Kohtulahend

Vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.E vangistust.

121KarS §

Süüdi tunnistada P.E aastat vangistust.

200KarS lg 1 §

järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks)

KarS § 64 lg 1 alusel mõista P.E-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada P.E-le mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 09.08.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7100 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuus) kuud vangistust, võrra ning mõista P.E-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada P.E eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda P.E karistuse kandmise aja alguseks kinnipidamise aeg, s.o 08.09.2014. a. P.E suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada H.U KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et H.U-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui H.U ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) – kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 alusel P.E-lt sundraha katteks 500 (viissada) eurot.

välja mõista riigituludesse menetluskuludena

Jätta menetluskulud summas 2944,62 eurot P.E-lt välja mõistmata. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003

(Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700013309. Selgitusse tuleb märkida „1-15-949, menetluskulud, P.E “. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 1 alusel H.U -lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksa kümmend viis) eurot, ekspertiisitasu 285 (kakssada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu summas 216 (kakssada kuusteist) eurot. Jätta menetluskulud summas 109,44 eurot H.U-lt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et H.U on õigus menetluskulud summas 1086 (üks tuhat kaheksakümmend kuus) eurot tasuda hiljemalt 31.01.2015. a. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700013273. Selgitusse tuleb märkida „1-14-949, menetluskulud, H.U“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD -plaat kõneeristuste failidega mobiiltelefoni nr-le 58342428 kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kõnesalvestussüsteemist kriminaalasja juurde.

CD-plaat

helifailiga

Häirekeskuse

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD-plaat Põdra tee 6 -3 Vägari küla Pajusi vallas Jõgevamaal teostatud sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotode salvestisega kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tulevad kriminaalasja juures asitõenditeks olevad klaaspudeli kael ja käärid kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus kaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu P.E-le on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises järgnevas: - tema 18.-19.01.2014. a Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris, s. o enda elukohas, peksis enda ema xxxxxxxxxxxxxxxx ülakeha ja näo piirkonda, tekitades peksmisega vasakpoolse traumaatilise õhkrinna nahaaluse õhkpuhitusega, vasakpoolse IV roide murru ning turse ja verevalumi lõua piirkonda, kahjustades sellega teise inimese tervist; - tema 11.05.2014. a hilisõhtul, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris, koos H. U-ga, peksis xxxxxxxxxxxxx näo ja ülakeha p iirkonda, tekitades peksmisega ninaluude murru ja rindkere kontusiooni ja valu, kahjustades sellega teise inimese tervist; - tema ööl vastu 08.09.2014. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris, s. o enda elukohas, peksis xxxxxxxxxxxx ülakeha ja näo piirkonda, lisaks kääride ja ehitusnoaga lõigates, torkides , põhjustades nahamarrastused ja nahaalused verevalumid pea piirkonnas, vasakut kõrvalesta läbiva haava, nahakriimustused kaela ees- ja vasakul külgpinnal; torke-lõikehaavad, torkehaavad, nahaalused verevalumid ja nahakriimustused kehatüvel; nahaalune verevalum, torke- lõike, torke- ja lõikehaavad ning nahakriimustused-marrastused mõlemal ülajäsemel ning rindkerepõrutuse, tekitades xxxxxxxxxxxxxx valu ning kahjustades sellega teise inimese tervist. P.E-le on esitatud süüdistus KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 20.05.2014. a hilisõhtul, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorteris, s. o enda elukohas, võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, milline seisnes enda emalt, xxxxxxxxxxxxxxxxt raha nõudmises ning samaaegselt tema (ema) köögi põrandale pikali lükkamises ja kaela piirkonnast kägistamises, võttis vägivaldse nõudmise tulemusena enda emalt, xxxxxxxxxxxxxxxxxx ära võõra vallasasjana käsitletava sularaha, 40 eurot, pannes sellega toime röövimisena käsitletava kuriteo. KarS § 121 (käesoleval ajal kehtiv KarS § 121 lg 2 p 2, 3) järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdis tatavale P.E-le kohtus karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 200 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristuseks raskeima suurendamise teel kokku 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 09.08.2013. a kohtuotsusega mõistetud 6 kuuline vangistus, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 08.09.2014. a lugeda kantud karistusaja hulka. H.U-le on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi selles, et tema 11.05.2014. a hilisõhtul,xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorteris, alaealise P.E-ga , peksis xxxxxxxxxxxxx näo ja ülakeha piirkonda, tekitades

koos

peksmisega ninaluude murru ja rindkere kontusiooni, valu ja kahjustades sellega teise inimese tervist. KarS § 121 (käesoleval ajal kehtiv KarS § 121 lg 2 p 3) järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale H.U-le kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg1, 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täitmisele ja määratakse 1 aasta 6 kuuline katseaeg. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatavad, et neile on kokkulepped arusaadavad , nee d vastavad nende tahtele ja nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista H.U süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. H.U poolt toimepandud kuritegu on käesoleval ajal karistatav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Kohus riminaalasjas leiab, et k kogutud tõendid annavad aluse mõista P.E süüdi KarS § 121 ja § 200 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. P.E poolt KarS § 121 järgi toimepandud kuriteod on käesoleval ajal karistatavad KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. P.E-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus, et käesoleval ajal ei ole kuriteona karistatav tegu, mille eest on P.E süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.08.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7100 KarS § 266 lg 2 p 3 järgi. Nimetatud kohtu otsuse kohaselt mõisteti P.E süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, s.o 6 kuud vangistust. Kuna P.E-le mõisteti KarS § 121 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust suurendada 6 kuu vangistuse võõra. III Kriminaalmenetluse kulud 3.1 Käesolevas kriminaalasjas on P.E esitatud süüdistusi puudutavateks menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 1306,56 eurot (188,16+188,16+188,16+126+367,92+104,16+36+108) ja kohtumenetluses makstud tasu 152,16 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 1458,72 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimep anemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäär, s.o 975 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisitasu 1700,90 eurot (61 eurot – I kd, tl 23 + 61 eurot –I kd, tl 154, 1203,90 eurot – II kd, tl 87-91,102-104 + 375 eurot – II kd, tl 4649).

