Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu P.S-ile on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema et olles vähemalt poole aasta jooksul pannud toime kahel korral varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, pani toime vargusi alljärgnevalt: - 24.09.2014. a kella 11.43 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuvas Jõgeva Selveri kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasjana käsitletava eseme: 1 pudel 1,0 liitrilist viina „Laua Viin“, väärtusega 12,90 eurot, möödudes kassast ja jättes kauba eest tasumata; - 30.09.2014. a kella 12.12 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuvas Jõgeva Selveri kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasjana käsitletava eseme: 1 pudel 1,0 liitrilist viina „Laua Viin“, väärtusega 12,90 eurot, möödudes kassast ja jättes kauba eest tasumata; 03.10.2014. a kella 10.03 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuvas Jõgeva Selveri kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasjana käsitletava eseme: 1 pudel 1,0 liitrilist viina „Laua Viin“, väärtusega 12,90 eurot, möödudes kassast ja jättes kauba eest tasumata; - 06.10.2014. a kella 18.35 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuvas Jõgeva Selveri kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasjana käsitletava eseme: 1 pudel 1,0 liitrilist viina „Laua Viin“, väärtusega 12,90 eurot, möödudes kassast ja jättes kauba eest tasumata; - 07.10.2014. a kella 12.29 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuvas Jõgeva Selveri kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasjana käsitletava eseme: 1 pudel 2,0 liitrilise õlle „Selveri kange“, väärtusega 2,43 eurot, möödudes kassast ja jättes kauba eest tasumata; - 09.10.2014. a kella 18.25 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuvas Jõgeva Selveri kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasjana käsitletava eseme: 1 pudel 0,7 liitrilist viina „Laua Viin“, väärtusega 9,49 eurot, möödudes kassast ja jättes kauba eest tasumata; - 21.10.2014. a kella 10.35 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuvas Jõgeva Selveri kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasjana käsitletava

eseme: 1 pudel 1,0 liitrilist viina „Laua Viin“, väärtusega 12,90 eurot, möödudes kassast ja jättes kauba eest tasumata; P.S tekitas AS-ile Selver varalist kahju kokku 76,42 eurot ja pani toime süstemaatilise varguse. KarS 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui P.S 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada P.S heastama katseajal 3 kuu jooksul kuriteoga tekitatud kahju summas 76.42 eurot, kohustades igakuiselt 25.-ks kuupäevaks alates 25.02.2015. a tasuma tekitatud kahju katteks vähemalt 26 eurot, a/a 221010865014 Swedbank AS Selver. Tsiviilhagi summas 76,42 eurot rahuldada Selver AS kasuks ja välja mõista P.S-ilt. Asitõendid – CD jätta kriminaalasja juurde. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub P.S kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi. Kohus leidis, et P.S on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Seda kinnitas P.S, mistõttu oli kohtul alust olla veendunud, et P.S on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka P.S küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista P.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 141,24 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 726,24 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. P.S esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 2 aasta jooksul. Prokurör leidis, et põhjendatud on määrata menetluskulude tasumine 1 aasta jooksul. Kohus leiab, et P.S taotlus menetluskulude tasumise määramiseks on põhjendatud ja vajalik, kuid seda 1 aasta jooksul. Siinjuures lähtub kohus sellest, et P.S ei tööta ja on oma elukaaslase ülalpidamisel. Võttes arvesse ka asjaolusid, et käesoleva otsusega tuleb P.S tasuda kuriteoga tekitatud kahju katteks igakuiselt vähemalt 26 eurot ja P.S puudub igasugune regulaarne sissetulek, on menetluskulude tasumine ühe korraga P.S-ile ilmselgelt ülejõukäiv ja põhjustaks majanduslikke raskusi. P.S on arvanud, et menetluskulude ositi tasumine on talle majanduslikult jõukohane. Sellest tulenevalt määrab kohus menetluskulude tasumise osade kaupa 1 aasta jooksul. IV Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuks AS Selver, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju. AS Selver on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 76,42 eurot, mis koosneb viiest pudelist 1,0 liitrisest viinast „Laua Viin“ väärtusega 12,90 eurot pudel, ühest pudelist 2,0 liitrisest õlust „Selveri kange“ väärtusega 2,43 eurot ja ühest pudelist 0,7 liitrisest viimast „Laua Viin“ väärtusega 9,49 eurot (tl 7). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. P.S on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja on nõustunud hüvitama kahju, mis kannatanul on tekkinud seoses 5 pudeli 1,0 liitrise viina, 1 pudeli 0,7 liitrise viina ja 1 pudeli 2,0 liitrise õlu äravõtmisega. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada.

V Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks 2 CD-plaati Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuva Jõgeva Selveri kaupluse turvakaamerate salvestistega 24.09, 30.09, 03.10, 07.10, 09.10, 21.10 ja 06.10.2014. a (tl 17). Kohus leiab, et asitõendiks olevad CD-plaadid turvakaamerate salvestistega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.