Kohtulahend

pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 5.Määrata D.S katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust: 5.1.elama oma alalises elukohas *; 5.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

SÜÜDISTUS

D.S süüdistatakse selles, et tema tungis alkoholijoobes olles 28. märtsil 2014 kella 20.00-22.00 vahelisel ajal Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Taebla alevikus Kuuse tänaval asuva maja nr *keldriukse juures isiklikel põhjustel kallale * K P (ik *), kellel ühe käega surus suu kinni ja teise käega juustest haarates lohistas K P trepist alla Kuuse tänava majas nr * asuvasse enda keldriboksi. Keldriboksis lükkas ta kannatanu põrandale pikali, mille tulemusel lõi kannatanu pea vastu põrandat ära. Seejärel ise tema peal olles, surus D.S küünarnukiga K Po kõrile ning teise käega haaras K P juustest kinni ja lõi kannatanu pead mitmel korral vastu põrandat. Seejärel haaras ta kahe käega kinni K P kaelast ja kägistas teda, nii et kannatanul tekkis õhupuudus. Kui K P õnnestus D.S-i haardest vabaneda ja keldrist põgeneda, asus D.S K P taga ajama. Saades kannatanu Kuuse tänaval maja nr * lähedal õues kätte, haaras ta kõigepealt K P selja tagant lähenedes käega kaela piirkonnast kinni ja lükkas kannatanu pikali. Märganud Kuuse tänava maja nr 1 trepikojast kedagi väljumas, tõstis D.S maas lamava K P jopevarrukast kinni võttes püsti ja lohistas lähedal asuvale pingile, kust kannatanu püüdis põgeneda, kuid D.S haaras tal käevarrega kaelast kinni ning lohistas ta järgmise maja juurde. Seal jätkas ta füüsilise jõu kasutamist, tõstes K P oma käevarrega kannatanul kaela ümbert kinni hoides kõigepealt maast üles ning seejärel lõi K Pvastu majaseina nii, et kannatanu paiskus peaga vastu seina, mille tulemusena kukkus pikali. Ülalmärgitud tegevusega võttis D.S K P Eesti Vabariigi Põhiseaduse § -s 20 sätestatud vabaduse võtmise aluseid omamata ehk ilma seadusliku aluseta vabaduse sellega, et hoidis K P viimase tahte vastaselt oma Kuuse tänav *asuvas keldriboksis kinni ja takistas tema põgenemist, kasutades samal ajal kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ning takistades kannatanu vaba liikumist ja abi kutsumist, millisel eesmärgil võttis omastamise tahtluseta K P ära ka mobiiltelefoni. Samuti D.S, olles eelnevalt * K P suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ning võtnud kannatanult seadusliku aluseta vabaduse, ähvardas K P tapmisega, öeldes kannatanule keldriboksis korduvalt „Sa ei tohi elada! Ma tapan su ära ja võtan su hinge välja!“. Samuti ähvardas ta kannatanut tapmisega Kuuse tänaval maja nr * lähedal õues. Oma taolise tegevuse tagajärjelkutsus D.S enda poolt eelnevalt K P suhtes toimepandud vägivallategude tõttu kannatanus esile hirmutunde ning reaalse aluse karta sellise ähvarduse täideviimist enda suhtes. Oma jätkuva tahtliku tegevusega tekitas D.S kannatanu K P füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused: * Kuriteoga tekitas D.S alaealise kannatanu K P * A L varalise kahju kogusummas 24,50 eurot, mille moodustab purunenud mobiiltelefoni koguväärtus summas 22 eurot (telefon maksumusega 15,00 eurot, mille sees oli 4KB mälukaart maksumusega 5 eurot ja SIM-kaart maksumusega 2 eurot) ja rüseluse käigus K Pjopetaskust välja kukkunud ja kaduma jäänud sularaha summas 2,50 eurot. Sellise tegevusega D.S , kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise, tõukamise ja pigistamise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Sama tegevusega pani D.S toime tapmisega ähvardamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 120 järgi. Sama tegevusega pani D.S toime nooremalt kui kaheksateistaastaselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 136 lg 2 järgi. KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav D.S ennast kohtuistungil talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud, süüdistuse kohta ütlusi ei olnud nõus andma.

