Kohtulahend

pakendis

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistused Aleksandr Štšemelev ́i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes mõisteti Harju Maakohtu 24.04.2012 a otsusega nr 1-12-3576 süüdi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ebaseaduslikult omandas uuesti eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 12.11.2014 a suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,132 grammi (puhtal kujul vähemalt 5,2 milligrammi fentanüüli) ja narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga

0,82 grammi (puhtal kujul 0,13 grammi metamfetamiini), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Aleksandr Štšemelev hoidis osundatud narkootilisi aineid, narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,132 grammi (puhtal kujul vähemalt 5,2 milligrammi fentanüüli) kokku 6 fooliumvoldikusse pakendatuna ja narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,82 grammi (puhtal kujul 0,13 grammi metamfetamiini) ühe minigrip kilekotti pakendatuna ebaseaduslikult enda valduses kuni 12.11.2014 a kellani 11.23, mil ta Tallinnas Tartu mnt 29 asuva maja juures kahtlustatavana kinni peeti ja narkootilised ained politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning fentanüül II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks narkootilise aine metamfetamiini puhul 0,3 grammist metamfetamiinist (puhtal kujul) ja fentanüüli puhul 1,3 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul). Seega piisanuks süüdistatava valdusest äravõetud narkootilisest ainest fentanüülist narkojoobe tekitamiseks 40 inimesele ja metamfetamiinist 4 inimesele. Kokku piisanuks seega süüdistatava valdusest äravõetud narkootilistest ainetest 44 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootiliste ainete (fentanüüli ja metamfetamiini) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise ja valdamisega) pani Aleksandr Štšemelev isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav (sh KarS § 184 lg 2 p 2 järgi) on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine ja valdamine.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Aleksandr Štšemelev, süüdistatava kaitsja ja prokuröri abi vahel 11.02.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokuröri abi Aleksandr Štšemelevi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega

3 aastat. Kuivõrd Aleksandr Štšemelev pani osundatud kuriteo toime Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 24.04.2012 a otsusega nr 1-12-3576 määratud katseajal, siis tuleb KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Aleksandr Štšemelev ́ile eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, s.o vangistus pikkusega 2 aastat 6 kuud võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 5 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Aleksandr Štšemelev ́i poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 12.11.2014 a, s.o mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - fooliumlehed, metallkarp, minigrip kilekott (asuvad pitseeritud pakendis kriminaaltoimiku materjalide juures). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Aleksandr Štšemelev: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 96 eurot, ekspertiisikulu 252 eurot riigituludesse. Süüdistatava Aleksandr Štšemelev taotles võimaluse korral kohtukulude ajatamist. Kaitsja taotles ka kohtukulude osaliselt riigi kanda jätmist. Prokurör nõustus menetluskulude ajatamisega, mitte vähendamisega. Kohus ei nõustu menetluskulude vähendamise taotlusega. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus asub seisukohale, et seoses kohtukulude ajatamisega kuulub esitatud taotlus rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavtel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.