lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-1506/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-1506/2
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
06.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1350
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-1506

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Taotluse esitaja ja taotluse liik

Eero Mikenberg riigi õigusabi taotlus Riigiprokuratuuri 9. veebruari 2015 määrusele määruskaebuse esitamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Eero Mikenbergi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 9. veebruari 2015 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.05.01.2015 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuriteokaebus kriminaalmenetluse alustamiseks Politsei- Ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo töötaja T.V. i suhtes Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2901 tunnustel. Avalduse kohaselt oli politseiametnik Eero Mikenbergile põhjustanud teadvalt järjepidevat hingelist valu ütluste saamise eesmärgil kriminaalmenetluses. Lisaks avaldas E. Mikenberg, et T.V. on teda ähvardanud sellega, et kui avaldaja (ennast süüstavate) ütluste andmisest keeldub ja kokkuleppemenetlusega ei nõustu, võidakse algatada kriminaaluurimine avaldaja elukaaslase, K.L. suhtes, et uurida, kas vanemahüvitise saamisel pole toime pandud kuritegu.
2.15.01.2015 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene kriminaalmenetluse mittealustamise teate nr 15760000009, milles esitatud põhjenduste kohaselt on kõikidel ülekuulamistel osalenud E. Mikenbergi kaitsja ning kuriteoteates väljatoodud kuupäeval 19.11.2014 avaldaja ülekuulamist ei toimunud. Sellel kuupäeval anti E. Mikenbergile kaitsja juuresolekul üle teavitus jälitustoimingute teostamise kohta.

Kogutud materjalidest nähtus, et menetleja T.V. on kõikidele nimetatud kriminaalasja kahtlustatavatele, sh ka E. Mikenbergile selgitanud, millised karistused on seadusandja sätestanud kahtlustuses toimepandud kuritegude eest ning milliseid karistusi on kohtud samalaadsete kuritegude toimepanijatele mõistnud. Samuti selgitas menetleja kahtlustatavatele seadusest tulenevaid menetlusliike ja nende erisusi. Samuti on menetleja selgitanud kahtlustatav E. Mikenbergile, et juhul, kui kahtlustatavad annavad sisulisi ütlusi nendele esitatud kahtlustuse kohta, on võimalik anda sisuline hinnang ka sellele, milline on kahtlustatavate enda suhtumine toimepandud kuriteosse. Eeltoodust tulenevalt nähtus, et menetleja on täitnud kriminaalmenetluse seadustikust (edaspidi KrMS) tulenevaid ülesandeid: ta on taganud kahtlustatav E. Mikenbergile kaitsja ja kuulanud kahtlustatavat üle kaitsja juuresolekul. Samuti on menetleja selgitanud kahtlustatavale erinevaid KrMS-is sätestatud menetlusliike, selgitanud võimalust anda esitatud kahtlustuse kohta sisulisi ütlusi, millest võib selguda E. Mikenbergi tegevuses KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud kergendava asjaolu tuvastamine. Seega nähtub kogutud materjalidest, et T.V. i tegevus on olnud õiguspärane ja kooskõlas kehtiva seadusega, mistõttu puudub tema tegevuses KarS § 2901 koosseis.

3.26.01.2015 registreeriti Riigiprokuratuuris E. Mikenbergi kaebus, milles esitatu kohaselt leiab ta, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates ei ole tähelepanu pööratud kuriteoteate punktis 1.5 väljatoodud asjaolule, et T.V. ähvardas kriminaalmenetluse alustamisega E. Mikenbergi elukaaslase suhtes. Samuti on prokuratuur jätnud tähelepanuta kuriteokaebuse punktid 1.6.-1.10. Kannatanu poolt viidatud kuritegudel on tunnistaja, kellele kannatanu on ka kuriteokaebuses viidanud, kuid kellega prokuratuur tundub mitte ühendust võtnud olevat. Menetluse selgitamine pole kuritegu, kuid kannatanu ja tema elukaaslase ähvardamine ütluste saamise eesmärgil on käsitletav KarS § 2901 lg 1 alusel karistatava kuriteona. Kuna ähvardused on T.V. i poolt jõus, on tegemist jätkuva kuriteoga. Prokuratuuri poolt edastatud infost lähtub, et sarnased vestlused võivad olla aset leidnud ka teiste kahtlustatavatega kriminaalasjas nr 12760000042, mis võib viidata KarS § 2901 lg 2 p-s 1 loetletud tegevusele.

RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT

4.Kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. Juhtiv riigiprokurör nõustub kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates selgitatuga ning ei pea vajalikuks sealseid seisukohti korrata. Vastuseks kaebusele seletab allakirjutanu täiendavalt järgmist. 4.1 Kaebaja on esitatud pöördumises korduvalt märkinud, et kuivõrd politseiametnik on põhjustanud E. Mikenbergile teadvalt järjepidevat hingelist valu ütluste saamise eesmärgil, on täidetud KarS § 2901 lg 1 koosseis. Siinkirjutaja selgitab, et kuivõrd kaebaja märgib ka ise kaebuses, et vestlus toimus ning väidetav ähvardus tehti kaebajale teatavaks 19.11.2014, ei ole võimalik rääkida KarS § 2901 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemisest, sest nimetatud koosseis jõustus alles 01.01.2015. 4.2 Kaebusest nähtuvalt võivad aga võimaliku kuriteona kaalumisele tulla KarS §-d 120, 291 või 312. KarS § 120 lg 1 kohaselt on karistusõiguslikult etteheidetav tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine. Ähvardamise koosseisu ei saa seega realiseerida seaduspärase tegevusega, nt kuriteokahtluse ajendil kriminaalmenetluse alustamisega. Samuti peab ähvardamine olema

veenev, s.t kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Eeltoodust tulenevalt ei ole ähvarduse koosseis täidetud juhul, kui ähvarduse läbiviimiseks väljendatav võimalik tegu on seaduspärane. Seega ei ole võimalik karistusõiguslikus mõttes käsitleda ähvardamisena menetleja T.V. i poolt väidetavalt kaebajale selgitatut. 4.3 Eeltoodust tulenevalt ei oleks käesoleval juhul võimalik ka printsiibis rääkida KarS § 291 sätestatud kuriteo toimepanemisest, sest ametialaseid ülesandeid täitva ametniku poolne vägivalla ebaseaduslik kasutamine tuleb sisustada lähtuvalt KarS § 120-122 sätestatust, s.t süüteo kvalifitseerimiseks võimuliialdusena tuleb süüdlase käitumises tuvastada vähemalt ühe dispositsioonis kirjeldatud koosseisutunnuse esinemine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus nr 3-1-1-106-13, p. 10). Kuivõrd aga käesoleva määruse punktist 3.3 nähtub, et eelnimetatud sätetest ainuvõimaliku, KarS § 120 lg 1, koosseis ei ole täidetud, ei ole T.V. liialdanud võimuga ning täitnud KarS § 291 ebaõigussisu. 4.4 KarS § 312 kohaselt on karistatav uurija poolt vägivallaga ütluste andmisele sundimine. Ka nimetatud koosseisu alusel ei ole võimalik T.V. il karistusõiguslikult vastutada. Seda esmalt seetõttu, et ka nimetatud paragrahvi sisustamisel tuleb lähtuda KarS § 120-122 sätestatust, kuid nagu ka punktist 3.2 nähtus, ei ole T.V. E. Mikenbergi suhtes vägivalda kasutanud. Teiseks tuleb märkida, et 19.11.2014 ei ole kaebajat ülekuulatud, vaid temale anti kaitsja juuresolekul üle teavitus jälitustoimingute teostamise kohta. 4.5 Kriminaalmenetlus, kui karistusõiguslik reageering, on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on samale põhimõttele viidates märkinud, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-60-09). KrMS § 194 lg 2 järgi on kriminaalmenetluse aluseks kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (s.o kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave). KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust kui puudub kriminaalmenetluse alus, s.o kui puuduvad kuriteo tunnused. Kuna esitatud avaldusest ning kaebustest ei nähtu jätkuvalt, et toime oleks pandud kuritegu, siis on juhtivprokurör õigesti jõudnud järeldusele, et kriminaalmenetlust ei ole võimalik alustada, mistõttu ei olnud ka tunnistajate ülekuulamine vajalik. Kriminaalmenetlust ei saa alustada selleks, et n.-ö otsida kuritegu või selle tunnuseid sealt, kust neid kriminaalmenetluse alustamise momendil ei nähtu.

ÕIGUSABITAOTLUSE SISU

5.E. Mikenbergi esitatud kaebuses taotletakse riigi õigusabi andmist, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust, kuna tal puudub advokaat.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus, tutvunud E. Mikenbergi õigusabitaotluse ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.

6.1 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Praegusel juhul ei ole E. Mikenberg esitanud oma majandusliku seisundi tõendamiseks ühtegi dokumenti ning seetõttu ei saa ringkonnakohus hinnata selle formaalse eelduse esinemist. 6.2 Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib E. Mikenberg Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et tal puudub advokaat. 6.3 Hinnates E. Mikenbergi kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus E. Mikenbergi kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et E. Mikenbergi poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus jagab täielikult ringkonna– ja Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal korrata.

7.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lgst 5 jätab ringkonnakohus E. Mikenbergi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.