Kohus selgitab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohtu ülesanne on hinnata tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtupraktikas on üldlevinud seisukoht, et asjaolu, et süüdistatav a süüd tõendavad vaid kannatanu ütlused, ei välista isiku süüdimõistmist. Seda hoolikamalt peab aga kohus uurima kõiki tõendeid. Käesolevas kriminaalasjas on olukord, kus kuriteosündmuse kohta teab ütlusi anda vaid kannatanu. Samas on kohtule lisaks kannatanu ütlustele esitatud tõendeid, mis võimaldavad hinnata kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kohus uurib kuriteosündmust ja selle kohta esitatud tõendeid kronoloogilises järjekorras. Tunnistajad T Õ, L J ja kannatanu K.P on kirjeldanud, et olid 28.03.2014 kõik koos bussijaamas, seal oli üks meesterahvas, kes küsis bussi aegu, ütlesid ja siis see mees andis selle eest 2.50. K.P pidi minema poodi, et osta juua ja krõpsu. Kannatanu K.P selgitas, et sai D.S-iga poes kokku, kassas. D.S ostis õ lut ja suitsu. D.S pakkus välja, et maksab ise kartulikrõpsud ja kommipaki kinni ja seda ta ka tegi. Kui poest välja läksid, siis D.S pakkus, et läheks temaga kaasa taga Taeblasse ühte naist viima ja ta läks. Sõitsid rolleriga. Algul istus D.S, siis tema ja siis istus naine, kelle pidid viima. K.P on rääkinud, et s õbrannad tulid poe juurde ja karjusid, et ära mine, tule tagasi, siis kui hakkas ära minema. Aga läks ikka. Sama on rääkinud ka tunnistajad L.J ja T.Õ, et nad nägid, kuidas K.P D.S-iga ära sõitis ja karjusid talle, et ta ei läheks. K.P rääkis, et on D.S-iga hästi läbi saanud. Seesama päev sõitsid rolluga ka ringi kolmekesi. L oli ka. D.S ei teinud talle midagi, ta ei rääkinud tapmisest ja sellisest asjast. Said nagu hästi läbi. K.P on selgitanud, et kui taga Taeblas olid, siis D.S ütles, et tal sai bensiin otsa, hakkasid tagasi jalutama. Siis sõbrannad helistasid ja küsisid, kus ta o n. Ütles, et jalutab tagasi. Kui sõbrannad helistasid, siis D.S ühe korra võttis vastu ja ütles T Õ, et ma olen su * ja mingit sellist juttu. Alguses D.S lubas telefoniga rääkida, p ärast ütles, et ära võta vastu, s iis kui seal tee peal olid, Taebla aleviku tee peal. Mingile kõnele sai vastata, sõbranna küsis, et miks üldse läks, ütles, et ei tea, lihtsalt läks. T Õ selgitas, et helistas K mitu korda. K ütles, et läheb aega, et rolleril oli bensiin otsa saanud. L vist kutsus ka K tagasi. K vastas kõnedele, oli 3 või 4 kõnet. K vastas küll telefonile, aga vahepeal rääkis Sergeiga. Sergei ütles, et ma olen su*, saatis ta heasse kohta. Sergei tundus joogine, aga tunneb teda hästi vähe. Ka L.J rääkis, et õhtul helistasid K ja küsisid, kus ta on. Esimese kõne tegid kohe, kui K ära sõitis ja K vastas telefonile ja ütles, et ta tuleb kohe tagasi. Hiljem helistasid veel T numbrilt. Esimest korda vastas K. Kui T helistas, siis vastas Sergei, aga ei kuulnud seda pealt. Kui veel K helistas, kui T oli ära läinud, siis algul rääkis K ja siis hakkas äkki Sergei rääkima. Edasiste sündmuste kohta rääkis K.P, et läksid D.S-iga motorollerit käe kõrval lükates D.S maja ette, sest ta pidi bensiini tooma ja lubas ta koju viia. D.S kutsus ta kaasa ja läks. Läksid keldrisse, läks algul keldrisse vabatahtlikult. D.S tahtis ust lukku panna, aga ei saanud. Siis läksid täitsa alla. D.S tegi suitsu ja jõi õlut. Pärast kui tahtis keldrist välja minna, siis D.S hoidis teda tagasi. Kui ütles, et hakkab karjuma, siis pani käe suu ette, trepist üles minnes ukse juures. Jõudis ukselingist kinni võtta, aga ei jõudnud lahti teha ja D.S viis ta sinna taha enda boksi - hoidis kätt siinkohal ( näitas, et hoidis käsivart ümber kaela) ja teist kätt hoidis suu peal. Ütles D.S-ile, et peab välja minema. D.S ütles, et ära mine ja kui üles läks, siis D.S tõi ta tagasi. Keldriboksi ust ei saanud lukku panna, D.S üritas, aga ei saanud. Keldri välisuks on niimoodi kinni, et väljastpoolt ei saa lahti, ainult võtmega sai. K.P on öelnud, et kui keldris oli, siis rääkis telefoniga L J, kes talle helistas ja küsis, kus ta on. Ütles, et Sergei keldris, et tule maja ette. Ja kui Lpärast teist korda helistas, siis Sergei võttis telefoni ära ja ei lubanud vastu võtta. Ei mäleta kas oli veel mõni kõne. L.J sõnade kohaselt, kui õhtul kodus oli, siis telefonitsi leppisid K kokku, et pidi K kokku saama ja läks Sergei maja juurde. K ütles, et läheks sinna maja ette. Kõne lõppes äkki. Vaatas seda keldriust,

