Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav
Süüdistus
Viljandi kohtumaja 23. veebruar 2015 nr 1-14-10299 (kohtueelses menetluses nr 13260102087) riik versus E.A kokkuleppemenetlus kohtuistung kohtunik Aivar Hint Irina Meremaa Merike Tikk E.A (isikukood XXX; elukoht xxxxxx xxxx xx-x xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 215 lg 1; § 436 lg 1 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada E.A süüdi karistusseadustiku (KarS) § 436 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud ning tunnistada E.A süüdi KarS § 215 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.A-le liitkaristus vangistusena 4 (neli) kuud; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata E.A-le katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 4 (neli) kuud ei pöörata täitmisele, kui E.A ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused
2.Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista E.A-lt sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 707 (seitsesada seitse) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015.a. märtsikuust igakuise menetluskulu osa 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 98 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 E.A-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 93,12 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada:
3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.6 KrMS § 248 (Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on E.A toime pannud kuritegudena: 1) väeosast väljalubatu poolt tähtajaks teenistusse ilmumata jätmise, kui omavoliline äraolek on kestnud üle kolme päeva KarS § 436 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles ajateenija, kes arvati Kirde Kaitseringkonna Õhutõrjepataljoni ülema 15.10.2012 käskkirjaga nr 62P tagasiulatuvalt alates 09.10.2012 ajateenistusse Õhutõrjepataljoni koosseisu auastmega reamees ning olles lubatud väljaloale alates 24.05.2013 kella 17:00-st kuni 26.05.2013 kella 20:15-ni, ei ilmunud määratud tähtajaks tagasi väeossa, Tapa linnas Loode tn 35 asuvasse Kirde Kaitseringkonna Õhutõrjepataljoni, teenistuskohustuste täitmisele. E.A toimetati 11.06.2013 kella 00:45 paiku Sõjaväepolitsei poolt Tallinna reisisadama D-terminalist tagasi väeossa 11.06.2013 kella 02:05-ks, millest tulenevalt kestis tema omavoliline äraolek üle kolme päeva. 2) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise KarS § 215 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, ööl vastu 14.06.2013 võttis omavoliliselt varem varastatud varuvõtmeid kasutades xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx külas maja xx ette pargitud sõiduauto Dodge Caliber SXT 2,0 registreerimismärgiga XXX XXX , väärtusega 15 000 €. Sõiduauto kuulus Danske Bank AS Eesti filiaalile ja vastutav kasutaja oli A.U. E.A sõitis autoga ringi, kuni põgenedes politsei eest tegi avarii Viljani maakonnas Abja-Paluoja–Penuja tee 0,7. kilomeetril.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 436 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud; KarS § 215 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 4 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui E.A ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2.Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 215 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 436 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4.1.Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud).
4.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus.
4.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
4.1.2.1.Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava E.A kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kuluna 118,56 eurot ja 94,56 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus E.A-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot (s.h käibemaks). E.A-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu 93,12 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused (s.h ajatasu) moodustavad ebaproportsionaalselt suure osa sisulise õigusabi osutamise kuludega, on süüdistatavat
ülemääraselt ja asjakohatult koormavad ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.
4.1.3.Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot.
4.2.Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale E.A arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 120 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.
4.3.Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (digitaalselt allkirjastatud) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.