Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Juhindudes KrMS o t s u s t a s:

Ringkonnaprokuratuuri

12. veebruar 2015. a

§ 248 lg.1 p.5, § 175 lg.1 p.4, p.6, p.9, § 180 lg.1, lg.3, maakohus

RESOLUTSIOON :

Tartu

vangla

kriminaalhooldusosakonna

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.A 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata D.A katseajaks Tartu kriminaalhooldaja järelevalve alla.

vangla

kriminaalhooldusosakonna

Kriminaalmenetluse kulud: Virko Paaveli menetluskulud on: 1) sundraha 975 eurot; 2) tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 258,40 eurot ja kohtumenetluses 410,88 eurot, kokku riigi õigusabi kulu 669,28 eurot. Kokku on Virko Paaveli menetluskulud 1644,28

eurot.

Määrata, et Virko Paaveli tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 1156,28 eurot. Menetluskulu hüvitis summas 488 eurot jätta riigi kanda. D.A menetluskulud on: 1) sundraha 975 eurot; 2) tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 133,44 eurot. Kokku on D.A menetluskulud 1108,44

eurot.

Määrata, et D.A tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 620,44 eurot. Menetluskulu hüvitis summas 488 eurot jätta riigi kanda. Kohtuotsusega koos antakse välja maksedokument menetluskulu tasumise kohta. Menetluskulu hüvitis eurot tuleb kanda Virko Paavelil Rahandusministeeriumi arvele nr . EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele nr .EE932200221023778606 Swedbangas või arvele nr.EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel 99915700010483. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-14-5753 “, Virko Paavel menetluskulu”. Menetluskulu hüvitis eurot tuleb kanda D.A Rahandusministeeriumi arvele nr .

EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele nr .EE932200221023778606 Swedbangas või arvele nr.EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel 99915700010496 . Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-14-5753 “, D.A menetluskulu”. Pikendada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega ja määrata, et menetluskulud tuleb Virko Paavelil ja D.A tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohus arutas Virko Paavelile esitatud järgmist süüdistust: Virko Paavel ́it süüdistatakse selles, et tema grupis koos D.A-ga 18.01.2013.a. kella 03.00 paiku Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx2 tungis jõuga ukse avamise ning uksepiida lõhkumise teel, millega tekitas kahju 10 eurot, sisse korterisse nr x, kus raha saamise eesmärgil otsisid läbixxxxxxxxxxxxxxxxxxx taskud ja nõudsid xxxxxxxxxxxxxx käest raha ning suitsu, kannatanu tahtis sellepeale politsei kutsuda, kuid Virko Paavel võttis telefoni ning viskas selle katki, millega tekitas kahju 14 eurot, toas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil öökapi sahtlist asuvast rahakotist ära xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva Swedbank`i pangakaardi ning kümme ühe kroonist münti ning peenraha kokku ühe euro väärtuses, seejärel nõudis kannatanu xxxxxxxxxxxxxx käest pangakaardi kood ning ähvardas, et kui koodi ei ütle, annab peksa. Kannatanu tundes hirmu, et saab peksa, ütles pangakaardi koodi, seejärel lahkusid D.A ning Virko Paavel korterist, sõitsid Mustvee linna Uus-Narva mnt 5, kus proovisid Swedbank`i sularahaautomaadist HAN00458 xxxxxxxxxxxxxxxarvelt raha välja võtta, kuid see ei õnnestunud, kuna kannatanu oli öelnud vale koodi. Antud teoga panid Virko Paavel ning D.A grupi toime kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxx suhtes toime psüühilise vägivallaga ja füüsilise vägivallaga ähvardades võõra vallasasja äravõtmise ning tekitasid varalist kahju ukse lõhkumisega summas 10 eurot, telefoni lõhkumisega summas 14 eurot ja peenraha röövimisega 1 euro, kokku 25 eurot. Seega Virko Paavel pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ähvardades, grupi poolt, sissetungimisega, pani toime KarS § 200 lg2 p7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus arutas D.A-le esitatud järgmist süüdistust:

