lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3218/92

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-3218/92
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1063
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3218/23Tartu Ringkonnakohus24.07.20131-13-3218/36Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.10.20131-13-3218/85Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.10.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-3218 Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 28. jaanuari 2015 määrus I.L-ile mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

I.L, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 19.07.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7976 karistati I.L KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 9 järgi 6 kuu ja KarS § 200 lg 1 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõisteti I.L-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 2 alusel arvati karistusaja hulka I.L-i eelvangistuses viibitud aeg 29.-30.12.2008 ja 02.05.–22.10.2010, s.o kokku 5 kuud 22 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 2 aastat 6 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata. Kohtuotsus jõustus 04.08.2012. Tartu Maakohtu 22.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3218 karistati I.L KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust I.L-ile Tartu Maakohtu 19.07.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-117976 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 6 kuu 8 päeva vangistuse võrra ning

kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 8 päeva vangistust alates I.L-i kahtlustatavana kinnipidamisest 22.10.2012.

2.12.01.2015 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid I.L-i karistuse ülevaatamiseks seoses karistusseadustiku 01.01.2015 jõustunud muudatustega. Maakohtu määrus
3.Tartu Maakohus 28.01.2015 määrusega jättis I.L-ile Tartu Maakohtu 22.10.2013 otsusega mõistetud liitkaristuse muutmata. Kohtu seisukoht oli järgmine. 3.1 Tartu Maakohtu 19.07.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7976 karistati I.L KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 9 järgi kuu pikkuse vangistustega selle eest, et ta grupis ja süstemaatiliselt pani toime vargusi. Grupiviisilised süstemaatilised vargused on ka pärast 01.01.2015 jätkuvalt kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi. Vähenenud ei ole ka selle kuriteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär. Järelikult I.L-ile mõistetud karistus korrigeerimisele ei kuulu. Sama otsusega tunnistati I.L süüdi ka KarS § 200 lg 1 järgi röövi toimepanemise eest. Selle teo eest mõistis kohus temale karistuseks 3 aastat vangistust. Ka rööv on pärast 01.01.2015 jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 200 lg 1 järgi. Kuna vähenenud ei ole ka selle kuriteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär, siis ei kuulu seegi karistus muutmisele. Kuna I.L-ile mõistetud üksikkaristused ei muutunud, siis ei toimu muutusi ka temale KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuses. 3.2 Tartu Maakohtu 22.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3218 tunnistati I.L süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi süstemaatiliste ja grupiviisiliste varguste eest, mis olid toime pandud sissetungimisega. Kohus karistas I.L selle eest 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti I.L-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 8 päeva vangistust. Kuna grupiviisilised süstemaatilised vargused, mis on toime pandud sissetungimisega, on ka pärast 01.01.2015 jätkuvalt kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning kuna samasuguseks on jäänud ka selle kuriteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär, siis ei muutu I.L-ile KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõistetud vangistus. Kuna muutusi ei toimunud I.L-ile Tartu Maakohtu 19.07.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7976 mõistetud üksikkaristuste ega kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristuse osas, siis ei muutu ka I.L-ile KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I.L , taotledes selle tühistamist. Süüdimõistetu on veendunud, et kohtumäärus on ebaõiglane. KarS § 5 lg-st 2 saab tema aru nii, et süütegu, kus varastatu väärtus jäi alla 200 euro, on alati käsitletav väärteona. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh Tartu Maakohtu 28.01.2015 määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et kohtumäärus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.Määruskaebuses on iseenesest õigesti märgitud, et alates 01.01.2015 loetakse väärteoks selline varavastane süütegu (v.a KarS § 218 lg-s 1 loetletud erandid, muuhulgas

röövimine KarS § 200), kus esemete väärtus ei ületa 200 eurot. Nimetatud reegel tuleneb KarS § 44 lg 2 muudatuse ja § 218 koostoimest. KarS § 218 näeb ette vastutuse väheolulise varavastase süüteo kui väärteo eest, käsitledes olukordi, kus süüteo objektiks on väheväärtuslikud asjad või väheolulised varalised õigused, mille väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. KarS § 44 lg 2 01.01.2015 jõustunud muudatus tõstab miinimumpäevamäära varasemalt 3,20-lt eurolt 20-le eurole.

7.Vaatamata eeltoodule nõustub apellatsioonikohus maakohtu seisukohaga, et nimetatud muudatus ei mõjuta I.L-i süüditunnistamist ja karistamist Tartu Maakohtu 19.07.2012 ega 22.10.2013 otsustega. 7.1 Tartu Maakohtu 19.07.2012 otsusega karistati I.L KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 9 järgi viies erinevas varguse episoodis, kusjuures kahes neist ulatus varastatu väärtus üle 200 euro. Vargused olid toime pandud süstemaatiliselt ja grupi poolt. Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 1 järgi röövimise toimepanemises. Tartu Maakohtu 22.10.2013 otsusega tunnistati I.L süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja teda karistati üheksas erinevas varguse episoodis, kusjuures neljas neist oli varastatu väärtus suurem kui 200 eurot. Samuti lisandusid kvalifitseerivate tunnustena süstemaatilisus, sissetungimine ja varguste toimepanemine grupi poolt. 7.2 Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Maakohus on vaidlustatud määruses asjakohaselt ja õigesti selgitanud põhimõtet, mille kohaselt süstemaatiliselt toimepandud vargused on kuritegudena KarS § 199 lg 2 järgi karistatavad ka peale 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatusi. Süstemaatilisuse seisukohalt KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses ei ole nimelt oluline, kas vaatlusalused üksikteod tuleks üksikult võetuna subsumeerida KarS § 218 lg 1 alla või mitte (vt RKKKo 3-1-1-87-08, p 10). Lisaks tuleb I.L-i puhul silmas pidada sedagi, et mitmetes tema vargustes oli varastatu väärtus üle 200 euro. 19.07.2012 otsusega tunnistas Tartu Maakohus I.L-i süüdi ka röövimise (KarS § 200 lg 1) eest. Röövimise käigus äravõetu väärtusel koosseisu täidetuse mõttes mingitki tähendust ei ole. Maakohus on õigesti leidnud, et I.L-i tegu on röövimisena kvalifitseeritav ka peale 01.01.2015 jõustunud seadusemuudatusi. Kokkuvõtvalt tuleb nõustuda esimese kohtuastmega selleski, et I.L-ile mõistetud karistused jäävad sanktsioonide ülemmäära piiridesse, mistõttu need, sealhulgas liitkaristused, jäävad muutmata.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja I.L-i määruskaebus rahuldamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.