Ekspertiisitasu DNA ekspertiisi tegemise eest Aivo Saarela DNA tuvastamiseks v õrdlusproovides (I kd, tl 98). Kohus leiab, et kuna ekspertiisi on kasutatud nii H.U kui ka P.E süüdistuses, tuleb ekspertiisitasust 1⁄2 (285 eurot) lugeda P.E menetluskuluks ja 1⁄2 H.U menetluskuluks. Seega ekspertiisitasu kokku on 1985,90 eurot. Seega on menetluskulud kokku 3444,62 eurot. 3.2 Käesolevas kriminaalasjas on H. U-le esitatud süüdistus t puudutavateks menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 168 eurot (72+48+48) ja kohtumenetluses makstud tasu 157,44 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 325,44 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisitasu 285 eurot. Menetluskulud kokku on 1195,44 eurot. 3.3 Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. 3.4 P.E menetluskulude osas ei pea kohus võimalikuks rakendada KrMS §-s 188 ette nähtud võimalust jätta alaealine menetluskulude tasumise kohustus tema vanema kanda. Siinjuures arvestab kohus eelkõige fakti, et P.E ema Viivika P.E on kriminaalasjas kannatanuks ning P.E on tema suhtes toime pannud kokku 3 kuritegu. Ainuüksi seetõttu ei ole kohtu arvates põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulusid tema ema kanda. seega tuleb menetluskulud välja mõista P.E-lt. Kaitsja ja P.E taotlesid menetluskulude vähendamist. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamise taotlus on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et menetluskulude suurus on peamiselt sõltunud sellest, et P.E on kuriteod toime pannud alaealisena ja seetõttu on kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest olnud kohustuslik. Samuti on suured menetluskulud olnud tingitud sellest, et kriminaalmenetluses on teostatud mitmeid ekspertiise. Kohus peab oluliseks, et P.E tuleb käesoleva kohtuotsuse alusel kanda reaalset vanglakaristust. P.E puudub võimalus nimetatud ajal menetluskulusid üldse tasuda. P.E enne vahistamist ei töötanud ega õppinud, tegi vahepeal juhutöid. Tema sissetulekuks oli pension 280 eurot, mille maksmine on käesoleval ajal lõpetatud. Kohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, on seisukohal, et P.E varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades on põhjendatud P.E-lt välja mõista sundraha katteks 500 eurot. 3.5 Kaitsja ja H.U taotlesid menetluskulude tasumise võimaldamist 1 aasta jooksul. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist. Prokurör nõustus esitatud taotlustega. Kohus peab põhjendatuks vähendada H.U menetluskulusid, mis puudutavad asenduskaitsja toimikuga tutvumise tasu ning sõidule kulunud aja tasu ja sõidukulude hüvitamist. Kohtu hinnangul ei ole asenduskaitsja vajadus tekkinud H.U

tegevusest. Sõidule kulunud aja tasu ja sõidukulude osas arvestab kohus, et H.U-st tingitud ei ole fakt, et advokaadibüroo asukoht (mille kaudu talle õigusteenust osutatakse) ei ole Jõgeva. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud ja tasu sõidule kulunud aja eest kogusummas. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks jätta H.U-lt välja mõistmata 109,44 eurot. Vähendatud osas peab kohus põhjendatuks määrata H.U-le tähtaeg menetluskulude tasumiseks. Siinjuures arvestab kohus, et H.U kindlat töökohta ei ole. Ta käib võimaluse korral Soomes töid teostamas. H. U tuleb menetluskulud tasuda hiljemalt 31.01.2015. a. IV Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks CD- plaat kõneeristuste failidega mobiiltelefoni nr-le 58342428 (I kd, tl 77). Kriminaalasja juures on asitõendiks CD -plaat helifailiga Häirekeskuse kõnesalvestussüsteemist (I kd, tl 166). Kriminaalasja juures on asitõenditeks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx teostatud vaatluse käigus tehtud fotode salvestisega (I kd, tl 79).

CD-plaat sündmuskoha

Kohus leiab, et asitõendiks olev CD-plaadid kõneeristuste failidega, helifailiga Häirekeskuse kõnesalvestussüsteemist ja sündmuskoha vaa tluse fotode salvestistega tulevad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kriminaalasja juures on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxteostatud vaatluse käigus leitud ja äravõetud klaaspudeli kael ja käärid (I kd, tl 102).

asitõenditeks sündmuskoha

Kohus leiab, et asitõendi teks olevad klaaspudeli kael ja käärid tulevad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.