Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. märts 2015 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-15-1506
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Taotluse esitaja ja taotluse liik
Eero Mikenberg riigi õigusabi taotlus Riigiprokuratuuri 9. veebruari 2015 määrusele määruskaebuse esitamiseks
Jätta Eero Mikenbergi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 9. veebruari 2015 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Kogutud materjalidest nähtus, et menetleja T.V. on kõikidele nimetatud kriminaalasja kahtlustatavatele, sh ka E. Mikenbergile selgitanud, millised karistused on seadusandja sätestanud kahtlustuses toimepandud kuritegude eest ning milliseid karistusi on kohtud samalaadsete kuritegude toimepanijatele mõistnud. Samuti selgitas menetleja kahtlustatavatele seadusest tulenevaid menetlusliike ja nende erisusi. Samuti on menetleja selgitanud kahtlustatav E. Mikenbergile, et juhul, kui kahtlustatavad annavad sisulisi ütlusi nendele esitatud kahtlustuse kohta, on võimalik anda sisuline hinnang ka sellele, milline on kahtlustatavate enda suhtumine toimepandud kuriteosse. Eeltoodust tulenevalt nähtus, et menetleja on täitnud kriminaalmenetluse seadustikust (edaspidi KrMS) tulenevaid ülesandeid: ta on taganud kahtlustatav E. Mikenbergile kaitsja ja kuulanud kahtlustatavat üle kaitsja juuresolekul. Samuti on menetleja selgitanud kahtlustatavale erinevaid KrMS-is sätestatud menetlusliike, selgitanud võimalust anda esitatud kahtlustuse kohta sisulisi ütlusi, millest võib selguda E. Mikenbergi tegevuses KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud kergendava asjaolu tuvastamine. Seega nähtub kogutud materjalidest, et T.V. i tegevus on olnud õiguspärane ja kooskõlas kehtiva seadusega, mistõttu puudub tema tegevuses KarS § 2901 koosseis.
veenev, s.t kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Eeltoodust tulenevalt ei ole ähvarduse koosseis täidetud juhul, kui ähvarduse läbiviimiseks väljendatav võimalik tegu on seaduspärane. Seega ei ole võimalik karistusõiguslikus mõttes käsitleda ähvardamisena menetleja T.V. i poolt väidetavalt kaebajale selgitatut. 4.3 Eeltoodust tulenevalt ei oleks käesoleval juhul võimalik ka printsiibis rääkida KarS § 291 sätestatud kuriteo toimepanemisest, sest ametialaseid ülesandeid täitva ametniku poolne vägivalla ebaseaduslik kasutamine tuleb sisustada lähtuvalt KarS § 120-122 sätestatust, s.t süüteo kvalifitseerimiseks võimuliialdusena tuleb süüdlase käitumises tuvastada vähemalt ühe dispositsioonis kirjeldatud koosseisutunnuse esinemine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus nr 3-1-1-106-13, p. 10). Kuivõrd aga käesoleva määruse punktist 3.3 nähtub, et eelnimetatud sätetest ainuvõimaliku, KarS § 120 lg 1, koosseis ei ole täidetud, ei ole T.V. liialdanud võimuga ning täitnud KarS § 291 ebaõigussisu. 4.4 KarS § 312 kohaselt on karistatav uurija poolt vägivallaga ütluste andmisele sundimine. Ka nimetatud koosseisu alusel ei ole võimalik T.V. il karistusõiguslikult vastutada. Seda esmalt seetõttu, et ka nimetatud paragrahvi sisustamisel tuleb lähtuda KarS § 120-122 sätestatust, kuid nagu ka punktist 3.2 nähtus, ei ole T.V. E. Mikenbergi suhtes vägivalda kasutanud. Teiseks tuleb märkida, et 19.11.2014 ei ole kaebajat ülekuulatud, vaid temale anti kaitsja juuresolekul üle teavitus jälitustoimingute teostamise kohta. 4.5 Kriminaalmenetlus, kui karistusõiguslik reageering, on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on samale põhimõttele viidates märkinud, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-60-09). KrMS § 194 lg 2 järgi on kriminaalmenetluse aluseks kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (s.o kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave). KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust kui puudub kriminaalmenetluse alus, s.o kui puuduvad kuriteo tunnused. Kuna esitatud avaldusest ning kaebustest ei nähtu jätkuvalt, et toime oleks pandud kuritegu, siis on juhtivprokurör õigesti jõudnud järeldusele, et kriminaalmenetlust ei ole võimalik alustada, mistõttu ei olnud ka tunnistajate ülekuulamine vajalik. Kriminaalmenetlust ei saa alustada selleks, et n.-ö otsida kuritegu või selle tunnuseid sealt, kust neid kriminaalmenetluse alustamise momendil ei nähtu.
6.1 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Praegusel juhul ei ole E. Mikenberg esitanud oma majandusliku seisundi tõendamiseks ühtegi dokumenti ning seetõttu ei saa ringkonnakohus hinnata selle formaalse eelduse esinemist. 6.2 Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib E. Mikenberg Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et tal puudub advokaat. 6.3 Hinnates E. Mikenbergi kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus E. Mikenbergi kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et E. Mikenbergi poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus jagab täielikult ringkonna– ja Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal korrata.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.