Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2015.a. Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-1284 (15274000041)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
O.K’ i süüdistusasi kuriteos KarS § 121 lg2 p3 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav O.K, ik. XXX, ***
Kaitsja
Vandeadvokaat Sulev Raudsepp
Süüdi tunnistada O .K KarS § 121 lg2 p3 ettenähtud kuriteo toimepanemise s ja mõista karistuseks vangistus seitse (7) kuud. KarS §- de 65 lg 2, 64 alusel suurendada O.K’ ile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust vangistust seitse (7) kuud, eelmise, 07.05.2014.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, vangistus kuus (6) võrra, mõista liitkaristuseks vangistus üks (1) aasta üks (1) kuu. KarS § 69 sätete kohaldamisega O.K poolt ärakandmisele kuuluv karistus , vangistus üks (1) aasta üks (1) kuu, süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, vangistusele
üks (1) aasta üks (1) kuu ehk 365+30=395 vangistuspäevale vastab 395 tundi üldkasulikku tööd. 365 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus üks (1) aasta kuus (6) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu O.K järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas *** 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratavale kriminaalhooldusametnikule. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. O.K suhtes tõkendit ei ole kohaldatud. Välja mõista O.K’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / tasumise kord ja maksete tegemiseks vajalik info nähtub otsuse ärakirjale lisatavast makseinfo lehelt/ - sundraha 582 (viissada kaheksakümmend aks) eurot ; -kaitsjatasu 100 ( ükssada) eurot, kokku seega menetluskulu 682 (kuussada kaheksakümmend kaks) eurot. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub
kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus O.K’ it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, tungis 07.02.2015 kell 05.00 ajal *** asuvas enda elukohas kallale elukaaslase sõbrannale K k-Ele, tõmmates K k-E juustest rebides põrandale pikali ja lohistas viimast juustest kinni hoides maas ühe meetri kuni välisukseni, millega põhjustas K k- ELE kergemate tervisekahjustustena peanaha valulikkuse, parema õlavarrel hematoomi ja vasema silma valgekestal verevalumi. Oma sellise tegevusega, mis seisnes korduvas teise inimese tervise kahjustamises, pani O.K toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus O.K’ ile nõutud karistus : KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus seitse (7) kuud. KarS § 65 lg 2, 64 sätete kohaldamisega, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus seitse (7) kuud, eelmise, 07.05.2014 Pärnu MK Kuressaare kohtumaja kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistus kuus (6) kuud võrra, mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta üks (1) kuu. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus vangistus üks (1) aasta üks (1) kuu süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, üks (1) aasta üks (1) kuu vangistusele, ehk 365+30=395 vangistuspäevale vastab 395 tundi üldkasulikku tööd. 395 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav O .K andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkuleppemenet luse kohaldamiseks on kannatanu oma nõusoleku andnud. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 121 lg2 p3 sanktsiooni piiresse. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et O.K on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud juhtunut. O.K karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava O.K vabal tahtel ja on talle arusaadav. O.K kinnitas istungil oma nõusolekut üldkasuliku töö tundid e tegemiseks. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagid – tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendeid - ei ole. Tõkend - ei ole kohaldatud. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390 eurot = 585,00 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. O.K-le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses tasuks ja kuludeks kokku 139,60 eurot , millest süüdistatavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele 100,00 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.