1-15-950/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

so kokku 729 (seitsesada kakskümmend üheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „D.R , 1-15950, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel D.R-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: D.R süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 14.11.2014 kella 18.36 ajal Harjumaal Keilas Luha tn ja Niidu tn ristmikul, liikudes Tallinn-Paldiski mnt suunas, mootorsõidukit Mazda 626 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,33 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,21 mg/l)). D.R rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (enne 01.07.2014 LS § 69 lg 4 p 1) /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega D.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 05.02.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Enge Selge, süüdistatav D.R-i ja tema kaitsja Riine Lumiste vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 /kuus/ kuud. 2) KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424, §-dest 73 ja 78, asub kohus seisukohale, et D.R kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. D.R on avaldanud, et tal töökoht puudub ning samuti nähtub isiku ankeetandmetest, et tegemist on töövõimetuspensionäriga. Sellele vaatamata märgib kohus, et ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Ka pole süüdistatav taotlenud ega esitanud asjassepuutuvaid dokumente selle kohta, et tema töövõimetuspensionäri staatus raskendaks või muudaks võimatuks menetluskulude tasumise. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud täies ulatuses välja mõista. Samas leiab kohus arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ning võttes arvesse ka süüdistataval töökoha puudumist, tema töövõimetuspensionäri staatust, et esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.