Kohtulahend

Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega käitles süüdistatav narkootilisest ainet koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks 55 inimesele. Suures koguses narkootilise aine (amfetamiini) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise, pakendamise ja edasiandmisega) pani Nikolai Bondarenko toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine ja valdamine. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mariana London, süüdistatav Nikolai Bondarenko ja tema kaitsja Leelo Viil sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokuröri abi kohtus Nikolai Bondarenko süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. Kuivõrd Nikolai Bondarenko pani osundatud kuriteo toime enne Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 28.01.2015 a otsuse nr 1-15- 472 kuulutamist, siis tuleb mõista liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-le 1. Seega, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 65 lg 3 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega, so Harju Maakohtu otsusega nr 1-15- 472 mõistetud 2 aasta 9 kuu pikkuse vangistusega, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 2. lause kohaselt arvata mõistetud liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus alates 15.10.2014 a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Nikolai Bondarenko kuulub KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb

määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 120 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 kohast sundraha 975,00 eurot süüdistatavalt väljamõistmisele ei kuulu. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-24-11 p 10.1 asunud seisukohale: Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Selle suurus sõltub KrMS § 179 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kuriteo raskusastmest KarS § 4 mõttes. Riigikohus on varasemas praktikas sedastanud, et sundraha instituut ei kanna karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki kriminaalmenetluse üldiste kulude hüvitamiseks. See on alati seotud konkreetse asja menetlemisega, nagu teisedki seaduses loetletud menetluskulud, nt määratud kaitsjale makstud tasu (vt ka Riigikohtu 9. septembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). Sundraha küsimuse otsustamiseks kriminaalasjas, milles mõistetakse karistus KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, ei ole seadusandja eriregulatsiooni kehtestanud, mistõttu ei ole välistatud, et katmaks kriminaalasjade menetlemisega kaasnevaid üldisi menetluskulusid mõistetakse süüdistatavalt sundraha välja nii varasema kui ka hilisema kohtuotsusega. Seetõttu kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. Käesoleval juhul oli menetlejale juba alates 07.11.2014 ekspertiisiakti nr 14E-GE1273 koostamisest teada, et Nikolai Bondarenko võib olla toime pannud ka muid kuritegusid lisaks Harju Maakohtu 28.01.2015 otsuse aluseks olevale süüdistusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja ja prokuröri taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Lisaks käesoleva kohtuotsusega välja mõistetavatele menetluskulude, kuuluvad tasumisele ka Harju Maakohtu 28.01.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-472 välja mõistetud menetluskulud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid

summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 120,00 eurot tasuda kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 10,00 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.