Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M.U kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on võimalus peale vanglast vabanemist sotsiaalmajja elama asuda. M.U ei ole peale vangistusest vabanemist garanteeritud töökohta, kuid XXX juhataja on nõus ta võimalusel tööle võtma. M.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi toetab M.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Isikule tuleb määrata kriminaalhooldaja ja vangla poolt pakutud ja KarS §-s 75 lg 2 p-s 2 (mitte tarvitama alkoholi) ja 4 (otsima endale töökoha või võtma ennast tööotsijana Töötukassas arvele hiljemalt kuu aja jooksul alates vanglast vabanemise päevast) ettenähtud lisakohustused. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud M.U ja kaitsja arvamuse, leiab, et M.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et viimati mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 9 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on viimasel ajal olnud korrektne. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud M.U mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Siinjuures lähtub kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuriteo üle ning kinnipeetava poolt avaldatud valmisolekut enam alkoholi mitte tarvitada. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on viimane kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Ka vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav motiveeritud alkoholist hoiduma. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema osalus sotsiaalprogrammides vangistuse ajal. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata

kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, mille kohaselt suhtumiselt ametiisikutesse on kinnipeetav koostöövalmis, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt, on läbinud katseajad ja saab aru ühiskonnareeglite vajalikkusest, on nõus tegema koostööd. Pärast vabanemist on M.U olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.U , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.