1-15-1202
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-15-1202 (14230101719)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
Maria Gluštšenko süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Mariana London
Süüdistatav
Maria Gluštšenko – isikukood 48806130362, elukoht XXX (viibib XXXVanglas), kodakondsus määratlemata, põhiharidus, vene keel, ei tööta, tõkendit käesoleval ajal kohaldatud ei ole, kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt
Kaitsja
Riine Lumiste (määratud korras)
Süüdi tunnistada Maria Gluštšenko KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.08.2014 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 6 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 1 kuu ja 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 29.10.2014.a – 22.12.2014.a (s.o. 1 kuu ja 25 päeva) karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 1 aasta 11 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 19.02.2015.a.
Kohaldada Maria Gluštšenko suhtes alates 19.02.2015 tõkendit vahistamine, mis tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Maria Gluštšenkolt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 288 eurot, ekspertiisikulu 504 eurot riigituludesse. Kohustada Maria Gluštšenkot tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 147.25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Maria Gluštšenkot posti teel Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - fooliumtükk, minigrip kilekotid, kilepakend, digitaalne kaal (asuvad pitseeritud pakendis kriminaaltoimiku materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Maria Gluštšenkolt: - sularaha summas 260 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole); - mobiiltelefon Samsung IMEI- koodiga XXX (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistused
Maria Gluštšenko ́t süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 29.10.2014 a suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga vähemalt 1,359 grammi (puhtal kujul vähemalt 91,2 milligrammi fentanüüli), narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 2,42 grammi (puhtal kujul 0,48 grammi amfetamiini) ja narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 1,92 grammi, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Osundatud narkootilistest ainetest osa, täpselt tuvastamata koguses, kuid vähemalt 0,11 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul vähemalt 7,4 milligrammi fentanüüli) andis Maria Gluštšenko ebaseaduslikult umbes 2 aasta jooksul kuni 09.09.2014 a tavaliselt ühe fooliumvoldiku kaupa korduvalt edasi XXX. Seejuures viimasel korral, 09.09.2014 a enne kella 12.10 andis Maria Gluštšenko enda elukohas Tallinnas aadressil XXX XXX ebaseaduslikult edasi kokku 5 fooliumvoldikut narkootilist ainet fentanüüli sisaldava pulbriga kogumassiga 0,11 grammi (puhtal kujul 7,4 milligrammi fentanüüli), kelle valdusest osundatud narkootiline aine 09.09.2014 a kell 12.10 politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Osundatud narkootilistest ainetest osa, narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,053 grammi (puhtal kujul 3,5 milligrammi fentanüüli) hoidis Maria Gluštšenko kokku ühte fooliumvoldikusse pakendatuna ebaseaduslikult enda valduses kuni 29.10.2014 a kellani 18.15, mil ta Tallinnas Sõle 18 maja ees kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Osundatud narkootilistest ainetest ülejäänud osa, narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 1,196 grammi (puhtal kujul 80,3 milligrammi fentanüüli), narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 2,42 grammi (puhtal kujul 0,48 grammi amfetamiini) ja narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 1,92 grammi hoidis Maria Gluštšenko ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil XXX kuni 29.10.2014 a kellani 18.32, mil narkootilised ained tema elukohas teostatud läbiotsimise käigus Maria Gluštšenko poolt vabatahtlikult välja anti ja politseitöötajate poolt ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja narkootilise aine kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning fentanüül kuulub II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks narkootiliste ainete amfetamiini puhul 1,3 grammist amfetamiinist (puhtal kujul), marihuaana puhul 7,5 grammist marihuaanast ja
fentanüüli puhul 1,3 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul). Seega piisanuks süüdistatava poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilisest ainest amfetamiinist kokku 3, marihuaanast kokku 2 ja fentanüülist kokku 701 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Seega käitles süüdistatav narkootilisi aineid koguses, millest piisaks 706 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootiliste ainete (fentanüüli, amfetamiini ja marihuaana) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise ja edasiandmisega) pani Maria Gluštšenko toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valdamine ja edasiandmine. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Maria Gluštšenko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri abi vahel 13.02.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokuröri abi Maria Gluštšenko süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat. Kuivõrd Maria Gluštšenko pani osundatud kuriteo toime pärast Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.08.2014 a kohtuotsuse nr 1-14-4520 kuulutamist, siis tuleb mõista liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-le 2, suurendades uue kuriteo eest mõistetavat karistust temale eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra, so kokkuleppe sõlmimise päeva (so 13.02.2015 a) seisuga vangistus pikkusega 1 kuu 10 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat 1 kuu 10 päeva. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja raames peeti Maria Gluštšenko 29.10.2014 a kahtlustatavana kinni ja 31.10.2014 a kohaldati tema suhtes tõkendit vahistamine kuni Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.08.2014 a otsusega nr 1-14-4520 mõistetud karistuse kandmise alguseni 23.12.2014 a, siis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Maria Gluštšenko poolt käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg 29.10.2014 a kuni 22.12.2014 a, so 1 kuu 25 päeva, mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Maria Gluštšenko nõusolekul ning juhindudes KarS § 832 lg 1 konfiskeerida kuriteoga saadud järgmine vara: sularaha kokku summas 260 eurot, mis on Harju Maakohtu 04.11.2014 a määrusega nr 1-14-9116 arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti Rahandusministeeriumi tagatiskontole; mobiiltelefon Samsung IMEI- koodiga XXX, mis on Harju Maakohtu 02.02.2015 a määrusega nr 1-15-455 arestitud ja on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - fooliumtükk, minigrip kilekotid, kilepakend, digitaalne kaal (asuvad pitseeritud pakendis kriminaaltoimiku materjalide juures).
Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Maria Gluštšenko: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 288 eurot, ekspertiisikulu 504 eurot riigituludesse. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus ajatamise mitte aga vähendamisega. Kohus ei nõustu menetluskulude vähendamise taotlusega. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Kohus asub seisukohale, et seoses kohtukulude ajatamisega kuulub esitatud taotlus rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.