lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-8747/84

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-8747/84
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
995
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-8747/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.10.20121-12-8747/23Tartu Ringkonnakohus14.12.20121-12-8747/73Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas11.02.20151-12-8747/92Tartu Maakohus Tartu kohtumaja16.11.20151-12-8747/97Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium09.12.20151-12-8747/112Tartu Maakohus Tartu kohtumaja07.04.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-8747 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 11. veebruari 2015 määrus Markko Kapi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Markko Kapp, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 11. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 10.10.2012 otsusega tunnistati Markko Kapp süüdi KarS § 25 lg-te 1, 2 – § 141 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 25 lg 6 ja KrMS § 238 lg 2 alusel karistati teda 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.06.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning M. Kapi liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud 8 päeva vangistust alates 10.10.2012.
2.Tartu Vangla esitas 28.01.2015 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Kapi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
1-12-8747/135
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
01.02.2017

Maakohtu määrus

3.Tartu Maakohtu 11. veebruari 2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohtul ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile.
3.1.Maakohus arvestas, et M. Kapp kannab praegu Tartu Maakohtu 10.10.2012 otsusega mõistetud liitkaristust muuhulgas ka I astme kuritegude eest ning isikut on alates 2007. aastast kriminaalkorras karistatud viiel korral, sh kahel viimasel korral vangistuse ajal sooritatud kuritegude (grupi poolt kaaskinnipeetava vägistamise katse ning valvuri vägivallaga ähvardamine) eest. Kuigi M. Kapp vabastati Tartu Maakohtu 09.11.2007 otsusega vangistusest tingimuslikult kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, pani isik katseajal ikkagi toime uusi vägivallaga seotud kuritegusid. Seega polnud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine ja kindla elukoha olemasolu süüdimõistetu jaoks piisavad, et ära hoida uue kuriteo toimepanemist.
3.2.Kohus luges usutavaks vangla iseloomustuses märgitu, et M. Kapp võib vabaduses jätkata varasemat käitumist, sest tema suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud ja tal on suhteliselt madal empaatiavõime. Isik ei mõtle teo tagajärgedele ning ei suuda konfliktsituatsioonis rakendada tasakaalukaid meetmeid. Peale selle on süüdimõistetul tasumata rahalisi nõudeid ligi 4300 euro ulatuses ning vanglast vabanemisel puudub tal kindel töökoht. Seega on ka oht, et kehvapoolses majanduslikus olukorras võib ta toime panna järjekordseid varavastaseid kuritegusid vägivalda kasutades.
3.3.Süüdimõistetu on vangistuse kandmise ajal süstemaatiliselt eiranud vanglas kehtestatud korda, teda on distsiplinaarkorras karistatud viiel korral, millest kolm karistust on kehtivad. Kuna M. Kapp ei järgi vangla reegleid, on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada vajalikuks järgida ka käitumiskontrolli nõudeid. Ka individuaalne täitmiskava on M. Kapil täidetud vaid osaliselt. Süüdimõistetu on läbinud küll sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Vihajuhtimine, kuid individuaalsetes täitmiskavades märgitud olulised ja vajalikud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse Asendamise Treening ja Uus Suund on tal veel läbimata.

Määruskaebus

4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Kapp, kes palub tühistada 11.02.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Süüdimõistetu toob välja, et maakohtu järeldus, justkui hakkaks M. Kapp vabadusse naastes suhtlema üksnes kriminaalkorras karistatud isikutega, on vale. Vastava kinnituse on kohtule väljastanud ka Tartu Vangla. Kinnipeetaval on tõeline soov vabaneda ja jätkata oma elu seaduskuulekalt ning selle kinnituseks tasus ta 12.02.2015 rahaliste nõuete katteks 607,52 eurot. Isik on vanglas saanud vanemaks ja targemaks ning ta teadvustab nüüd, mis on õige ja mis vale.
4.2.Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on vajalik ka sellepärast, et tal on vanglas tõsine julgeoleku probleem, millega seoses on M. Kapp pöördunud ka Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei poole.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et M. Kapi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata ning eeltoodust lähtudes märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.M. Kapi puhul saab ennetähtaegset vabastamist toetavate asjaoludena tuua välja selle, et isik on vangistuses osalenud erinevates programmides ning tööhõives ja tasunud osaliselt rahalisi nõudeid. Vabaduses on M. Kapile tagatud elukoht ning tal on säilinud head suhted perekonnaga, kellega isik on regulaarselt suhelnud ka vangistuses. Ringkonnakohus võtab arvesse Tartu Vangla 19.01.2015 õiendit, mille kohaselt suhtleb M. Kapp vangistuses üksnes oma lähedastega, mitte varasemalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuigi loetletud punktid on olulised selleks, et tagada vabaduses kinnipeetava õiguskuulekas käitumine, leiab ringkonnakohus siiski, et M. Kapi tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik.
7.M. Kappi on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta kannab hetkel liitkaristust mh katseajal toimepandud vägivallakuritegude, esimese astme kuritegude kui ka vangistuses toime pandud kuritegude eest. Seega eeldavad ainuüksi M. Kapi kuritegude toimepanemise asjaolud, et isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad esinema kaalukad asjaolud. Ringkonnakohus aga selliseid asjaolusid praegusel hetkel ei tuvastanud.
8.Nõustuda tuleb maakohtu järeldusega, et ilmselt ei ole kantud karistus M. Kapi suhtes veel soovitud eesmärki täitnud. Isikul on endiselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning arendamist vajab oskus mõista enda probleemide sisu ja tegevuse tagajärgi. Lisaks on suhteliselt kõrge uue kuriteo toimepanemise tõenäosus, millest tulenevalt ka vangla ei toeta M. Kapi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu arvates vajavad kinnipeetavas tekkinud teatavad positiivsed muutused veel aega kinnistumiseks. Süüdimõistetul on järgneva karistusaja jooksul võimalik jätkata enda probleemidega tegelemist ning hoiduda rikkumiste toimepanemisest, et näidata, et kantud karistus on talle siiski positiivselt mõjunud.
9.Puutuvalt M. Kapi julgeolekuga seotud probleemi selgitab ringkonnakohus, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik tulenevalt üksnes julgeoleku küsimusest. Vanglas on olemas sobivad meetmed kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks ning sellesisuliste probleemide tekkimisel tuleb kinnipeetaval pöörduda vangla poole. Toimiku materjalidest nähtub, et Vabariigi Presidendi Kantselei, kuhu kinnipeetav oma julgeoleku küsimusega samuti pöördus, on M. Kapi probleemist teavitanud Tartu Vangla juhtkonda.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 11. veebruari 2015 määrus muutmata ja M. Kapp vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.