Kriminaalasi nr 1-14-9364
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2015. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-9364 (14260102166)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
L.K kriminaalasi KarS kokkuleppemenetluses
Prokurör
Prokuröri abi Liane Peets
Süüdistatav
L.K
§
järgi
Isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega ehitus-puusepp, emakeel: eesti keel, töökoht: Meisel Ehitus OÜ lihttööline; Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 11.04.2013. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja KarS § 68 lg 1 arvestades karistatud 2 kuu 27 päeva vangistusega, mis on jäetud tingimuslikult 18kuulise katseajaga täitmisele pööramata; Väärteokorras 1 kehtiv karistus; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 02.07.2014. a
Süüdi tunnistada L.K KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada L.K-le mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 11.04.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2335 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning mõista L.K-le
liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 75 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada L.K-le mõistetud vangistus 267 (kakssada kuuskümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata L.K-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on L.K kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata L.K Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel L.K-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha katteks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Jätta menetluskulud summas 359 (kolmsada viiskümmend üheksa) eurot 40 senti L.K-lt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.K on õigus menetluskulud kogusummas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. L.K on kohustatud maksma igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700012928. Selgitusse tuleb märkida „1-14-9364, menetluskulud, L.K“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu L.K-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 22.06.2014. a ajavahemikul kell 09:00 kuni kell 09:55 Jõgeva maakonnas Torma vallas, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, sõiduautot Volkswagen Passat registreerimisnumbriga 727TDP, sõites ringi Sadala külas, sõites vastu Sadala kaupluse juures olevat puidust viita, mille tulemusena puidust viit murdus ning mootorsõiduk muutus tehniliselt sõidukõlbmatuks; peale seda juhtis puksiiritavat mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr 727TDP mööda KantkülaSadala teed, kus ta 4. kilomeetril politsei poolt kinni peeti ja tuvastati mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,93 mg/l kohta. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada L.K-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 11.04.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada L.K-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 267 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata L.K Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub L.K kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 424 järgi. Kohus leidis, et L.K on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Seda kinnitas ka L.K. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et L.K on
võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka L.K küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista L.K süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 134,40 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 719,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. L.K taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud puutuvalt kaitsja sõidule kulunud aja ja sõidukulude tasu osas. Samuti nõustus prokurör vähendatud osas menetluskulude tasumise määramisega 1 aastaks. Kohus on seisukohal, et L.K-lt väljamõistetavate menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. L.K töötab Plusvektor Grupp OÜ-s ehitustöölisena. Seega omab L.K iseseisvat regulaarset sissetulekut. L.K igakuiseks töötasuks on 490 eurot. Töökoht on Tartus, kuhu ta igapäevaselt sõitma peab. L.K elab koos oma vanematega ja õppiva 18-aastase õega. Vanemad töötavad. L.K toetavad ka tema vanemad, kuna tema töötasu ei ole äraelamiseks piisav. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud, võttes arvesse fakti, et L.K on noor inimene, kes omab küll iseseisvat sissetulekut, kuid mis ei ole piisav selleks, et kasvõi osade kaupa tasuda kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulusid 1 aasta jooksul. L.K sõnul toetavad teda ka vanemad. Kuivõrd L.K on ka õde, keda vanemad on kohustatud ülal pidama, võib väljamõistetavad menetluskulud mõjutada kogu perekonna majanduslikku olukorda. Kohtu hinnangul seaks kogu menetluskulude väljamõistmine L.K-lt ta raskesse majanduslikku olukorda. Kuna tegemist on noore inimesega, kes on iseseisvat elu alustamas, on põhjendatud ka seetõttu menetluskulusid vähendada. L.K sõnul on ta suuteline igas kuus tasuma kuni 30 eurot menetluskulude katteks. Sellest lähtuvalt mõistab kohus L.K-lt menetluskulude katteks välja 360 eurot, mis tuleb L.K tasuda 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.