1-15-798/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Esitatud süüdistus K.J süüdistatakse selles, et tema teise inimese tervise kahjustamises, löömises peksmises või valu tekitanud muu kehalises väärkohtlemises, ja nimelt selles, et tema, viibides 22.02.2014 kella 24.00 paiku eramajas aadressil: XXX, lõi kannatanut XXXkahel korral lahtise käega vastu põski, seejärel, viibides juba eramaja territooriumil, haaras K.J kannatanul hommikumantlist kinni ja paiskas ta maha, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Pärast seda hakkas K.J tirima kannatanut juustest, jalgadest ja kätest, tekitades kannatanule jätkuvalt füüsilist valu. Saanud vabaks, läks kannatanu tagasi majja, kus K.J paiskas kannatanu voodi peale ja hakkas tema käsi väänama. Oma tahtliku tegevusega tekitas K.J kannatanule XXX füüsilist valu ja 23.02.2014 isiku läbivaatuse protokollis fikseeritud järgmised kehavigastused: paisted hematoom paremal käel, tugev paiste ja hematoomid parema jala põlvel, punased laigud kaela paremal poolel, ning 23.02.2014 vigastuste kaardi kohaselt järgmised kehavigastused: parema jala põlve põrutus. Seega pani K.J toime teise inimese löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (Vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2 ehk teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes). Samuti tema, viibides 23.02.2014 kella 00.15 paiku eramajas aadressil: XXX ähvardas kannatanut XXX sellega, et ta tapab kannatanu ära ja pussitab ta surnuks, seejuures hoidis K.J ühes käes nuga, teise käega aga hoidis ta kannatanut kaelast kinni. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna K.J oli juba eelnevalt käitunud kannatanu suhtes agressiivselt ja teda kehaliselt väärkohelnud, tekitades sellega kannatanus hirmutunde oma elu ja tervise pärast. Seega pani K.J toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ehk KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, tahtlikult 09.10.2014.a. kella 19:18 paiku juhtis Harjumaal, Kuusalu vallas, Liiapeksiloksa mnt 13.km-l Loksa poolt Tallinn-Narva mnt suunas, mootorsõidukit Toyota RAV4, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis ( ekspertiisiks verest leiti etanooli 2,62+0,06mg/g, k=2 ). Sellise käitumisega rikkus K.J liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund , mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ning liiklusseaduse § 69 lg2 p1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem / nõudeid, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega K.J juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, s.o pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad:

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: K.J-i karistamist KarS § 121 järgi vangistusega 1 aasta K.J-i KarS § 120 järgi vangistusega 8 kuud. K.J-i KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta 9 kuud KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Kars § 68 lg1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg 23.02.2014, so 1 päev. KarS § 74 lg1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS §75lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et K.J on kohustatud käitumiskontrolli ajal : mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalabiprogrammis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et K.J-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb K.J-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. K.J-i pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot.