Menetlus kohtus
Viljandi kohtumaja 18. veebruar 2015 nr 1-14-10907 (kohtueelses menetluses nr 13260101058) riik versus E.K käskmenetlus kirjalik menetlus
Kohtukoosseis Prokurör
kohtunik Aivar Hint Marja-Liina Talimaa
Süüdistatav
E.K (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxx x ; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 201 lg 1 järgi vandeadvokaat Margo Normann (riigi õigusabi korras)
Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus)
Süüdistus Kaitsja
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
Selgitused kohtuotsusele Selgitada: 3.1 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ja kaitsja nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esita, jõustub käesolev kohtuotsus.
kannatanule ( XXXXXXXXX ) ja ütles, et ülevaatuselt ta läbi ei saanud, kuid ta sõitis kaubikuga maale, kus ta auto korda teeb. Kannatanu ütles, et sellist kokkulepet ei olnud ja soovis kaubiku tagasitoomist, kuid E.K ütles, et ta tahab kaubiku ära osta. Kannatanu lõpuks nõustus sellega, kui E.K teeb sõiduki korda ja ostab selle 900 euro eest ära ning tasub kahe nädala jooksul. Lisaks jäi kokkulepe, et remondikulud tasub E.K . Peale seda hakkas E.K maksmisega venitama ja vabandusi otsima. 12.11.2012 lepiti suuliselt kokku, et E.K maksab 900 eurot ositi ja samal päeval tasus 250 eurot sularahas. Kannatanu ja süüdistatav leppisid kokku, et süüdistatav maksab kannatanule 12.12. 2012.a. – 250 eurot, 12.01.2013.a. 250 eurot ja 12.02.2013.a. - 150 eurot ja peale viimase osamakse tasumist vormistab kannatanu auto süüdistatava nimele. Peale seda ei ole kannatanu E.K-ga ühendust saanud ja ta ei tea, kus temale kuuluv kaubik VW Transporter, registrimärgiga XXX XXX asub. E.K põhjustas kannatule kahju 650 euro väärtuses, mille ulatuses esitas kannatanu tsiviilhagi. Kananatanu ütlustega haakuvad tunnistaja M.M ütlused (tl 9-10), millest nähtub, et kannatanu rääkis temale 2012 augustis, et ta tahab müüa sinist värvi Volkswagen bussi. E.K , kes on tunnistaja ema elukaaslase tuttav, käis O.T juures ja sai selle bussi mingil moel ilma ostu-müügi lepinguta kasutusse. Tunnistaja ütlustel tahtis kannatanu saada auto eest 900 eurot, kuid E.K oli talle auto eest ära maksnud vist 350 eurot. Peale politseist kutse saamist rääkis tunnistaja kannatanuga, kes ütles, et tal on ikka auto eest enamus raha saamata. Süüdistatava E.K ütlustest (tl 17-18) nähtub, et ta tunnistab end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi. Süüdistatava ütlused sõiduki Volkswagen Transporter reg nr
kannatanult enda valdusse saamises ning kannatanuga suuliselt sõlmitud kokkulepete osas on kooskõlas kannatanu ütlusetega. Süüdistatava ütlustel maksis ta kannatanule 260 eurot ja ülejäänud summa jäi tasumata, kuna ei ole raha. Auto jäi kannatanule tagastamata, kuna süüdistatav võttis auto mootori lahti, et hakata remonti tegema, mistõttu ei ole autot kannatanule ka tagastanud. Kannatanu on temale kaks korda helistanud, kuid tal ei olnud siis telefoni kaasas ja ta pole talle ise tagasi helistanud. Asjas on dokumentaalsete tõenditena allkiri koos fototabeliga (t.l 7-8), millest nähtuvalt on Rein E.K andnud allkirja selle kohta, et ta on võtnud vastutavale hoiule VW Transporter reg. märgiga XXX XXX millle tõi XXXX xxx u juurde tema poeg E.K , kelle käes on ka tehniline pass. Fototabelil olevate fotodega on tõendatud, et 03.04.2013 seisis VW Transporter reg. nr XXX XXX xxxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxxxxxxxx xxxx juures. Registri väljavõttekohaselt (tl 11) Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX XXX omanik on O.T. KarS § 201 lg 1 näeb ette kriminaalkorras vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks. Kannatanu ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt peale sõiduki enda valdusse saamist ning esimese osamaksu tasumist süüdistatav enam kannatanuga ühendust ei võtnud, sõidukit ei tagastanud ega tasunud selle eest ka kokkulepitud summat, millega sisuliselt manifesteeris omastamistahte. Kohus leiab süüdistatav on kannatanu sõiduki kui vallasasja pööranud enda kasuks. Süüdistatava eelmärgitud tegevus täidab KarS § 201 lg 1 objektiivse teokoosseisu. Süüdistatav E.K pani eelkirjeldatud kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu s.o teades kannatanu nõusoleku puudumist jättis sõiduki endale, jättes selle eest täies ulatuses tasumata. E.K tuleb käskmenetluses KarS § 201 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ja E.K süüd välistavaid asjaolusid.
tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Karistusregistri väljavõttest (tl 33-33p) nähtub, et süüdistatav kriminaalkorras karistatust ei oma. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, s ellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed E.K tulude kohta (tl 14) ning tl 15-16 teatise kohaselt E.K keskmine päevasissetulek puudub. Kohus leiab, et süüdistatavat on tuleb karistada miinimumilähedase rahalise karistusega 40 päevamäära s.o 400 eurot. Arvestades E.K süü suurust, kriminaalkorras karistatuse puudumist ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, leiab kohus, et on võimalik ja põhjendatud mõjutada süüdistatavat miinimumilähedase rahalise karistusega, mis jäetakse KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.