1-13-3573/57 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Jätta riigi kanda menetluskulu: kaitsja Oleg Gorshkaljovi poolt osutatud õigusabi tasu summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.09.2013 kohtuotsusega nr 1-13-3573 tunnistati I.I süüdi KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jäeti I.I-le mõistetud tähtajaline vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et I.I ei pane 18-kuulise katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 ja § 75 lg 2 pdes 1,2 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ning § 75 lg 2 p 1, 2 kohaselt kohustati I.I järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; heastama kuriteoga tekitatud kahju 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest; mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel arvestati I.I-le määratud 18-kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.09.2013. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.09.2013 kohtuotsus jõustus 04.10.2013. 29.07.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne I.I suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune I.I ei täida kontrollnõudeid ega kohtu poolt määratud kohustusi: ta ei ilmu kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei täida kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju. I.I ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 27.03.2014, 14.04.2014, 05.05.2014, 15.05.2014, 22.05.2014, 25.06.2014 ja 10.07.2014. Viimane kohtumine toimus 29.04.2014. Alates 05.05.2014 I.I ei ilmu registreerimisele. Ta ei ela kohtu kindlaksmääratud elukohas aadressil xxx linn ja ei täida kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju. Sellega on I.I rikkunud KarS §75 lg1 p1,2,5 ja § 75 lg 2 p 1,2. 27.03.2014 mitteilmumist põhjendas I.I sellega, et tegeles juhutööga. 14.04.2014 mitteilmumist põhjendas I.I sellega, et oli haige. Tõendit ei esitatud. 29.04.2014 antud kirjalikus seletuses kirjutab I.I, et ei suutnud täita kohtu määratud kohustust ja heastada kuriteoga tekitatud kahju kuni 04.04.2014 ning palub pikendada kahju heastamise tähtaega. Hooldusalusele oli saadetud neli kutset

1-13-3573 registreerimisele ilmumiseks 15.05.2014, 22.05.2014, 25.06.2014, 10.07.2014. Hooldusalune registreerimisele ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Alates 05.05.2014 I.I ei ilmunud registreerimisele ega teavitanud oma mitteilmumise põhjusest. Seoses sellega ei ole võimalik võtta seletusi 15.05.14, 22.05.2014, 25.06.2014, 10.07.2014 mitteilmumise kohta ning KarS § 75 lg 1 p 1 järgi ettenähtud kontrollnõude rikkumise kohta. 01.07.2014 teostati kodukülastus aadressile xxx. Kodus oli hooldusaluse ema Nadežda I.I, kes teatas, et I.I ei ela antud aadressil ning ta ei ole temaga kohtunud mitu kuud. Seisuga 28.07.2014 I.I ei ole esitanud kriminaalhooldusametnikule dokumente, mis kinnitaksid, et ta on asunud täitma kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju. Seoses sellega, et alates 05.05.2014 isik ei ilmu registreerimisele ega teavita kriminaalhooldajat registreerimistele mitteilmumise põhjustest, ei taotle luba elukoha vahetamiseks ning ei täida kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju, kriminaalhooldaja leiab, et isik hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Juhindudes KarS § 74 lg 4 kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku pöörata I.I-le Viru Maakohtu 18.09.2013 otsusega mõistetud vabadusekaotuslik karistus täitmisele. 07.08.2014 kohtuistungile I.I ei ilmunud ning kohtukutset ei õnnestunud talle kätte toimetada. Aadressil xxx elab I.I ema, kes keeldus kutset vastu võtmast ja ütles, et poeg ei ela tema juures. Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik kuulutada I.I tagaotsitavaks ning kohaldada tema suhtes tõkendit vahistamine, kuna ta hoiab kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Seetõttu kuulutas kohus 11.08.2014 määrusega I.I tagaotsitavaks ning määras võtta ta tabamisel vahi alla. Politsei-ja Piirivalveameti 19.09.2014 taotlusest nähtub, et I.I koos oma elukaaslasega elab ja töötab Itaalias. 17.12.2014 anti I.I suhtes välja Euroopa vahistamismäärus. 