see oli kinni ja siis helistas K. Alguses läks kõne kinni ja siis oli telefon väljas kui K helistas. Siis läks ära, umbes pool 9 äkki. Viimane kõne, kui sai K kontakti, K rääkis normaalselt. Ei olnud tunnet, et K oleks hädas. T Õ on rääkinud, et peale seda helistas veel K, kella 8 või 9 ajal. K ütles, et ta on all Sergei keldris, et Sergei vist midagi parandab. K hääl oli tavaline. Peale seda kõnet helistas õhtul veel K, aga telefon oli väljas. Tl 20 on T Õtelefoni kõnelogi, mille kohaselt, T.Õ telefonilt on 24.03.2014 helistatud kell 21.24 *. T.Õ kinnitas, et selle nime all on tal K, kuid et ta sellest kõnest midagi ei mäleta. K.Pon selgitanud, et ei saanud üldse aru, et D.S oli joonud ja käitumisest üldse aru ei saanud. Alguses ei saanud midagi aru, alles siis kui ta kallale tuli. Keldris ta jõi ühe õlle ja tegi suitsu. D.S Taebla alevikus jõi õlut, siis tee peal. Alevikus jõi 1, tee peal 2 ja keldris jõi 1 õlle. Keldrisse läksid mingi 8 ajal. Ja seal oli kuskil poolteist tundi. Seda aega teab selle järgi, et sõbrannad ütlesid, et läks D.S-iga mingi 19 läbi kaasa ja kui C ema juurde jooksis, siis oli 10 läbi millegagi. Arvab, et võis vahepeal keldris teadvuse kaotada, sest ei mäleta kõike. Kui keldris oli, siis kartis seal olla ja püüdis lahkuda - püüdis sealt käte vahelt välja rabeleda. Lõi mitu korda D.S kätega, aga sellest ei olnud kasu. K.P on rääkinud, et tahtis sealt ära põgeneda ja D.S hoidis teda kogu aeg kinni. Vahepeal ei saanud üldse hingata ja vahepealset ei mäleta üldse. Oli küll keldris pikali, D.S lükkas ta pikali, D.S istus ta peale ja siis hoidis D.S kahe käega - ristis kätega kõrist – kaelast kinni. Siis ütles talle, et ei saa hingata. Siis lasi lahti, sai püsti tõusta ja siis hoidis uuesti kinni. Küünarnuki kõri peale panemine oli hiljem. D.S haaras juustest, lõi pea mitu korda vastu põrandat, see tekitas valu. Keldris ütles, et tapab ära. Tapmisega ähvardas mitu korda, täpselt kordi ei mäleta. See tekitas hirmutunde, siiamaani kardab teda. Kui D.S kõnnib Taeblas mööda, siis kardab, et ta jälle teeb midagi ja süda taob kõvasti. See oli keldriboksis kui ta käega ümber kõri oli, siis ta ütles mitu korda, et tapan su ära. Ei tea, miks ta nii ütles. See tundus reaalne, et ta tõepoolest ka tapab, sest ta hoidis kätega kõrist ja ei saanud vahepeal hingata. Kui keldriboksist sai välja joosta, siis jooksis teisele poole keldrit, siis võttis mingi ratta ja viskas selle. D.S viskas tagasi. Sel ajal kui D.S seal ratta juures oli, sai välja joosta. 28.03.2014 kell 23.10 s.o koheselt peale kuriteosündmust on sündmuskohta Kuuse 1 keldriboksi vaadeldud /tl 24-27/. Boksis on näha kahte jalgratast, laste elektrilist mopeedi ning vanemat mopeedi. Vaadeldud on vaid boksi ja seetõttu ei ole võimalik näha ka jalgrattast, mille loopimine toimus, sest see oli K.P sõnade järgi boksist väljas. Õues sai D.S ta kätte, ei jõudnud kaugele joosta, Sergei haaras käega ümber kõri ja lükkas pikali ja olid uuesti pikali maas ja võttis uuesti kahe käega ümber kõri kinni. Siis kui õues olid pikali maas, siis ta hoidis ristis kätega kaela ümbert kinni ja siis ütles, et võtab hinge välja, et ei tohi elada. Sündmuste ajal nägi, et keegi tuli sealtsamast Sergei trepikojast välja ja ei näinud kuhupoole ta läks. Ja siis D.S tõstiski ta püsti ja läksid rahulikult edasi. Istusid pingi peal ja D.S ütles talle, et ta ei taha teda vägistada, et ta tahab rääkida, millest, seda ei öelnud. Kui pingil olid, siis püüdis ära joosta, D.S võttis jopest kinni ja ei lasknud ära joosta. Pärast maja ees lõi pea vastu maja seina ja vastu maad, siis kui koos kukkusid. Kui pea vastu seina lõi, siis D.S hoidis ühe käega kõri ümbert kinni ja teise käega keskkoha ümber ja enda vastu ja siis tõstis, siis hakkas jälle õhk otsa saama. Ja siis kukkusid koos. Trepikoja juures on need postid, mis hoiavad neid katuseid püsti ja üritas sealt ka kinni haarata. See oli väga valus. Kui koos pikali maha kukkusid maja ees, siis tuli N. Siis kui olid pikali kukkunud, siis sai ära joosta ja siis tuli N ja tema *. Siis ütles neile, et aidake mind ja läks edasi. Tema meelest läks N Sergeile järele. K.P on rääkinud, et D.S ütles, et tapab ta ära, et ta ei tohi elada, et võtab hinge välja - kasutas just selliseid väljendeid. Küsis D.S käest, miks ta tahab ära tappa ja miks keldris kinni hoiab, aga ta ei öelnud, et miks ta seda teeb. Ei oska öelda, millest see kõik algas, ei osanud seda kartagi, sest teadis, et D.S on normaalne inimene ja sai temaga hästi läbi. Mingeid probleeme enne ei olnud.

