lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-8195/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-8195/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
03.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
903
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-8195

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma

Taotluse esitaja ja taotluse liik

Jaak Reinomäe kaebus Viru Maakohtu 05. jaanuari 2015 määrusele, millega rahuldati advokaat Mihkel Gaveri taotlus menetluskulu kindlaksmääramiseks ja mõisteti menetluskulu välja Jaak Reinomäelt.

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 06.10.2014 määrusega anti Jaak Reinomäle õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Tema esindajaks määrati advokaat Mihkel Gaver.
2.29.12.2014 esitas kaitsja M. Gaver J. Reinomäele arvamuse riigi õigusabi osutamise jätkamise perspektiivituse osas. Kaitsja hinnangul selgus õigusabi osutamisel sooritatud toimingute käigus, et J. Reinomäe nõue ei põhine seadusel, kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule oleks ilmselgelt perspektiivitu ja jääks vastava kohtu poolt rahuldamata. Kaitsja märkis, et ta ei esita J. Reinomäe soovitud kaebust ja lisas, et kuivõrd vastavalt RÕS § 19 lg-le 1 piirdub käesoleval juhul riigi õigusabi vastava kirjaliku selgituse andmisega, siis tuleb selle kirja koostamisega lugeda riigi õigusabi osutamine käesolevas asjas lõpetatuks.
3.29.12.2014 esitas advokaat M. Gaver Viru Maakohtule taotluse, soovides, et kohus loeks käesolevaga riigi õigusabi osutamise lõpetatuks ja määraks kindlaks määratud esindaja tasu suuruse. Siinjuures tugines kaitsja RÕS § 19 lg-le 1. Nimetatud säte näeb ette üldreegli, et kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erandi vastavast üldreeglist sätestab sama lõike teine lause, mis ütleb, et kui riigi õigusabi saaja taotleb

seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale. Kaitsja, tutvunud kõigi asjakohaste materjalidega, jõudis veendumusele, et isiku poolt nõutav kaebus ei põhine seadusel, jääks kohtu poolt ilmselgelt rahuldamata ja seega ei oleks selle esitamine perspektiivikas. Seetõttu koostas kaitsja RÕS § 19 lg-s 1 nimetatud kirjaliku teavituse, milles põhjendas oma seisukohti pikemalt. Vandeadvokaadi abi taotluse kohaselt olid tema tasud isiku esindamisel 324 eurot, riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest soovib ta 25 eurot ning sõidukulud olid 82,20 eurot. Kokku soovib kaitsja seega tasu 517,44 eurot.

4.Viru Maakohus 05.01.2015 määrusega rahuldas kaitsja taotluse. Kohus määras osutatud õigusabi tasu suuruseks 517,44 eurot, millise summa mõistis välja J. Reinomäelt. 4.1 Maakohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub täielikule rahuldamisele. Kohus juhindus riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dest 9, 22, 37 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 30.09.2014 otsusest “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord.“
5.Maakohtu määruse vaidlustas J. Reinomägi, taotledes selle tühistamist ja advokaadi taotluse Viru Maakohtule uueks arutamiseks saatmist. J. Reinomägi märgib järgmist. 5.1 HMS § 40 lg 1 kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 5.2 J. Reinomägi märgib, et temale oli riigi õigusabi määratud oma õiguste eest seismiseks Euroopa Inimõiguste Kohtus. Advokaat M. Gaveri õigusabi osutamine tekitas temale olukorra, kus ta kaotas kaebeõiguse. Ta leiab, et kuna Viru Maakohus ei andnud enne vaidlusaluse määruse langetamist temale võimalust esitada arvamust advokaadi taotluse osas, tuleb kohtumäärus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatud kohtumääruse ja J. Reinomäe määruskaebusega, peab kohtulahendit seaduslikuks ning jätab esitatud kaebuse rahuldamata.
7.Apellatsioonikohus selgitab, et J. Reinomäe viited HMS § 40 lg-tele 1 ja 2 on asjakohatud. Maakohtu määrus, millega temalt mõisteti välja riigi õigusabi tasu, ei ole haldusakt ja tegemist ei ole ka toiminguga HMS § 106 lg 1 mõttes. Haldusaktiks HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Toiming (HMS § 106 lg 1) järgi on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kohtumääruse tegemisel õigesti juhindunud RÕS § 22 lg-st 7. Nimetatud säte näeb ette, et kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Käesolevas lõikes sätestatu kindlaksmääramisel võib kohus nõuda advokaadilt lisaselgitusi või –dokumente. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus hinnanud advokaat M. Gaveri taotluse korrektsust ja põhjendatust ning teinud selle põhjal otsustuse riigi õigusabi tasu väljamõistmise kohta. Kaitsjalt täiendavate selgituste või dokumentide küsimist kohus vajalikuks ei ole pidanud. Apellatsioonikohus lisab, et seadusest ei tulene kohtule riigi õigusabi saajalt seisukoha küsimise kohustust. Riigi õigusabi tasu on advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu ja see kuulub isikult väljamõistmisele vastavalt RÕS §le 25.
9.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.