D.A ́it süüdistatakse selles, et tema grupis koos Virko Paavel`iga 18.01.2013.a. kella 03.00 paiku Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs majas nr x tungis jõuga ukse avamise ning uksepiida lõhkumise teel, millega tekitas kahju 10 eurot, sisse korterisse nr x, kus raha saamise eesmärgil otsisid läbi xxxxxxxxxxxxxxxxxx taskud ja nõudis xxxxxxxxxxxxxx käest raha ning suitsu, kannatanu tahtis sellepeale politsei kutsuda, kuid Virko Paavel võttis telefoni ning viskas selle katki, kahju 14 eurot, toas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil öökapi sahtlist asuvast rahakotist ära xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva Swedbank`i pangakaardi ning kümme ühe kroonist münti ning peenraha kokku ühe euro väärtuses, seejärel nõudis kannatanu xxxxxxxxxxxxxx käest pangakaardi kood ning ähvardas, et kui koodi ei ütle, annab peksa. Kannatanu tundes hirmu, et saab peksa, ütles pangakaardi koodi, seejärel lahkusid D.A ning Virko Paavel korterist, sõitsid Mustvee linna Uus-Narva mnt 5, kus proovisid Swedbank`i sularahaautomaadist HAN00458 xxxxxxxxxxxxxxxarvelt raha välja võtta, kuid see ei õnnestunud, kuna kannatanu oli öelnud vale koodi. Antud teoga panid Virko Paavel ning D.A grupi toime kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxxxsuhtes toime psüühilise vägivallaga ja füüsilise vägivallaga ähvardades võõra vallasasja äravõtmise ning tekitasid varalist kahju ukse lõhkumisega summas 10 eurot, telefoni lõhkumisega summas 14 eurot ja peenraha röövimisega 1 euro, kokku 25 eurot. Seega D.A pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ähvardades, grupi poolt, sissetungimisega, pani toime KarS § 200 lg2 p7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldmenetluses. Kohtu eelistungil avaldasid prokurör ja kaitsjad oma kaitsealuste nimel valmisolekut asuda läbirääkimistele asja lahendamiseks kokkuleppel. Kohtuistungil 12.02.2015 avaldasid Virko Paavel ja D.A ja nende kaitsjad soovi pidada kokkuleppeläbirääkimisi. Nõusolekud kannatanutelt asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses on olemas. Kohtule esitati kokkulepped. Menetlusosalised taotlesid minna üle asja lahendamisele kokkuleppemenetluses. Kohus määras: lahendada asi kokkuleppemenetluses. Kohtuistung Prokurör selgitas kokkulepete sõlmimise käigus käsitletut, põhjendas kokku lepitud karistusi ja taotles kohtuotsuse tegemist sõlmitud kokkulepete alusel. Süüdistatav Virko Paavel soovis kohtulahendi tegemist kokkuleppe alusel. Ta on ennast süüdi tunnistanud esitatud süüdistuses, kahju heastanud. Ta on aru saanud sõlmitud kokkuleppe sisust ja karistusest- kolmeaastane katseaeg. Süüdistatav oli arvamusel, et kolmeaastase katseaja peab ta rikkumisteta vastu. Ta on tööl Tammistu saekaatris. Kuriteost möödunud kahe aasta jooksul uusi süütegusid ei ole toime pannud. Virko Paaveli kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel palus kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. Kokkulepe on seaduslik ja süüdistatava vaba tahe. Kuriteost möödunud kaks aastat on olnud täiendav katseaeg, mis on möödunud rikkumisteta. Kaitsja taotles KrMS § 180 lg.3 alusel jätta menetluskulusid olulises osas riigi kanda ja süüdistataval tasumisele kuuluv osa määrata tasumiseks 12 kuu jooksul, et võimaldada tasumine vabatahtlikult.

