Kohtulahend

Määrata E.L kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada E.L karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakonna (asukoht Lembitu 2a, 65604 Võru) kasuks 176,12 (ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 12 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 29,35 eurot) eurot v.-adv. abi Kaja Kiilo poolt määratud korras süüdimõistetu E.L kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista E.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 176,12 (ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 12 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest. E.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 08.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 05.12.2013 kohtuotsusega nr 1-13-10961 tunnistati E.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. E.L tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati raskeimat üksikkaristust ja mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 10.05.2013 mõistetud karistuse ärakandmata osa 674 tunni üldkasuliku töö, s.o 11 kuud 7 päeva vangistust võrra ning E.L liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 15.08.-16.08.2013, s.o 2 päeva karistusaja hulka, karistust jäi kanda 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust. E.L kannab nimetatud karistust alates 27.01.2014. Viru Maakohtu 16.02.2015 määrusega vähendati E.L-ile Viru Maakohtu 05.12.2013 kohtuotsusega nr 1-13-10961 KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 121 järgi mõistetud ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud liitkaristust 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust ja loeti tema lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust. E.L on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib ta teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuna viimaste kuritegude toimepanemisega on lisandunud vägivaldsus. Varasemalt on isik varastanud, ähvardanud ja kehaliselt väärkohelnud, pannud toime autoärandamise. Soodusteguriks on olnud alkohol ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav töötab Viru Vanglas majandustöödel alates 15.10.2014 ning alates 06.11.2014 alustas ka juuksuritööd. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 9 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav elas enne vangistust viimased paar aastat xxxx, mis kuulub tema vanematele (ema T L ja kasuisa A L). Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib E.L elama asuda samale aadressile. Tegemist on 3-toalise ahiküttega eramajaga, kus isik pani toime kuriteo oma kasuisa vastu. Isikul on 6 klassi haridust, mille omandas xxxx. Haridustee jätkamist ei ole isik pidanud oluliseks. Töökogemused on kinnipeetav omandanud töö tegemise käigus. E.L on läbinud 2-kuulised tõstuki-mehhanisaatori kursused, omades väidetavalt ka vastavat diplomit. Enne vangistust on isik töötanud ametlikult ehitajana firmades xxxx ning xxxx. Töölisena on isik töötanud firmas xxxx, xxxx ja xxxx. Kinnipeetavale on määratud xxxx (enda sõnul 53%) pärast 2008.a toimunud õnnetust, kus isik oli katuselt alla kukkunud, saades selja-, käe- ja jalavigastuse. Kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust oli xxxx. Kinnipeetaval on võetud laenud Swedbankist (2800 eurot) ja autoostuks (12 000 eurot), lisaks on tasumata kohtukulud. Igakuiselt kulutas isik raha alkoholi ja narkootikumide ostmiseks. Majanduslikult aitasid toime tulla ka vanemad. Peale vabanemist kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. E.L lähedasteks vabaduses on tema ema T L ja kasuisa A L. Samuti on isikul 5 venda, kes kõik elavad vanematekodust eraldi. Kinnipeetaval on xxxx sündinud tütar R, kes

