Kriminaalasi nr 1-15-501
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2015. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-501 (14249000034)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
F.R kriminaalasi KarS kokkuleppemenetluses
Prokurör
Prokuröri abi Liane Peets
Süüdistatav
F.R Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: Voole OÜ - värkija; Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 05.03.2014. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud rahalise karistusega 260 päevamäära, s. o 832 eurot, ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtminesega 5 kuuks; Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.08.2014. a
Kaitsja
Vandeadvokaat Lembit Nirgi
§
järgi
Süüdi tunnistada F.R KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et F.R-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui F.R ei pane 1 (ühe) aasta 6-(kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata F.R Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel F.R-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Jätta menetluskulud summas 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot 40 senti F.R-ilt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et F.R on õigus menetluskulud kogusummas 657 (kuussada viiskümmend seitse) eurot tasuda 1 (ü he) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. F.R on kohustatud maksma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 55 (viiskümmend viis) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700012779. Selgitusse tuleb märkida „1 -15-501, menetluskulud, F.R“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu F.R-ile on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi selles, et tema 10.05.2014. a kella 05.30 paiku Jõgevamaal Põltsamaa linnas Kesk tänaval lõi rusikaga korduvalt xxxxxxxxxxxxxxx pea piirkonda, mille tagajärjelxxxxxxxxxxxxxxx tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustused – turse, nahaalused hematoomid, marrastused, põrutushaavad mõlema kõrva, silma, suu, nina ning otsmiku piirkonnas. KarS § 121 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui F.R 1 aasta ja 6-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista F.R süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus leiab, et F.R poolt toimepandud kuritegu on käesoleval ajal (s.o alates 01.01.2015. a) karistatav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 88,80 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 105,60 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 194,40 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 779,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.
Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist, mis puudutab kaitsja tasu ja sõidukulude väljamaksmist. Vähendatud osas taotles kaitsja menetluskulude tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul. F.R soovis menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamist 1 aasta jooksul. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud puutuvalt kaitsjale väljamakstud tasu sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas, samuti on põhjendatud menetluskulude tasumise määramine osade kaupa 1 aasta jooksul. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik osas, mis puudutab kaitsjale väljamakstud tasu sõidule kulunud aja ja sõidukulu tõttu. Siinjuures arvestab kohus, et käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav F.R-ile on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes osutab õigusteenust Rakvere Advokaadibüroo kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Lai 11, Rakvere. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja eest ja hüvitatud sõidukulud kogusummas 122,40 eurot. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud ( RakvereJõgeva-Rakvere) ja tasu sõidule ( Rakvere-Jõgeva-Rakvere) kulunud aja eest kogusummas 122,40 eurot. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks F.R-ilt välja mõista menetluskulud summas 657 eurot (585+72). Kohus leiab, et menetluskulude tasumise määramine ositi on põhjendatud. F.R töötab OÜ-s Voole. Seega omab F.R kindlat sissetulekut 400 eurot kuus. F.R elab koos emaga. Võrreldes kriminaalasjas menetluskulude suurust (657 eurot) ja F.R igakuist sissetulekut, on ilmselge, et F.R ei ole suuteline menetluskulusid korraga tasuma. Siinjuures võtab kohus arvesse ka seda, et F.R on juba varasemalt tekkinud rahalisi kohustusi riigi ees (rahaline karistus ja menetluskulud), mida F.R täitma peab (tulenevad Tartu Maakohtu 05.03.2014. a otsusest). Sellest tulenevalt peab kohus F.R varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvesse võttes põhjendatuks määrata menetluskulude tasumise osade kaupa 1 aasta jooksul.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.