Süüdistatav D.A kinnitas, et ta on süüdistusest aru saanud, ennast süüdi tunnistanud ja palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. Tal on pere, ühine laps sündimas, tööl on katseajaga. Kuriteost möödunud kahe aasta kestel on ta saanud trahvi joobes juhtimise eest. Ta on aru saanud, et alkoholitarvitamine on tema hädade põhjus ja ta hoidub sellest. D.A kaitsja jurist Monica Meristo palus kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. Süüdistatav ei ole uusi rikkumisi toime pannud, kahju on heastatud, enammakstut tagasi ei küsita ja kokku lepitud tingimuslik karistus on kohane. Menetluskulude maksmist taotletakse pikendatud tähtaja jooksul, et ei lisanduks täitemenetluse kulusid. Kokkulepped Kohtule esitati kriminaalasja toimik. Selles on olemas kannatanute Ella- Armilda Vunki ja Haljend Vunki eestkostja nõusolekud asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Kannatanutele tekitatud varaline kahju on heastatud. Süüdistatava Virko Paaveli, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Virko Paavelile mõista karistuseks KarS § 200 lg.2 p.7, p.9 järgi ja 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Virko Paavel 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdistatava D.A , tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt D.A-le mõista karistuseks KarS § 200 lg.2 p.7, p.9 järgi ja 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.A 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu seisukoht Vastavalt KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 p1 ja § 306 lg 1 leiab kohus, et Virko Paavel ja D.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg.2 p.7, p.9 järgi sätestatud kuriteo toimepanemises ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkulepete alusel teha kohtuotsus. Asjas ei ole vaidlust KarS § 200 lg.2 p.7,9 järgi kvalifitseeritava teo kvalifikatsiooni ega faktiliste asjaolude üle. Neid kinnitavad ka toimikus olevad tõendid, tegu on kvalifitseeritud õigesti. Virko Paavel tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 200 lg.2 p.7,9 järgi. Kohus peab kokkuleppekohast karistust põhjendatuks. Virko Paavel on varem ühe korra karistatud rahalise karistusega. D.A on varem karistatud vangistusega, mis on asendatud üldkasuliku tööga. Käsitletavast kuriteost möödunud aja jooksul on Virko Paavel pannud toime ühe Liiklusseaduse järgi kvalifitseeritava väärteo (toimepanemise kuupäev 20.01.2013). Käsitletavast kuriteost möödunud aja jooksul on D.A pannud toime kaks Liiklusseaduse järgi kvalifitseeritavat väärtegu (kuupäevaga 20.01.2013 ja 04.05.2014), s.h. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Selline asjaolu viitab, et D.A alkoholitarvitamine on talle uute süütegude toimepanemise riskifaktoriks. Kriminaalhooldaja informatsioonist eelmise karistuse kandmise kohta ilmneb, et D.A on olnud

vastutustundlik karistusekandja- üldkasulik töö on sooritatud lühikese aja jooksul, süüdistatav on kriminaalhooldajat hoidnud kursis vajalike asjaoludega. Käesolev süütegu on esimese astme kuritegu, mille eest ettenähtud karistuse alammäär on kolm aastat vangistust. Süüdistatavad on heastanud kannatanutele tekitatud varalise kahju (tl. 114,120). Kohus on seisukohal, et on põhjendatud karistuse valikul arvestada nii süüteost möödunud aega kui ka süüdistatavate käitumist selle kestel. Fakt, et vahepealse kahe aasta kestel ei ole Paavel ja D.A uusi kuritegusid toime pannud, osutab, et nende puhul ei ole alust eeldada uute kuritegude sooritamist, mistõttu reaalse vangistuse valimine karistuseks ei ole põhjendatud. Kohus peab valitud karistusliiki ja määra kohaseks selle süüteo eest ja neile süüdistatavatele. Kohtuotsus on võimalik teha sõlmitud kokkulepete alusel. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud jäävad KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda ning need tuleb välja mõista süüdistatavatelt. Virko Paaveli kaitsja on taotlenud osa menetluskuludest jätta KrMS § 180 lg.3 alusel riigi kanda, pidades silmas süüdistatava väga kesist sissetulekut ja resotsialiseerumise eesmärki. Tegemist on esimese astme kuriteoga, mistõttu sundraha on KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel 2,5 kuupalga alammäära, s.o. 975 eurot. Virko Paaveli riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses ja kohtumenetluses on kokku 669,28 eurot. Kokku Virko Paaveli menetluskulud 1644,28 eurot. Kohus peab põhjendatuks vähendada Virko Paavelil riigi tuludesse tasumisele kuuluvat menetluskulude summat sundraha poole summa võrra, arvestades tema vähest sissetulekut. Menetluskulu poole sundraha summa ulatuses ehk 488 eurot jääb KrMS § 180 lg.3 alusel riigi kanda. Võimaldamaks menetluskulu tasuda vabatahtlikult, tuleb KrMS § 180 lg.3 alusel määrata tähtaeg menetluskulu tasumiseks osade kaupa. D.A menetluskulu on 1108,44 eurot, mille hulgas 975 eurot sundraha ja 133,44 eurot riigi õigusabi tasu ja kulu kohtueelse menetluse ühes etapis. Hiljem on D.A kaitsja kokkuleppel. Kohus leiab, et ka D.A puhul on, arvestades katseaega ja pere ülalpidamise kohustust, põhjendatud vähendada riigi tuludesse tasutava menetluskulu summat KrMS § 180 lg.3 alusel poole sundraha summa võrra. D.A jääb menetluskulu tasuda 620,44 eurot, mille tasumiseks määrab kohus KrMS § 180 lg.3 alusel tähtaja. Menetluskulu summas 488 eurot jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.