Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi Süüdimõistetu
Viru Maakohus
Vabastada R.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 05.01.2017 ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada R.S-i katseaja kestel järgima KarS § 75 lg 1 pp 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada R.S`i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmisi kontrollnõudeid: 1) mitte tarvitada alkoholi 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis R.S vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada R.S-ile ja Viru Vanglale.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava R.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.S on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.05.2006 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p.4,7 ja § 25 lg 2 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistus loeti kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 1.11.2004 otsusega KarS § 114 p 1 järgi mõistetud karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 05.01.2004 ja karistuse kandmise lõpp 05.01.2017. Kinnipidamisasutuses R.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanedes asub elama aadressil xxx Kinnipeetaval on põhiharidus. Vabaduses on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult, enamasti mitteametlikult. Omab kindlaid tööoskusi (xxx), kvalifikatsioon puudub. Isik on vangistuses olnud tööga hõivatud alates 2005. Perioodil 02.01.2006 - 31.12.2006 töötas Tallinna Vanglas xxx Viru vanglas töötas 26.05.2008 - 17.12.2015 xxxxxx iseloomustas R.S-i , kui väga head ning oma peaga mõtlevat töötegijat. Alates 14.01.2015 töötab xxx töödel. Alates 17.12.2014 paikneb Viru Vangla avavanglaosakonnas. Isik tunnistab, et vabaduses tarvitas alkoholi mõõdukuse piirides, igapäevaelu ei seganud, sh töötamist. Kriminaalse käitumise soodusteguriks on alkohol, kuriteod toime pandud alkoholijoobes, sh mõrv (millest järeldatud vägivaldset käitumist). Sõltuvust ei ole diagnoositud. Vangistuses on jõudnud järeldusele, et vabanedes peab hoiduma alkoholist eesmärgiga säilitada õiguskuulekas käitumine. Perioodil 06.12.2005-31.01.2006 osales Tallinna vanglas sotsiaalprogrammis "xxx Isik on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vanglas viibib teist korda. Viimane karistus on mõistetud varguse eest, eelnev mõrva eest. Mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 34%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 29%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral asub R.S elama aadressile xxx keskküttega korteriga, mis on omavahel ühendatud ja mis kuuluvad isiku vanematele. Antud korteris elavad isiku isa ja vend. Ema elab perest eraldi ning tal on loodud uus pere, kuid suhted on säilinud ja head. Perekond on majanduslikult toimetulev, isa on pensioniealine ja töötab xxx Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on R.S-ile garanteeritud töökoht xxx. Viimast kinnitas töödejuhataja MxxxSxxx ametnikule telefoni teel 05.01.2015.a. Positiivne on asjaolu, et isik on osalenud vangistuses programmilistes tegevustes ja ta on motiveeritud elama õiguskuulekalt. Prokurör Jaanika Kõrgmaa andis kirjaliku arvamuse, milles toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist resotsialiseerimise huvides. R.S taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et R.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal on küllaldaselt põhjendatud. Viru vangla ja prokurör toetavad R.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist
karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.S-i isikut iseloomustavad andmed - kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema käitumist kinnipidamiskohas. R.S-i karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - ta on piisav aeg viibinud vangistuses ja on aru saanud millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Kinnipeetava taasühiskonnastamisel oleks otstarbekas kriminaalhooldusametniku tugi. Vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kriminaalhooldusametniku teatel võib süüdimõistetu, peale võimalikku vabanemist, elada aadressil xxx Lähedased on nõus isikut peale vabanemist toetama. Kohus leiab, et edaspidised võimalused vabaduses (kindla töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. R.S-i karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud – ta on ära kandnud suurema osa vangistusest ning on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt. Kehtivad distsiplinaarkarastused puuduvad. Vangistuse ajal osales tööhõives ja sotsiaalprogrammides. Seega kinnipeetav on aru saanud seaduskuuleka käitumise vajadusest ning millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida R.S-i võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. R.S-il on soov elada seaduskuulekalt vajab selle edukaks realiseerumiseks tugi katseaja kestel sotsiaalprogrammides osalemise näol. Kohus leiab, et R.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata R.S-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu R.S-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.