Kriminaalasi nr 1-11-5474
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05. märts 2015.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 05.03.2015.a)
Kriminaalasja number
1-11-5474
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Allar Nisu (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
P.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
P.K isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub
Jätta P.K Viru Maakohtu 08.06.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-115474 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul,
P.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-5474 KarS § 200 lg 2 p 4 (kuritegu 06.05.2008) järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mida vähendati 1/3 võrra, karistust jäi kanda 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 järgi loeti antud karistus kaetuks Viru Maakohtu 02.11.2009.a mõistetud karistusega 3 aastat vangistust. P.K on süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4 (kuritegu 25.04.2010) järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust; KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplikuks liitakristuseks mõisteti 2 aastat ja 2 kuud vangistust. 1 (2)
KarS § 65 lg 2 järgi liideti antud karistusega kandmata karistus Viru Maakohtu 02.11.2009 otsuse järgi 2 aastat 7 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 10.11.2010.a. Kohtuotsus jõustus 16.06.2011.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.11.2010.a ja lõpeb 10.08.2015.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 18.02.2015.a. 16.02.2015.a edastas vangla kohtule materjalid P.K ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava P.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri on seisukohal, et P.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ükski varasematest karistustest ei ole P.K-le mõju avaldanud, sest ta on jätkanud uute õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades P.K isikut ja varasemat elukäiku, puudub prokuröril usk, et ka viimati mõistetud karistus on P.K muutnud. Prokuröri arvates saab väita, et P.K ei ole senini aru saanud õiguspärase käitumise vajalikkusest. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine on prokuröri hinnangul välistatud. P.K avaldas, et ta ei soovi enne tähtaega vabaneda, kuna tal vabaduses kindel elukoht puudub.
KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on P.K temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. P.K on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused P.K tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul ei ole täidetud tingimused, mis võimaldaksid P.K tingimisi enne tähtaega vabastada. Vabanemise järgselt puudub P.K elu- ja töökoht, samuti toetav lähivõrgustik. Ennetähtaegse vabastamisega kaasneb käitumiskontroll, mille teostamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Olukorras, kus isikul elukoht puudub, ei ole võimalik tema üle vajalikku kontrolli teostada. Eelenvast tulenevalt tuleb jätta P.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.