Kohtulahend

Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Asja number Täitmiskohtunik

Viru Maakohus

Täitmiskohtuniku asi

Andrei Savtšenko avaldus täitemenetluse 095/2005/1219 lõpetamiseks

Avaldaja

Andrei Savtšenko, isikukood 37305302226, Asukoht Viru Vangla, xxx

RESOLUTSIOON

juhindudes KrMS § 431 ja § 432, kohus

MÄÄRAS:

Andrei Savtšenko avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 095/2005/1219 jätta rahuldamata. Määrus edastada avaldajale ning kohtutäiturile Kristel Maalmanile teadmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil määruskaebuse esitaja vaidlustatavast kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Ida-Viru Maakohtu 15.05.2002 kohtuotsusega kriminaalasjas nr.1-436/02 tunnistati Andrei Savtšenko süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi. Sama kohtuotsusega mõisteti Andrei Savtšenkolt välja kuriteoga tekitatud kahju summas 3500 krooni AxxxSxxx kasuks. Nimetatud summa sissenõudmiseks alustati täitemenetlus nr. 095/2005/1219. Andrei Savtšenko esitas Viru Maakohtule avalduse, milles ta palub lõpetada menetlus täiteasjas nr 095/2005/1219, viidates KarS § 82 järgi nõude aegumisele. Täitemenetlusregistrist nähtub, et täitemenetluse nr. 095/2005/1219 näol on tegemist AxxxSxxx kahjutasu sissenõudmisega. Tegemist ei ole kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste, kahtluste või ebaselgustega, mille lahendamine on KrMS § 431 kohaselt täitmiskohtuniku pädevuses. Kriminaalmenetluse seadustik ei anna täitmiskohtunikule õigust lõpetada täitemenetlust.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 on täitemenetluse lõpetamine kohtutäituri pädevuses. TMS § 48 lg 1 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse: 1) sissenõudja avalduse alusel; 2) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud; 3) nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel; 4) kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine; 5) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine; 6) sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele; 7) täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu; 8) muul seaduses sätestatud alusel. Nõue ei ole aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 sätestatud tähtaega arvestades, milleks on 10 aastat kohtuotsuse jõustumises õi täiteokumendi väljaandmisest. Kohus selgitab, et ehkki kehtiv seadus on tõepoolest sätestanud jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtajaks 10 aastat (kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni järgi 30 aastat), on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-116-13 (p 13) selgitanud, et „VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel on selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.“ Elektroonilisest täitetoimikust nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks on esitatud täiturile 02.09.2003, mil kehtis veel 30-aastane aegumistähtaeg. Seega tuleb antud juhul lugeda 10-aastast aegumistähtaega alates 01.03.2011. Kohus on seisukohal, et ei ole alust täitemenetluse nr 095/2005/1219 lõpetamiseks.