Kriminaalasi nr 1-14-1390
12.02.2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokuröri abi Katrin Tron kaitsja Merike Borunova osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja K.M Ik XXX, EV kodanik, 8 klassi haridusega, emakeel – eesti keel, ei tööta, elukoht: ilma kindla elukohata, varem kriminaalkorras karistatud korduvalt viimati - 28.05.2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 5 kuud 28 päeva, karistuse kandmise alguseks 08.05.2013.a.. Karistus kantud väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – vahistamine süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: K.M ́it süüdistatakse selles, et tema, olles varem toimepannud vargusi ning karistatud 28.05.2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi taas 19.12.2013.a. kella 17.35 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ABC Supermarkets AS – le kuuluvast kauplusest Kreuzwaldi Comarket aadressil Tallinn Narva mnt 21 kolm pakki pähklite segu kogumaksumusega 20,97 eurot, möödus varastatud kaubaga kassast jättes kauba eest tasumata, kuid oli ta turvatöötaja poolt kinnipeetud koos kaubaga. Samuti tema 27.12.2013.a. kella 09.38 paiku olles Tallinnas Tartu mnt 49 Maxima Eesti OÜle kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn Tartu 49 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli paki Eesti juustu kogumaksumusega 16,80 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata , kuid oli turvatöötaja poolt kinnipeetud koos varastatud kaubaga. Seega K.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, mis on toime pandud süstemaatiliselt s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud K.M seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti ning kõik avaldatud tõendid on lubatavad.
Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: 27.12.2013 vargusekatse episood: Maxima avaldusega varguse kohta, mille kohaselt palutakse alustada menetlust K.M suhtes, kes jättis 27.12.2013.a. kell 09:30 Maxima kaupluses aadressil Tartu mnt 49 tasumata kauba eest 16,80 eurot, mis oli juust Eesti (viil) 4 tk maksumus. /tl. 2/; Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 27.12.2013.a. kella 09:30 paiku oli tööl kaupluses Maxima aadressil Tallinn, Tartu mnt 49 ning nägi, kuidas valge jopega, punaste pükstega noormees võttis riiulilt ning pani põue 4 pakki Eesti juust. Pärast seda läks noormees kassast nr 2 mööda ja jättis kauba eest tasumata. Isik peeti kauplusest väljumisel kinni ning kontrolli käigus avastati tema juures 4 pakki Eesti juust kogumaksumusega 16.80 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata. /tl 3- 4/; Kahtlustatava K.M ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et 27.12.2013.a. kella 09:30 paiku sisenes kauplusesse Maxima, mis asus Tallinnas Tartu maanteel. Kaupluses võttis riiulilt ning pani põue 4 pakki juustu. Peale seda läks kassast mööda ja jättis kauba eest maksmata. Kauplusest väljudes pidas teda turvatöötaja kinni ning kontrollimise käigus avastati tema juurest 4 pakki juustu, mis oli varastatud. Varastas enda otstarbeks. /tl. 1012/; Antud vargusekatse episoodi on toime pannud K.M, mis on tõendatud nii tema enda ütlustega, mis kattuvad tunnistaja ütlustega. K.M käis 27.12.2013.a. Tartu maanteel asuvas Maxima kaupluses, kust ta üritas varastada nelja pakki Eesti juust, kuid tegu jäi lõpule viimata, kuna isik peeti tunnistaja poolt kinni ning kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Tsiviilhagi antud episoodis esitatud ei ole. 19.12.2013 vargusekatse episood: Avaldusega varguse kohta, milles palutakse vastutusele võtta kodanik, kes 19.12.2013.a. kella 17:35 ajal pani Kreutzwaldi Comarketist aadressil Narva mnt 21 toime õigusvastase teo ning jättis kauba (3 pähklite segu 400 gr) eest tasumata 20,97 eurot. /tl 16/; Tunnistaja XXXülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl 19.12.2013.a. aadressil Narva mnt 21 Tallinnas kaupluses Comarket, kui märkas kahtlast inimest valges jopes ja punastes pükstes, kes kella 17:35 ajal möödus kassast nr 1 ja jättis kauba eest tasumata. Isik peeti kinni ning tema särgi alt leiti 3 pakki pähklite segu. /tl 17, 18/ Kahtlustatava K.M ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et 19.12.2013.a. kella 17:35 ajal sisenes kauplusesse Kreutzwaldi Comarket, kust võttis riiulilt 3 pakki pähkleid ja pani põue. Peale seda möödus kassast ja jättis kauba eest tasumata. Kauplusest väljudes pidas turvatöötaja ta kinni ja tema juurest leiti 3 pakki varastatud pähkleid. Varastas enda tarbeks. /tl 22-24/; Asitõendi- salvestuse vaatlusprotokolliga koos fotodega, vaadeldavaks objektiks on videosalvestus, millelt nähtub, kuidas 19.12.2013.a. kell 18:33:43 siseneb Kreutzwaldi Comarket kauplusesse valge jopega ja punastes pükstes meesterahvas (K.M ), kes võtab kell 18:35:03 riiulilt kaupa ning paneb ostukorvi. Kell 18:35:41 läheb K.M kassast mööda ja jätab kauba eest maksmata. /tl 26, 27-28/; Karistusregistri väljavõtet, millest nähtub, et K.M on korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Viimati karistati K.M ́it 28.05.2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 5 kuud 28 päeva, karistuse kandmise alguseks 08.05.2013.a. Karistus kantud /tl 29-37/;