Tunnistaja N N selgitas kohtus, et 28.03.2014 nägi õhtul ühte* jooksmas oma maja lähedal, umbes kella 10 ajal. Pime oli väljas. Tuli sõbra juurest, kes elab kõrval majas. Ja oma maja nurgal see * jooksis tema juurde teise nurga tagant. Ta oli pisarates. Midagi rääkis eesti keeles. Aga ei saanud aru. Palus abi, sellest sai aru. Ta oli nutetud. See toimus ühe minuti jooksul ja siis ta läks edasi. Nägi nurga tagant inimese kujutist, kes see oli, ei tea. See kujutis oli seal samas, kust tüdruk tuli. See oli rohkem mehe moodi see kuju, see kuju jooksis nurga taha tagasi. Pärast läks maja taha ja maja ümber vaatama, ei näinud kedagi. Läks koju. D.S-i maja on tema maja lähedal, 100 m umbes. K.P rääkis, et siis läks K R juurde. Kui jõudis K. Ri juurde, ütles, et Sergei tahtis teda ära kägistada, aga K kuulis, et vägistada. Tegelikult ütles, et kägistada. Mäletab et K helistas ta * ja siis * tuli väga kiiresti sinna. Siis tuli kiirabi ja politsei ja tehti mingit süsti ja rohkem ei mäleta. Ei mäleta seda kuidas trepist alla viidi. Tunnistaja K R oli isikuks, kelle juurde kannatanu 28.03.2014 õhtul vahetult peale kuriteosündmust läks. Tunnistaja kirjeldas, et K.P tuli õhtusel ajal, võis olla peale kümmet, tema ukse taha. Ta oli hirmunud - täielikult endast väljas ja ega tema sõnadest väga palju aru ei saanud, sest ta ei olnud võimeline selgelt rääkima, ta nuttis. Silmaga esimese hooga ei osanud vigastusi vaadata, sest ta oli nii määrdunud. Riided olid mustad, porised ja märjad, nägu ja käed olid määrdunud. Kui ta käed ja näo puhtaks pesi, siis olid näo ja kaelapiirkonnas verevalumi moodi asjad. Sai aru, et teda prooviti vägistada, aga ta võib -olla mõtles kägistama, ei saanud tema sõnadest aru, sest ta ei olnud võimeline ilusasti inimese moodi rääkima. Kui küsis, et kes seda tegi - ta ütles D.S , ta ütles, et ta oli keldris ja maja ees olnud. K rääkis, et teda oli peaga vastu maja seina löödud ja ta ei mäleta kõike, mis toimus. Ta ütles, et võeti kõrist kinni - käega kõrist (tunnistaja näitas käsivarrega ümber kõri). K ütles, et sai mingi jalgratta ja oli jalgratta kuhugi ette või tema peale visanud. Jalgrattast ta rääkis ja et siis oli õnnestunud tal sealt välja joosta. Khirm ja nutt oli ikka tõeline, sellist asja ei näitle. Kohus leiab, et kuigi K.R ei näinud ise, mis toimus, siis tema ütlused selle kohta, mis K.P talle kohe peale toimunut sündmuse kohta rääkis, on tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel. K.R selgitas, et helistas K * ja * tuli umbes veerand tunni pärast. *oli tööl. K * kutsus kiirabi ja politsei. Klõpuks tema juures suutis maha rahuneda, see võttis aega ikka mitu tundi. A Ls rääkis kohtus, et 28.03.2014 oli tööl ja kell hakkas saama 9 läbi, kui helistas C * ehk K. Võttis kõne vastu ja šokeeriv hääl ütles, et K on siin, tuli nuttes ukse taha ja ütles, et teda taheti vägistada. Kuulis niimoodi K juttu. Sõitis siis K juurde. Kui K nägi tugitoolis, see oli šokeeriv. Ta niimoodi värises ja nuuksus nutta. Läks ta juurde ja küsis, et mis juhtus. Ta ei saanud sõna suust välja ja ütles, et anna andeks, et ma nii tegin. Ei saanud, aru, et miks ta nii ütles. Ta siis ei saanud midagi rääkida, ta ainult värises. Nägu oli paistes. Tal olid kaelal marrastused. Tema arust ninast oli verd ka tulnud. Aga nägu ja silmad olid paistes. Käisid K all suitsu tegemas, otsustasid kutsuda politsei ja selle aja jooksul suutis K natuke rääkida. Küsis, et kes seda tegi ja K ütles, et Sergei. Siis ta hästi ääri-veeri rääkis, aga mitte eriti palju. Ei tahtnud teda eriti šokeerida. Ta värises. Kütles, et Sergei keldris oli see, et Sergei tahtis teda ära tappa ja hoidis kinni. Hiljem rääkis veel, et tahtis temalt hinge välja võtta, et ta ei tohiks elada. Kiirabi pani K kaela lahasesse ja Kviidi ära. K.P on rääkinud, et peale seda olid näo peal mingid verevalumid ja kaela peal olid mingid jäljed. Põlved ja peopesad olid katki. Riided olid väga mustad ja sopased pärast. Oli hirmust oma püksid täis lasknud. 28.03.2014 Kannatanu K.P`il esinenud vigastused on fikseeritud patsiendikaardil /tl 29/, mille kohaselt K.P on saabunud haiglasse kiirabiga. Objektiivne leid: * 31.03.2014 on teostatud kannatanu läbivaatus /tl 44-50/. Vaatluse käigus on K.P sedastatud *. Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud K.P`il kuriteosündmuse ajal seljas olnud riideid /tl 3041/. Tuvastatud on, et punase-valge ruudulisel tuulejopel on esiküljel palju määrdumisjälgi, vasakul hõlmal tugev tolmumäärdumine, parem varrukas on hulganisti määrdunud, eriti tugevad tolmu- ja määrdumisjäljed esinevad varruka mansetil. Vasakul varrukal esinevad hulganisti määrdumisjäljed, eriti tugevad määrdumisjäljed esinevad varruka mansetil ning küünarnuki piirkonnas. Tuulejope selja

