Kohtulahend

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, § 250 lg-st 1, kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.P KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades käesolevat karistust osaliselt U.P-le Harju Maakohtu 02.07.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4546 mõistetud karistusega, s.o 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistusega, ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest jätta U.P 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks Harju Maakohtu 02.07.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4546 määratud tingimustel. Ülejäänud osa, s.o 1 (ühte) kuud ja 2 (kahte) päeva vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele, kui U.P ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul, mis KarS § 78 lg 1 alusel hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.02.2015. a, toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada S.T KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.T KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ja kuritegude kogumi eest mõista S.T-le liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 06.-07.11.2013, 11.-12.11.2013 ja 07.-08.01.2014 viibitud aeg, s.o 6 (kuus) päeva karistusaja hulka ning mõista S.T-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.T ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.02.2015. a. Määrata S.T katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tühistada S.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada D.R KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada D.R KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada D.R KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõista D .R-ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.-24.09.2013, 11.-12.11.2013 ja 07.08.09.2014, s.o 6 (kuus) päeva karistusaja hulka ning mõista D .R-ile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust D .R-ile Tartu Maakohtu 22.11.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10484 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõista D .R-ile lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada mõistetud vangistus 389 (kolmesaja kaheksakümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel peab D.R järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta peab

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata D .R üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tühistada D.R-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Käesolevas asjas asitõendiks olev kolmest võtmest koosnev võtmekimp, mis asub Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. Tsiviilhagid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg-st 1 tulenevalt tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista võlaõigusseaduse § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel U.P-lt ja D.R-ilt solidaarselt OÜ Krona Teetööd (registrikood: 11538582; asukoht: XXXX; arvelduskonto nr EE672200221042878859) kasuks 350 (kolmsada viiskümmend) eurot; D.R -ilt ja S.T-lt solidaarselt S.U. (isikukood: 47001252794; elukoht: XXXX; arvelduskonto nr XXXX) kasuks 300 (kolmsada) eurot ja E.O. (isikukood: 38407226520; elukoht: XXXX; arvelduskonto nr XXXX) kasuks 500 (viissada) eurot. Menetluskulud KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel välja mõista: U.P-lt riigituludesse menetluskuludena kaitsetasu 96(üheksakümmend kuus) eurot. Sundaraha jätta välja mõistmata U.P-lt ja S.T-lt, tulenevalt eelnevates ning käesoleva kriminaalasjaga liitmata kriminaalmenetlustes juba välja mõistetud sundraha nõudest. S.T-lt riigituludesse menetluskuludena kaitsetasu 116(ükssada kuusteist)eurot ja 8 senti ja sundtoomise kulu 24(kakskümmend neli)eurot ja 70 senti. D .R-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundrahast pool , s.o. 292(kakssada üheksakümmend kaks ) eurot ja 50 senti, kaitsetasu 220 (kakssada kakskümmend )eurot ja 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et U.P on õigus tasuda temalt välja mõistetud

kriminaalmenetluse kulud osade kaupa 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust; KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S.T on õigus tasuda neilt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud osade kaupa viie kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et D. R on õigus tasuda neilt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud osade kaupa kümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida: U.P, 99915700013545 S.T, 99915700013529 D.R 99915700013516 Selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Riigi kasuks välja mõistetud summade kohtu poolt määratud tähtaegadel vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus

vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil ära H.P. kuuluva sõiduauto Toyota regmärgiga XXXX väärtusega 10000 €, sõitis sellega Valga linna, kus sõiduki maha jättis. Sellega pani D.R toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. D.R-i süüdistatakse veel selles, et tema juhtis 07.09.2014 kella 21.49 paiku Tartus Sepa tänaval mootorsõidukit Ford reg märgiga XXXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani D.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsioonidega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuste liigis ja määras.

Seega tuleb U.P süüdi tunnistada KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi; D.R KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2, § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi; S.T KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2, § 199 lg 2 p 7 järgi ning mõista neile karistused vastavalt nendega sõlmitud kokkulepetele. Kuriteoga tekitatud kahju ja tsiviilhagid Käesolevas kriminaalasjas on OÜ Krona Teetööd on esitanud U.P ja D.R-i vastu tsiviilhagi 350 € nõudes, S.U. on esitanud D.R-i ja S.T vastu tsiviilhagi 300 € nõudes ning E.O. on D.R-i ja S.T vastu esitanud tsiviilhagi 500 € nõudes. Süüdistatavad on hagiavaldustes nende vastu esitatud nõuded õigeks võtnud. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kannatanute hagid ning mõistab U.P-lt solidaarselt D.R-iga OÜ Krona Teetööd kasuks ning D.R-ilt solidaarselt S.T-ga S.U. ja E.O. kasuks välja hagiavaldustes nimetatud summad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed Käesolevas asjas asitõendiks olev kolmest võtmest koosnev võtmekimp, mis asub Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitavad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetud. KrMS § 180 lg 3 ls 1 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Sama lõike kolmandast lausest tuleneb, et kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas asjas on:

mõisteti süüdistatavalt menetluskuluna välja ka sundraha teise astme kuriteo eest, siis leiab kohus, et sundraha veelkordne väljamõistmine oleks isiku suhtes põhjendamatu. Selle seisukohale on asunud ka Riigikohus. Järelikult käesoleva menetlusega seoses jätab kohus U.P-lt sundraha välja mõistmata. Arvestades aga asjaolu, et U.P ei tööta ning et tal tuleb lisaks menetluskuludele tasuda ka temalt välja mõistetud tsiviilhagid, leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada tal tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.