Otsust väärteoasjas nr 2317,13,009906, mille kohaselt mõisteti K.M ́ile karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 eurot. /tl 44-45/; 28.05.2013.a. Harju Maakohtu poolt on karistatud K.M ́it KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 5 kuud 28 päeva, karistuse kandmise alguseks 08.05.2013.a.. Karistus kantud /tl 3842/; Antud varguskatse episoodi on toime pannud K.M, mis on tõendatud nii tema enda ütlustega, mis kattuvad tunnistaja ütlustega. K.M käis 19.12.2013.a. Kreutzwaldi Comarketis, kus pani põue 3 pakki pähklisegu, kuid tegu jäi lõpule viimata, kuna isik peeti tunnistaja poolt kinni ja kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Videosalvestuselt nähtub antud vargusekatse toime panek K.M ́i poolt. Tsiviilhagi antud episoodis esitatud ei ole. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud, need pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuritegude toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kahtlemata on tegemist süstemaatilise käitumisega, arvestades süüdistatava varasemat karistatust varguste eest. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. K.M on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ehk siis 5-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda kahes varavastase kuriteokatse episoodis, mis on toime pandud peaaegu kaks kuud peale viimast 28.05.2013.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusese kandmist. Sellisest käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärk saavutatud, st eelmised karistused ei ole avaldanud K.M ́ile loodetavat mõju ega ole motiveerinud teda elama õiguskuulekalt. K.M käesoleval ajal ei tööta, samuti ei oma kindlat elukohta, seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, lisanduvad ka käesoleva kriminaalasjaga seonduvad menetluskulud, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik ja otstarbekas karistada rahalise karistusega. K.M ́il on väärteokorras mõistetud rahatrahvid tasumata. Kohus leiab, et K.M ́i suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust ehk vangistust. Kohus leiab, et K.M ́i suhtes ei ole võimalik vangistust asendada üldkasuliku töö kohaldamisega, kuna kohtul puudub usk, et K.M suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk ning tõenäosus
K.M vabaduses viibides tema poolt uute kuritegude toimepanemiseks on kohtu hinnangul kõrge. Samuti puudub K.M ́il kindel elukoht. K.M ́i süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et toime on pandud 2 varavastast katse episoodi. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavat asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavaid asjaolusid (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Tsiviilhagisid esitatud ei ole. Kohus peab põhistatuks karistada K.M ́it KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 5 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on K.M ́ile mõistetavaks karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Samuti tuleb KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.12 – 20.12.2013.a. ja 27.12.2013.a., kokku 3 päeva lugeda karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 16.01.2015.a. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad K.M ́ilt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb K.M ́ilt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 1 eurot. Kohtu hinnangul ei esine K.M ́ilt erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise meesterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama nii vabaduses viibides, kui ka vanglas olles. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja ning ajatada. Asitõendid - 1 CD-plaat videosalvestusega, mis on liidetud kriminaalasja juurde – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada K.M KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada 5 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 3 kuud ja 10 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata K.M ́il karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.12 – 20.12.2013.a., 27.12.2013.a., kokku 3 päeva, kandmata karistus vangistus 3 kuud ja 7 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 16.01.2015.a. Tõkend –vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Välja mõista K.M ́ilt 585 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 1,00 eurot ja kaitsjatasu summas 120 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 11.02.2016.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. EE891010220034796011 SEB Pank; EE932200221023778606 Swedbangas või EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777.
Asitõendid: - 1 CD-plaat videosalvestusega, mis on liidetud kriminaalasja juurde – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.