kes oli kohtunud nende töötaja Erviniga. Süüdistatav E. Võip kinnitas seda, et toimus vestlus tema ja S.L. i vahel, kuid selle sisu ei olnud seotud käimasolevate uurimismenetlustega, vaid see oli vaid ähvarduse edastamine K.Z. ile (vt E. Võibi ütlused K.Z. i ja S.L. i viibimiste kohta süüdistatava maja juures, kohtuistungi protokolli, lk 62). 12.4 Mingit vaidlust ei saa olla ka selles, et S.L. il puudus igasugune seadusest tulenev õigus saada teada kohtueelse- ja jälitusmenetluse käigus kogutud teavet ning menetlusgrupi edasisi plaane, sealhulgas riigisaladuseks tunnistatud teavet. 12.5 Keskseks küsimuseks on aga see, kas E. Võibi ja S.L. i vahelises vestluses edastas E. Võip eelviidatud infot. Tuginedes jälitusprotokollile ning asjaolule, et E. Võibile olid teada menetletavates kriminaalasjades planeeritavad toimingud ning jälitusmenetluses läbiviidav K.Z. i telefoni pealtkuulamine, asus maakohus seisukohale, et E. Võip avaldas ebaseaduslikult talle ametiülesannete raames teatavaks saanud teavet kohtueelse- ja jälitusmenetluse kohta S.L. ile, kes omakorda teatas sellest kohe K.Z. ile. Kohtu hinnangul süüdistatava väited selle kohta, et ta soovis K.Z. ile just 27.08.2012 edastada vaid abstraktse hoiatuse, ei ole eluliselt usutavad, on ennastõigustavad ega ole kooskõlas kriminaalasja kogutud teiste tõenditega (siinkohal maakohus ei täpsusta, milliseid tõendeid kohus silmas peab). Maakohtu arvates oli süüdistataval kaudne eesmärk hoiatada K. Zatajevit (vt ka maakohtu otsuse lk 10). 12.6 Ringkonnakohus leiab, et tunnistamaks E. Võipi süüdi talle käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuses, tuleb võtta seisukoht sellest, kas E. Võibi süüdimõistmiseks piisab sisuliselt ühest tõendist, s.o jälitusprotokollist 19.12.2012 (lk 10-17) ning kas nimetatud tõend kannab endas sellist informatsiooni, mis ümberlükkamatult ning üheselt annab kinnitust E. Võibi poolt talle esitatud süüdistuse tõendatusest. See tähendab, kas on võimalik nõustuda maakohtuga selles osas. Eelnevast nähtuvalt on maakohus E. Võibi süüküsimuse otsustamisel just nimelt sellele tõendile tuginenud ning leidnud, et nimetatud tõendist E. Võibi süüdimõistmiseks piisab. Teised asjas kogutud tõendeid mingit vastavasisulist otsest informatsiooni endas ei kanna (tunnistajate ütlused, kirjalikud tõendid). 12.7 Tuvastamaks, millist teavet edastas süüdistatav S.L. ile, tuleb seega analüüsida jälitusprotokollis sisalduvat. Enne kui asuda hindama eelviidatud tõendist nähtuvat, tuleb rõhutada, et S.L. it ei ole maakohtus üle kuulatud, kuna prokurör loobus tema küsitlemisest põhjusel, et tunnistaja on K.Z. i sõber ja võib anda mittetõeseid ütlusi (kohtuistungiprotokoll, lk 58). Viidatud jälitusprotokollis kajastuvad telefonivestlused S.L. i ja K.Z. i vahel, K.Z. i ja J.N. i vahel ning K.Z. i ja V.H. i vahel.

