Kohtulahend

epilaator Braun maksumusega 139 eurot koos turvaelementiga maksumusega 10 eurot, tekitades kannatanule kahju summas149 eurot. Samuti tema uuesti 17.01.2014 kella 20.54 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Antista AS-le kuuluvast kauplusest Euronics aadressil Tallinn, Viru Väljak 4 võõra vallasasja - epilaator Braun maksumusega 139 eurot koos turvaelementiga maksumusega 10 eurot, tekitades kannatanule kahju summas 149 eurot. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette vastutuse varguse eest, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatilise varguse mõistet on käsitlenud Riigikohus kohtuasjas 3-1-1-66-13: Vaidlust ei ole selle üle, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Kuigi mõiste süstemaatiline tähendab mingi tegevuse ühtelugu, alailma või sageli tegemist, on otsuses siiski rõhutatud, et lisaks vähemalt kolmele vargusele tuleb tuvastada ka sisuline seos nende vahel. Otsuses on välja pakutud mõningad pidepunktid, mis on iseloomulikud süstemaatilisele vargusele KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Kolleegium leidis et, süstemaatilise vargusega on tegu eelkõige siis, kui varastamine on kujunenud isiku elustiiliks. KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Tähele tuleb panna aga seda, et eluviisi võimaliku tunnusena on kolleegium vaadelnud ka olukorda, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks. Sellesse kategooriasse paigutuvadki isikud, kes näiteks varastavad kauplustest ühel korral vaid paki kohvi, teisel korral pudeli õlut ja kolmandal korral CD plaadi. Ringkonnakohus on määruses leidnud asjakohaselt, et erinevate tegude vahelise seose leidmisel tuleb vaadelda ka nende tehiolusid ja hinnata seejuures isiku käitumise motiive. Kirjeldatud vargused kauplustest pannaksegi sageli toime sarnastel tehioludel, erinevad on vaid poed või bensiinijaamad, kust varastatakse ning konkreetsed asjad, mida varastatakse. Kolleegium sedastab, et KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette kriminaalkaristuse ka nende isikute suhtes, kes harjumusest ja ühtelugu varastavad võõrast vara, sest varastamine tundub hetkel olevat mugavam ja kasulikum kui ostu eest tasumine. Vastupidiselt toimimine annaks ühiskonnale väära signaali, et alailma sarnaste tehioludega toime pandud õigusnormide rikkumise korral ei ole teo toimepanijal kriminaalkaristust vaja karta. Ta võib oma harjumuspärast eluviisi jätkata, riskides võimalusega saada karistatud vaid väärteo eest. ...Ajalisele faktorile ei saa omistada iseseisvat õiguslikku tähendust teo kvalifitseerimisel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuid see on teiste tunnuste hulgas üks reaalne ja mõõdetav kriteerium, mille kaudu tuvastada tegude vaheline sisemine seos või selle puudumine. Matvei XXX süüdistatakse kahel järjestikusel päeval, 16.01.2014 ja 17.01.2014 samast kauplusest sama kauba (epilaatorite) varastamises. Varguste samal viisil järjestikune toime panemine viitab võimalikule varguse teel elatise hankimisele. Samas on toimepandud kaks vargust, isiku tegude kvalifitseerimine süstemaatilise vargusena eeldab vähemalt kolme vargust ning oluline pole, kas need on subsumeeritavad kuriteona või väärteona. Prokurör on esitanud varguse süstemaatilisuse tõendamiseks Harju Maakohtu 20. juuni 2012 otsuse kriminaalasjas nr 1-12-1627, millega Matvei XXX tunnistati süüdi KarS 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi. Nimetatud asjas süüdistati teda 26.03.2011 ühe varguse episoodi toime panemises. KarS § 199 lg 2 näeb süstemaatilise varguse kõrval ette vastutuse ka varguse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo

toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Kohtu hinnangul ei ole seadusandja tahe olnud käsitleda iga isikut, kes omab kehtivat karistust vähemalt kahe varguse eest, käsitleda vargusi süstemaatiliselt toime pannud isikuna. Varguse kvalifitseerimisel süstemaatilisena tuleb vaadelda tegude toimepanemise asjaolusid. Peale eelmise varguse sooritamist suutis Matvei XXX elada seaduskuulekat elu ligemale kolm aastat. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole isikut ka väärteokorras karistatud. Toimiku materjalide pinnalt ei saa väita, et varastamine oleks kujunenud talle elustiiliks või harjumuseks. Olukorras, kus isik varastab kahel järjestikusel päeval ning muul ajal suudab aastaid elada süütegusid toime panemata, ei saa ka väita, et varastamine oleks talle püsiva sissetuleku hankimise allikaks. Kuivõrd Matvei XXX tegevus ei ole kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, omab asjas tähendust varastatu väärtus. Alates 01.01.2015 kehtib KarS § 218 sõnastuses: (1) Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Seega kvalifitseeritakse alates 01.01. 2015 KarS § 218 järgi vargused, mille puhul varastatu väärtus ei ületa 200 eurot. KarS § 5 lg 2 ls 1 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Mõlema episoodi puhul oli varastatu väärtus alla 200,00 euro. Seega tuleb Matvei XXX tegu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 3 lg 4 kohaselt väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Eeltoodust johtuvalt tuleb KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus, kuna Matvei XXX tegevus vastab väärteotunnustele.

Menetluskulud Antud asjas on kriminaalmenetluse kuluks kaitsjatasu summas 144,00 eurot. KrMS § 183 kohaselt Kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd kohus lõpetab kriminaalmenetluse jäävad menetluskulud (kaitsjatasu) riigi kanda. Tsiviilhagi Antista AS on esitanud tsiviilhagi summas 298,00 euro, s.o 16.01.2014 ja 17.01.2014 varastatud kahe epilaatori maksumuse hüvitamiseks. KrMS § 274 lg 4 koostoimes KrMS § 310 lg-ga 2 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuivõrd kohus lõpetab kriminaalmenetluse, siis jääb Antista AS esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et KarS § 274 lg 4 alusel kui tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaatamata, võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.