Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2015.a. Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-1364 (15274000045)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
U.N’ i süüdistusasi kuriteos KarS § 423 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav U.N, ik. xxx, ***
Kaitsja
Vandeadvokaat Eve Grass
1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja Süüdi tunnistada U.N KarS § 423 mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud. KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata U.N-i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 11.11.2013.a kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 alusel mõistetud karistus vangistus 10 (kümme ) kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 (kümne) kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta neli (4) kuud. Ärakandmisele kuulub vangistus üks (1) aasta neli (4) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus vangistus üks (1) aasta neli (4) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades,
et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, ühele (1) aastale neljale (4) kuule vangistust (365+4x30=120=485) ehk 485 vangistuspäevale vastab 485 tundi üldkasulikku tööd. 485 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus üks (1) aasta kuus (6) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu U.N järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas *** 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratavale kriminaalhooldusametnikule. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. U.N-i suhtes tõkendit ei ole kohaldatud. Välja mõista U.N’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / tasumise kord ja maksete tegemiseks vajalik info nähtub otsuse ärakirjale lisatavast makseinfo lehelt/ - sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti ; - kaitsjatasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, kokku seega menetluskulu 364,50 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb U.N tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist (12) kuu jooksul, igakuise makse suurus menetluskulul on 30,38 eurot. Igakuine
makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30.04.2015.a. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus U.N’ i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on eelnevalt kohtu poolt liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel karistatud 18.06.2014. a, 05.12.2014. a ja 17.02.2015. a (rikkumise aeg 11.12.2014) mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis 10.02.2015 a kell 22:20 *** maja juures mootorsõidukit Opel Astra reg nr ***, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani U.N toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
ettenähtud Prokuröri poolt kohtus U.N’ ile nõutud karistus: KarS § 423 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kuus (6) kuud.
KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata U.N-i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 11.11.2013.a kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 alusel mõistetud karistus vangistus 10 (kümme ) kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 (kümne) kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta neli (4) kuud. Ärakandmisele kuulub vangistus üks (1) aasta neli (4) kuud.
KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus vangistus üks (1) aasta neli (4) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, ühele (1) aastale neljale (4) kuule vangistust (365+4x30=120=485) ehk 485 vangistuspäevale vastab 485 tundi üldkasulikku tööd. 485 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 69 sätestab: (6) Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Süüdistatav U.N andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kiirmenetlusega nõus. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on kannatanu oma nõusoleku andnud. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 423 sanktsiooni piiresse. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et U.N on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud juhtunut. U.N-i karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava U.N-i vabal tahtel ja on talle arusaadav. U.N kinnitas istungil oma nõusolekut üldkasuliku töö tundide tegemiseks. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagid – tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendeid - ei ole. Tõkend - ei ole kohaldatud. Menetluskulud:
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: -Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390 eurot = 585 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 292,50 euroni. KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava taotlusel määrab kohus sundraha tasumisele ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. U.N-i kaitsja taotluse alusel on kohtueelses menetluses ja kohtus arvestatud kaitsjale põhjendatud tasuks kokku 72,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus süüdistatava taotlusel KrMS § 180 lg3 alusel määrab ka selle summa ositi tasumisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.