06.02.2015 tabati I.I Narvas ning toimetati 06.02.2015 kohtuniku juurde ärakuulamisele. Tõkend, vahistamine, jäeti muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 26.02.2015 kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata I.I-le mõistetud karistus täitmisele. I.I põhjendas kontrollnõuete rikkumist asjaoluga, et ta läks välismaale tööle. Ta palus korduvalt kriminaalhooldusametnikult luba teise riiki tööle minekuks, kuid viimane keeldus öeldes, et see ei ole võimalik. I.I väitis kohtuistungil, et ta on osa kahjust kannatanule hüvitanud, kuid kannatanu talle selle kohta mingit paberit ei andnud. Kaitsja leidis, et kuigi antud juhul on formaalselt rikkumised olemas, võiks asjaolusid arvestades jätta karistuse täitmisele pööramata ning pikendada katseaega. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek I.I-le suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus KarS § 74 lg-st 4 tulenevalt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata

1-13-3573 täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune I.I rikkus kohtu poolt määratud kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas aadressil 26. Juuli 3-34, Narva; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ja Eesti Vabariigist lahkumiseks ning heastada kuriteoga tekitatud kahju 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalhooldusalune I.I ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 27.03.2014, 14.04.2014, 05.05.2014, 15.05.2014, 22.05.2014, 25.06.2014 ja 10.07.2014 ega teavitanud mitteilmumise põhjustest, rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Samuti ei elanud ta kohtu poolt kindlaksmääratud aadressil xxx, rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p 1, ega täitnud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju, rikkudes sellega KarS § 75 lg 2 p 1. Ilma kriminaalhooldusametniku loata Eestist lahkumisega rikkus I.I KarS § 75 lg 1 p 6. I.I poolt nimetatud kontrollnõuete mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus mõjuvaks. Tal ei olnud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Ühest küljest on küll mõistetav I.I soov minna teise riiki tööle, kuid kohus ei saa aktsepteerida olukorda, et isik on seda teinud rikkudes tahtlikult nõudeid, mis talle kohtuotsusega on pandud. Juhul, kui ka kriminaalhooldusametnik keeldus I.I-le Eestist lahkumiseks luba andmast ning I.I hinnangul oli tegemist alusetu keeldumisega, oli tal võimalik vastav otsustus vaidlustada või esitada kohtule taotlus kontrollnõuete leevendamiseks. I.I enda selgituste kohaselt otsustas ta hoolimata loa mittesaamisest täiesti teadlikult, et rikub kohtuotsusega temale pandud käitumiskontrolli nõudeid ning lahkub siiski Eestist. Sealjuures ei teatanud ta kriminaalhooldajale ka oma uut elukoha aadressi. Lisaks eelnevale leiab kohus, et I.I puudusid ka mõjuvad põhjused kannatanule tekitatud kahju tähtaegselt hüvitamata jätmiseks. Kui algselt võis rikkumist põhjendada töökoha ning sissetulekute puudumisega, siis pärast (teise riiki) tööle asumist, ei olnud I.I takistusi tekitatud kahju hüvitamiseks. Isegi juhul, kui peab paika I.I väide, et ta on osa kahjust hüvitanud (mille kohta ei I.I ega ka tema kaitsja ühtki tõendit kohtule esitanud ei ole), siis ei väära see fakti, et täies ulatuses ei ole kannatanule kahju hüvitatud nii nagu kohtuotsus seda ette nägi. Arvestades eeltoodut ning kriminaalhooldaja hinnangut ja ka I.I seletusi, on kohus veendunud, et I.I hoidus tahtlikult käitumiskontrolli teostamisest kõrvale ning mõjuvad põhjused selleks puudusid. Seetõttu ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine kohtu hinnangul otstarbekas ning KarS § 74 lg-st 4 lähtuvalt tuleb pöörata täitmisele I.I-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.09.2013 kohtuotsusega nr 1-13-3573 mõistetud karistus - 5 kuud vangistust. Kohus leiab, et erakorralise ettekande arutamise menetluskulud (kaitsja tasu summas 48 eurot) tuleb jätta riigi kanda. I.I-le valitud tõkend – vahistamine, tuleb kuni kohtumääruse jõustumiseni või karistustähtaja möödumiseni jätta muutmata. I.I varasemat käitumist (eelkõige ilma vastavasisulise loata Eestist lahkumist) arvestades puudub kohtul veendumus, et ta ilmub vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg-st 3.