abaluu piirkonnas tugev määrdumisjälg. Teksapükstel vasaku sääre puusa osas tugevad määrdumisjäljed, samuti tugevad porised määrdumisjäljed teksapükste säärtel põlvede osas. Valget värvi T-särgil ei esinenud rebendeid ega määrdumisjälgi. Musta värvi T-särgi esiküljel all ääres ning vasaku külje puusa osas hulganisti puru -, tolmu- ja määrdumisjäljed, tagaküljel all osas tolmu- ja määrdumisjäljed. Dressipluusil esiküljel allpool parema puusa osas on näha määrdumisjäljed. 28.03.2014 kell 23.10 s.o koheselt peale kuriteosündmust on sündmuskohta Kuuse * keldriboksi vaadeldud /tl 24-27/. Ukse juures maas on terve Lays`i krõpsupakk. Uksest sisenedes paremat kätt kapil õlu purk Rock, milles sees vedelik. A.L on kirjeldanud, et käis koos politseiga all Sergei keldris. * sõnul jäi krõpsupakk sinna. See leiti sealt. Ega tema ei oska vaadata, aga oli seal näha küll, et jalgratas - nagu K kirjeldas, et jalgrattaga viskas teda. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendite analüüs näitab, et kannatanu K.P ütlusi kinnitavad ülejäänud kohtule esitatud tõendid. D.S tegevust ei ole küll keegi teine näinud, kuid kohus leiab, et kohtule esitatud teised tõendid riimuvad kannatu ütlustega ja kinnitavad k annatanu ütluste usaldusväärsust. Sündmuste esialgset käiku kinnitavad kannatanuga kokkulangevalt tunnistajad T.Õ ja L.J. Kannatanu on tunnistajatele telefonis öelnud, et on D.S keldris. Seda, et keldri välisuks oli lukus, kinnitab ka tunnistaja L.J, kes läks K.P kohtuma. Sündmuste kestus on peale K.P enda ütluste tõendamist leidnud ka tunnistajate N.N ja K.R ütlustega, kes nägid kannatut vahetult pele sündmust ning kes on avaldanud, et nägid K.P`i sel õhtul kalla kümne paiku. K.P viibimist D.S keldriboksis kinnitab ka leitud krõpsupakk. Samuti leiab kohus, et K.P`il esinenud vigastused, mis on fikseeritud nii haiglas kui läbivaatuse teostamisel ja mida on kirjeldanud nii K.P ise kui tunnistaja K.R, on vastavuses vägivallaga, mida K.P sõnul D.S tema suhtes kasutas. Samuti kinnitab K.P poolt kirjeldatud sündmuste käiku K.P`il seljas olnud riiete välimus – üleriided olid nii tolmused kui porised. N.N on kinnitanud, et nägi pimedas, et K.P vahetult pele sündmust oli pisarais, nutetud, palus abi. K.R ja A.L on kirjeldanud, et K.P oli endast väljas, ei suutnud hästi rääkidagi, värises. Patsiendikaardil on fikseeritud, et K.P oli šokis. K.R on kohtus kinnitanud, et sellist seisundit ja hirmu ei olnud võimalik teeselda. Kohus leiab, et K.P seisund vahetult peale sündmust ilmestab läbielatut ja kinnitab tema ütluste usaldusväärsust. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil, et kannatanu oleks esitanud väljamõeldisi või tõtt väänanud. Kui K.P kohtuistungil midagi ei mäletanud, siis nii ta kinnitas ja kui meenus kindlalt seik, mis politseis polnud meenunud (seda, et algul läks keldrisse vabatahtlikult kaasa), siis nii ka kohtus rääkis. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu K.P ütlused on usaldusväärsed, need riimuvad teiste kohtule esitatud tõenditega ja kohtule esitatud tõendid kogumis tõendavad kuriteo toimepanemist D.S poolt. Samas leiab kohus, et süüdistust ütleb täpsustada selles, et D.S ei tunginud K.Ps`ile kallale mitte Kuuse tänaval asuv maja nr * keldriukse juures, vaid kuriteosündmus sai alguse keldris, kui K.P soovis keldrist lahkuda, sest K.P on kinnitanud, et algul läks D.S-iga keldrisse kaasa vabatahtlikult, kuid juba keldris olles, ei lubanud D.S tal lahkuda. Täpsustada tuleb ka keldriboksi viimine – D.S ühe käega surus K.B suu kinni ja teise käega hoidis ümber kaela (mitte ei tirinud juustest nagu süüdistuses kirjas).