Tervikuna nimetatud telefonivestlused endas sisulist tõenduslikku infot ei kanna. Maakohus on lähtunud järgnevatest lausetest. S.L. ütles 28.08.2012 toimunud kõnes K.Z. iga: „Lihtsalt mul oli vestlus Erviniga. Ja ta ütles, et ta võtab sinu ja seejärel minu“. 28.09.2012 ütles K.Z. V.H. ile: “Mind kuulatakse pidevalt pealt“. Seega nimetatud lausetega andis E. Võip süüdistuse versiooni kohaselt S.L. ile teada, et läbiotsimise käigus planeeritakse K.Z. il narkootiliste ainete avastamine ja tema kinnipidamine ning järelikult väljastas E. Võip ebaseaduslikult operatiivinformatsiooni ning andmete ebaseadusliku avaldamisega hoiatas ta K.Z. it kestvate jälitustoimingute eest (süüdistuse tekst). 12.8 Menetluse andmed on mingist konkreetsest menetlusest pärinev informatsioon. Seega tuleks jälitusprotokollis kajastatud telefonikõnede sisule hinnangu andmisel tuvastada, kas neist võib järeldada menetletavatest kriminaalasjadest pärinevate andmete edastamist. 12.9 Jälitusprotokollis kajastatud S.L. i ja K.Z. i vahelisest telefonivestlusest nähtub, et S.L. ütles K.Z. ile, et täna (27.08.2012) tuleb haarang. Samuti ütles S.L. K.Z. ile, et :“mul oli vestlus Erviniga ja ta ütles, et enne võtab sinu ja seejärel minu. Ütles et ise teate mille eest“. 12.10 Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et eelnimetatud kõnest saab üheselt järeldada, et E. Võip avaldas S.L. ile operatiivinfot seoses K.Z. i suhtes menetletavate kriminaalasjadega. Nimelt nähtub kogutud tõenditest, et K.Z. i kriminaalasjades ei olnud planeeritud tema vahistamist just nimelt 27.08.2012 (tunnistajate A.M. ni, M.M. i, A.L. i, V.A. , I.M. i ütlused). Nimetatud isikute ütlustest tuleneb, et vahistamised olid plaanis üldisemas perspektiivis, sõltuvalt sellest, kas ja millist konkreetsemat infot saadakse jälitustegevuse käigus. Lisaks tuleb märkida, et S.L. vahendas K.Z. ile E. Võibi poolt talle räägitut n-ö oma sõnadega, mistõttu jääb selgusetuks, millistel asjaoludel, millisel viisil ja mida täpselt E. Võip S.L. ile ütles. Nagu märgitud, S.L. i ülekuulamist maakohtus ei toimunud tunnistaja küsitlemisest loobumise tõttu prokuröri poolt. 12.11 Ringkonnakohtu arvates ei ole E. Võibi poolt öeldud selgitus S.L. iga vestluse mõtte ja sisu kohta maakohtu poolt ümber lükatud. Pelgalt asjaolu tõttu, et E. Võip kuulus K.Z. iga seotud kriminaalasjade menetlusega tegelevasse töögruppi, ei võimalda kindlalt väita, et S.L. i ja K.Z. i vahelisest vestlusest tulenes E. Võibilt pärinev operatiivinformatsioon menetletavates kriminaalasjades läbiviidava tulevikus aset leidva K.Z. i kinnipidamise kohta. 12.12 Süüdistuse kohaselt operatiivinformatsiooni ebaseadusliku väljastamisega E. Võip hoiatas K.Z. it kestvate jälitustoimingute eest. Jälitusprotokollist nähtub telefonivestlus K.Z. i ja V.H. i vahel, mis toimus 28.09.2012 ning mille kohaselt K.Z. ütleb V.H. ile :“.. ära räägi midagi, mind kuulatakse pidevalt pealt“. Nimetatust järeldas süüdistus ja ka maakohus, et E. Võip hoiatas kahtlustatavat K.Z. it kestvate jälitustoimingute eest. 12.13 Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et eeltoodud K.Z. i ja V.H. i vahelises vestluses öeldud lausest saab kindlalt järeldada asjaolu, et just E. Võip on K.Z. it hoiatanud telefoni pealtkuulamisest. Eelviidatud kõnest võib küll mõista K.Z. i teadmist tema telefoni pealtkuulamisest, kuid kellelt, millal ning millistel asjaoludel sai see talle teatavaks, ei ole käesolevas kriminaalasjas kindlalt tuvastatud. Seega leiab ringkonnakohus, et vaid jälitusprotokollist nähtuv ei võimalda vaieldamatult asuda seisukohale, et E. Võip edastas ebaseaduslikult S.L. ile K.Z. iga seotud kriminaalasjadest pärinevat operatiivinformatsiooni ning jälitusandmeid. 12.14 Ringkonnakohtu hinnangul E. Võibi poolt K.Z. ile jälitusandmete (s.t pealtkuulamise) edastamise kohta kindlaid järeldusi ei saa teha ka tunnistaja A.M. ni ütluste pinnalt.

Tunnistaja A.M. ni ütluste kohaselt K.Z. i kinnipidamise järel (peeti kinni 07.10.2012) küsis ta K.Z. ilt peatkuulamise kohta. Algul ta ei tahtnud öelda, aga hiljem ütles otse, et see oli Ervin. K.Z. kinnitas, et sai info S.L. i käest, kes oli näinud Ervinit ja viimane ütles, et teda jälgitakse. K.Z. it antud kriminaalasja menetluses üle ei kuulatud. Ringkonnakohus leiab, et kuna tunnistaja A.M. ni ütlustest tulenev kajastab vaid K.Z. i käest kuuldut (vt KrMS § 66 lg 21), siis sellise kaudse info põhjal E. Võibi süüküsimuse otsustamine ei ole põhjendatud. 12.15 Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid, millest võiks kindlalt järeldada, et E. Võip avaldas ebaseaduslikult talle ametiülesannete raames teatavaks saanud teavet kohtueelse- ja jälitusmenetluse kohta S.L. ile, kes omakorda teatas sellest K.Z. ile.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.