elab oma emaga. Lapse emaga on isikul suhted katkenud. Ema sõnul on suhted pereliikmete vahel korras, kuid samas on isik sooritanud kuriteo nii oma kasuisa kui ka oma endise elukaaslase vastu. Relvana on isik kasutanud nuga. Sõpru väidetavalt kinnipeetaval ei ole. Kinnipeetav on käitunud riskivalt, tagajärgedest hoolimata. E.L omab vabaduses kriminaalkorras karistatud tuttavaid, kellega ta võib võimaluse tekkides toime panna kuritegusid. Kinnipeetava sõnul on tal olnud minevikus periood, kus ta 7 aasta jooksul ei tarvitanud kordagi alkoholi. Pärast naisest lahku minekut hakkas isik uuesti jooma, arvates, et alkohol aitab muresid lahendada. Mõlemad vägivaldsed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. E.L sõnul tarvitas ta aasta jooksul kord kuus amfetamiini. Meditsiiniosakonna andmetel on isik opiaatide ja amfetamiini juhutarvitaja. Väärteokorras on isikut NPALS järgi karistatud 4-l korral, viimati 28.12.2012. Ametiisikutesse suhtub isik lugupidavalt. Kinnipeetavale varem määratud tingimisi karistus ei täitnud oma eesmärki, ettenähtud ÜKT tunnid jäid sooritamata, samuti pani kinnipeetav toime uued kuriteod. Väärteokorras on isikut karistatud 35-l korral. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus selles, et alkoholijoobe seisundis, majandusliku kasu saamise või probleemide lahendamise eesmärgil võib ta kasutada vägivalda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 34%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49%. Lähtuvalt eeltoodust toetab vangla E.L ennetähtaegset vabastamist. Viru Vangla teeb ettepaneku kohaldada E.L suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava ema T L on xxxx ja kasuisa A L töötab xxxx xxxx. Pere tuleb materiaalselt toime. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, isik jätkas uute süütegude toimepanemist, tarvitas sõltuvusaineid, ei täitnud registreerimiskohustust nõuetekohaselt. Kui kohus leiab, et E.L peaks vabanema tingimisi ennetähtaegselt, tehakse ettepanek panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustused. E.L ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta kavatseb minna tööle xxxx ja hakata tööle kas xxxx või xxxx. Alkoholi ja narkootikumide tarbimisest suudab ta hoiduda, samuti suudab ta nüüd kriminaalhoolduse nõudeid täita. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel on ta nõus veel sotsiaalprogrammis osalema. Tervislik seisund võimaldab tal töötada. Ta kogu aeg töötas. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa E.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 04.12.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesoleval ajal kannab E.L karistust isikuvastase ja varavastase kuriteo toimepanemise eest. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine.

Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. E.L kannab liitkaristust mh KarS § 121 järgi ettenähtud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Tulenevalt toimepandud kuriteo tehioludest (kannatanule noaga kätte löömine, tervisekahjustuse /lahtise randme- ja käehaava/ tekitamine jm) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemad (sh tingimuslikud) karistused, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ning kohaldatud käitumiskontroll ei ole E.L-ile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 10.05.2013 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Vaatamata vangistuse üldkasuliku tööga asendamisele ja süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamisele ei muutnud ta oma käitumist ning pani katseaja alguses toime (15.08.2013) uue tahtliku kuriteo. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 01.01.2016 (st karistusaja lõpuni) suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (NPALS järgi väärteomenetluse korras karistatud korduvalt, viimati 28.12.2012) ja alkoholi kuritarvitamisega (vägivaldsed kuriteod on toimepandud alkoholijoobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on E.L ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 34% ja 49%. Seega on tema puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. E.L vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse tagamiseks, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu

puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur on E.L ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kaitsja märkis, et esinevad kõik eeldused isiku enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Isik on temale mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui poole. Vangistuses viibitud ajal on ta käitunud eeskujulikult, suhtleb ametnikega viisakalt, osaleb aktiivselt majandustöödel ja teeb ka juuksuritööd. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mille on lõpetanud. Ta on jõudnud veendumusele, et kogu probleem tema elus on alkohol. Mis puutub kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmist varasemalt, siis E.L on kogenud, et kui ta veel neid rikub, siis järgneb ka karistus. E.L on olemas lähedane suhtlusvõrgustik ema ja kasuisa näol. Kasuisaga oli tal varasemalt konflikt, kuid suhted on paranenud. Tal on alaline elukoht olemas. E.L on kindel soov asuda tööle xxxx. Oluline on ka see, et Viru Vangla toetab tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. See on eriti veenev seetõttu, et kes saab anda veel täpsemat iseloomustust kinnipeetava kohta. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab seda kergematel tingimustel. Vabanemisel soovib E.L osaleda sotsiaalprogrammis ja loobuda alkoholi tarvitamisest. Kaitsja palus kohtul anda E.L-ile võimalus ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu E.L võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et teda on 5-l korral kriminaalkorras karistatud ning et ta reaalset vangistust kannab teist korda. E.L on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid see ei ole määratud raske rikkumise eest. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht, toetav lähivõrgustik. Positiivne on see, et isik töötab vanglas, samuti on isikul kindel soov ja teadmine selles osas, kuhu ja kellena vabanedes tööle asuda. Uue kuriteo toimepanemise peamine riskifaktor on sõltuvusainete tarvitamine, kuid kinnipeetav on veendunud selles, et suudab vabaduses olles sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda. Vangistuses olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral on isik andnud nõusoleku osaleda sotsiaalprogrammis. Viru Vangla toetab E.L tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kohus jagab kaitsja seisukohta, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul maandada

kriminaalhoolduse teostamise ajaks E.L-ile KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,7,8 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks E.L-ile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on võimeline elama seaduskuulekalt. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 176,12 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.