Samuti on kohtus täpsustunud konkreetsete ähvarduste ütlemise kohad - keldriboksis koos füüsilise vägivalla kasutamisega D.S korduvalt ütles K.P`ile, et ta tapab kannatanu ära ja Kuuse * maja ees ütles kannatule: „Sa ei tohi elada“ ja „Ma võtan sui hinge välja.“ Kohus leiab, et muus osas on D.S tegevus tõendamist leidnud nii nagu see süüdistuses kirjas on. Kohus leiab, et D.S poolt toime pandud teod on õieti kvalifitseeritud. D.S poolt K.P suhtes füüsilise vägivalla kasutamise tagajärjel sai K.Poks valu ja selle tagajärjel tekkisid K.P`il lühemaajalised tervisekahjustused - seega pani D.S toime teo, mis kuni 01.01.2015 oli kvalifitseeritav Kars § 121 järgi ja alates 01.01.2015 on kvalifitseeritav Kars § 121 lg 1 järgi. Kohus leiab, et D.S poolt K.P`ile öeldud sõnad – ma tapan su ära, sa ei tohi elada, ma võtan sult hinge välja – on tapmisega ähvardamine. K annatanu K.P on ise kirjeldanud, et kuna vahepeal ei saanud hingata, kuna D.S teda kägistas, siis tõepoolest kartis, et D.S oma ähvardused ka täide viib ning kohus leiab, et eluline situatsioon, milles need sõnad olid lausutud - samaaegne vabaduse piiramine ja füüsilise vägivalla kasutamine, annavad reaalse aluse karta ähvarduse täideviimist. Seega D.S ähvardas K.P`i tapmisega ja K.P`il oli alust karta ähvarduse täideviimist – selline D.S käitumine on õieti kvalifitseeritud KarS § 120 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi). Samuti on D.S toime pannud KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo – takistades füüsiliselt K.P`i keldriboksist lahkumast, võttes temalt suhtlemise takistamiseks ära mobiiltelefoni ning olukorras, kus K.P pääses keldriboksist põgenema, jooksis talle järgi ja hoidis teda kinni, et ta ei põgeneks, võttis ta K.P`ilt ilma seadusliku aluseta vabaduse. K.P oli teo toimepanemise ajal * ja ka aasta hiljem kohtus oli ilmselge, et K.Poks ei ole täisealine. Kohus leiab, et D.S pani kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise toime otsese tahtlusega. D.S, kasutades K.P suhtes füüsilist vägivalda, teadis, selline tegevus tekitab valu ja tervisekahjustusi. Kuna füüsilise vägivalla kasutamisega kaasnes kannatanu ähvardamine tapmisega, siis D.S pidi vähemalt möönma, et tema tegevus tekitab kannatanus reaalset hirmu ja kartust, et ta öeldu ka täide viib. Kohus leiab, et kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise eesmärgiks oli K.P`i põgenemise takistamine - seega vabaduse võtmine oli toime pandud kavatsetusega, D.S tegi kõik, et kannatu ei saaks ära minna, seega tema tegevuse eesmärk oli kannatult vabaduse võtmine.

TEGUDE ÕIGUSVASTASUS

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

SÜÜKÜSIMUS

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks D.S süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et D.S teod vastavad KarS § 120, § 121, § 136 lg 2 sätestatud kuriteokoosseisudele, on õigusvastased ja D.S on nende tegude toimepanemises süüdi – D.S tuleb nende tegude toimepanemises süüdi mõista.

KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et D.S on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ja talle tuleb mõista karistus juhindudes KarS § 63 lg 1 – seega tuleb karistus mõista seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 120 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse (sama karistuse näeb alates 01.01.2015 ette ka KarS § 120 lg 1). KarS § 121 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (käesoleval ajal näeb KarS § 121 lg 1 ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse). KarS § 136 lg 2 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse, seega tuleb karistus mõista KarS § 136 lg 2 alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. Karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud . Kohus leiab, et D.S süü on keskmine, ta võttis kannatanult alaealiselt K.P`ilt umbes kahe tunni jooksul vabaduse ja pani samal ajal tema suhtes toime kehalise väärkohtlemise ja ähvardas teda tapmisega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 61 on karistusregistri teatis, mille kohaselt D.S on isikuks, kes ei ole karistusregistrisse kantud. Kuigi kolm kuritegu on D.S toime pannud ühel päeval ühe teoga, ei näita see, et D.S on võimalik suunata õiguskuulekale käitumisele alammäära lähedase karistuse mõistmisega, D.S tegutses vabaduse võtmisel eesmärgipäraselt, kasutas korduvalt kannatanu suhtes vägivalda ja D.S kuritegelik käitumine lõppes vaid seetõttu, et kannatanul õnnestus põgeneda ja ta suutis joosta juhuslikult sündmuspaiga läheduses viibinud inimeste juurde, mispeale D.S lahkus. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on oluline ka õiguskorra kaitsmine – D.S pani toime kuriteod alaealise vastu, kannatanu kinnitas, et tundis eelnevalt D.S, läbisaamine oli hea, mingit põhjust konfliktiks ei olnud ja kannatanu kinnitas, et ei osanud D.S karta, ei saanud aru, miks D.S nii käitus. Süüdistatavat ei takistanud kuritegusid täide viimast ka asjaolu, et kannatanu sõbrannad teadsid, kus kannatanu on ja korduvalt ka helistasid kannatanule. Kohus leiab, et eelnenu näitab D.S suurt ühiskonnaohtlikkust. Kohus leiab, et kõik eelpoolloetletud asjaolud tingivad D.S karistamist vangistusega keskmises määras. Prokurör leidis, et ei esine ei isikut ega tegusid iseloomustavaid asjaolusid, mis võimaldaksid vabastada D.S vangistuse kandmiselt tingimuslikult. Kohus leiab, et kaaludes seda, kas D.S on võimalik karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada või peab ta vangistuse ära kandma, tuleb kaaluda nii isikut kui tegu iseloomustavaid asjaolusid. Arvestada tuleb kindlast seda, et D.S on karistamata isik, kelle süü on keskmine, kolm kuritegu on toime pandud ühe teoga, kuriteo toimepanemisest möödunud pea aasta jooksul ei ole D.S uusi kuritegusid toime pannud. Teisalt tuleb arvestada D.S süü suurust, tegude iseloomu ja tegutsemise järjekindlust. Kohus leiab, ete arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, tuleb D.S osa mõistetud vangistusest šokivangistusena ära kanda, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et D.S peab šokivangistusena ära kandma 4-kuulise vangistuse, mis on selge ja piisav hoiatus D.S-ile edaspidisele õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Kohus leiab, et ülejäänud vangistuse kandmisest on D.S eelkirjeldatud asjaolude tõttu võimalik vabastada 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Kohus leiab, et D.S tuleb määrata katsejaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustad a täitma kontrollnõudeid, et tagada tema käitumise üle kontroll katseajal ja tagada tema resotsialiseerumine. Samuti leiab kohus, et katseajaks tuleb D.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi, sest kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja alkoholi mittetarvitamine peaks tagama M.D.S võime oma käitumist kontrollida ja on eeldus õiguskuulekaks käitumiseks.

TÕKEND

D.S on kahtlustatavana kinni peetud 01 -03.04.2014 /tl 51-53/ s.o 3 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. D.S suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 56/. Tõkend tuleb tühistada vangistuse kandmisele asumisel.

LÄHENEMISKEELD

Prokuröri küsimusele, kas kannatanu soovib, et kohus kohaldaks D.S osas tema suhtes lähenemiskeeldu, vastas kannatanu jaatavalt – sooviks on, et D.S ei suhtleks temaga üldse – ei telefoni ega maili teel, ei tuleks talle lähedale. Prokurör taotles kohtuvaidlustes, et kohus kohaldaks süüdistatava osa lähenemiskeeldu Kairit Poks`ile viieks aastaks. KrMS § 310-1 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus VÕS § 105 5 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et lähenemiskeelu kehtestamise materiaalõiguslikuks aluseks on kas isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis annaks aluse lähenemiskeelu kohaldamiseks. Tõendamist on leidnud D.S poolt ühekordne kuritegelik rünne K.P isikuõiguste vastu. K.P kinnitas kohtus, et peale kuriteosündmust, millest on möödunud pea aasta, ei ole mittemingisugust kokkupuudet D.S-iga olnud, on teda ainult kaugelt näinud. Seega D.S poolt K.P`i isikuõigustele kestev kahju tekitamine ei ole tõendamist leidnud ja lähenemiskeel kohaldamiseks seaduslik alus puudub. Juhindudes KrMS § 3101 ja § 310 lg 1 jätab kohus lähenemiskeelu kohaldamise taotluse rahuldamata.

TSIVIILHAGI

Kannatanu A Lon esitanud tsiviilhagi /tl 5/, milles ta taotleb 28.03.2014 Sergei-nimelise mehe poolt tema *-aastase * suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega seotud varalise k ahju 24,50 eurot hüvitamist. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et jääb esitatud tsiviilhagi 24.50 eurot nõude juurde, siiani kahju hüvitatud ei ole. Telefoni väärtus oli selleks ajaks 15 eurot. Mälukaart koos kõnekaardiga - 5 eurot ja nn K kadunud raha 2. 50. SIM-kaart 2 eurot. K P andis kohtus ütlusi, et nende sündmustega seoses raha 2.50 läks kaduma. D.S võttis telefoni ka keldris ära. Pärast leiti ainult aku ja pool juppi telefonist. Telefon maksis kas 35 või 25 eurot kui ostis selle. Tsiviilhagis 15 eurot oli telefon ja seal oli veel SIM kaart 2 eurot ja – mälukaart 5 eurot ja siis oli veel see 2.50. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 alusel, sest D.S on kahju tekitanud kuriteoga ja ta on selle kahju tekitamises süüdi. Kuriteoga tekitatud kahju tuleb D.S-ilt kannatanu kasuks välja mõista.

ASITÕENDID

Sündmuskohalt kaasa võetud kahene Lays kartulikrõpsu pakk /tl 24/ ning naistearsti poolt võetud politseile üle antud punast värvi aluspüksid /tl 29 pöördel/, on tagastatud A.L`ele /tl 28/. Asitõendina vaadeldud punase-valge ruuduline tuulejope, teksariidest püksid, valgete värvi T-särk, musta värvi T-särk ja musta värvusega dressipluus /tl 30-41/ on üle antud A L /tl 42/.

MENETLUSKULUD

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1)KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x390= 585 eurot. 2)määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale V.Krinal D.S kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 209,76 eurot /tl 57-58/, 179,76 eurot /tl 62-64/, 57,92 eurot /tl 65-67/, 74,88 eurot /tl 68-70/, 491,52 eurot, kokku 1013,84 eurot. Kohus mõistab D.S talle süüks arvatavates kuritegudes süüdi ja seetõttu tuleb eelnimetatud menetluskulud D.S ́ilt riigi kasuks välja mõista.

LISAKULU

KrMS § 177 p 3 alusel on lisakulu tõlgile makstav tasu ja tekkinud kulud. Kohus on tõlk R.Lainemaa`le maksnud tõlkimise eest kohtuistungil tasu 14,04 eurot /tl 86-87/. KrMS § 173 lg 4 alusel jäävad lisakulud selle isiku k anda, kellel need on tekkinud - seega tõlgile makstud tasu tuleb jätta riigi kanda.

Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.