Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-8618
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Prokurör
-
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Raido Tominga tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
Raido Toming elukoht vabanemisel: XXXX ; isikukood: 38705162738
Kaitsja
-
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras: Jätta Raido Toming temale Tartu Maakohtu 22.10.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 108-8618 liitkaristusena mõistetud 13 aasta 3 kuu 1 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele valvele allutamisega, vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Raido Toming tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 22.10.2008. a kohtuotsusega ja karistati KarS
§ 323 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 113 järgi 11 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Raido Tomingale üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 13.10.2005. a otsusega mõistetud 3 aasta 8 kuu 21 päeva pikkuse vangistuse kandmata osa 1 aasta 3 kuud 1 päev vangistust ja kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 3 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 02.02.2008. a. Kohtuotsus jõustus 30.01.2009. a Tartu Ringkonnakohtu otsusega muutmata kujul. Tartu Maakohtu 28.01.2015. a määrusega jäeti muutmata Raido Tomingale Tartu Maakohtu 22.10.2008. a otsusega mõistetud karistused. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.02.2008. a ja lõppeb 02.05.2021. a. Raido Tominga ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega avanes 17.09.2014. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Raido Toming on andnud nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla ei toeta Raido Tominga tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on Raido Tomingal olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vanemad on nõus teda esialgu materiaalselt toetama. Varasemalt on ta viibinud elektroonilise valve all ühe kuu ja seda ilma probleemideta. Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on võlanõudeid 1600 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokuröri abi Allar Nisu esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Raido Tominga ennetähtaegset vabastamist, leides, et see oleks ennatlik. Kantud karistus ei vasta süü suurusele. Raido Tomingal on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu Raido Toming selgitas, et ta asuks vabanemisele alama oma vanemate juurde, kes leidsid talle ka töökoha. Vangistuses on tal unehäired, ei saa kambris põleva valguse tõttu magada. Tal on palju distsiplinaarkaristusi, kuna läheb kiiresti endast välja, käib psühholoogi juures ja üritab rikkumisi vältida. Ta on aru kuriteost, miks see juhtus, suur probleem on alkohol ja ta hakkab vabaduses esimesel võimalusel sellega tegelema. Kohtuniku seisukoht Raido Toming kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Teda on karistatud veel Tartu Maakohtu 16.02.2004. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 11002/2003 KarS § 199 lg 2 p 5 ning KarS § 200 lg 2 p 8 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega. Ärakandmisele kuuluv karistus 3 aastat 3 kuud 21 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 3-aasta pikkuse katseajaga. Tartu Maakohtu 13.10.2005. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-638-2005 karistati Raido Tomingat KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Raido Tomingale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.02.2004. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aasta 3 kuu 21 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud 21 päeva vangistust.
Tartu Maakohtu 05.07.2007. a kohtumäärusega vabastati Raido Toming temale Tartu Maakohtu 13.10.2005. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 4 alusel määrati Raido Tomingale katseaeg pikkusega üks aasta. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Raido Toming temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning mitte vähem kui neli kuud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on Raido Tominga vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Raido Tomingat on varasemalt kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Praegu kannab ta liitkaristust tapmise, tunnistaja ähvardamise, varguste ja röövimise eest. Kuriteod on läinud raskemaks, lisandunud on raske isikuvastane süütegu. Vangla iseloomustuse kohaselt on hinnatud Raido Tominga poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 62% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 42%. Raido Tomingal on vabanemisel olemas kindel elukoht XXXX. Positiivne on, et Raido Tomingal on vabanemisel olemas ka töökoht, mille kohta on kinnituskirja esitanud XXXX juhatuse liige. Vangistuse kandmise ajal on Raido Toming lõpetanud 9. klassi ning omandanud kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Ta on töötanud majandustöölisena ja käsitöö- ja tarbeesemete valmistajana ning alates 08.05.2014. a töötab abitöölisena metallitööstuse XXXX. Rahalisi nõudeid on tal kogusummas 1329 eurot ning vabanemisfondis on 1170 eurot. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vanemad on avaldanud, et poja vabanemise korral toetavad nad teda materiaalselt. Seega on Raido Tomingale loodud vabaduses tingimused, mis võimaldavad elada seaduskuulekalt.
Raido Toming on osalenud mitmes sotsiaalabiprogrammis – Convictuse „12 Sammu“, „Agressiivsuse asendamise treening“, taastava õiguse programmis „Tee“, „Eluviisitreening“ – millistes oli ta motiveeritud ja osalemine oli 100%-line. Tartu Maakohtu 16.02.2004. a otsusega on talle määratud kohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt pöörati 28.01.2005. a temale mõistetud karistus täitmisele muuhulgas selle kohustuse rikkumise tõttu. Ka Tartu Maakohtu 05.07.2007. a määrusega, millega Raido Toming vabastati ennetähtaegselt vangistuse kandmisest, kohustati teda mitte tarvitama alkoholi, kuid uue kuriteo – tapmise – on ta toime pannud alkoholijoobes. Raido Toming on tunnistanud, et konfliktisituatsioonid tekivad ainult alkoholijoobes olles. Vangla materjalide kohaselt ei ole ta varasemalt suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda, sh hakkas ta juba 2 nädala möödudes pärast tingimisi vangistusest vabanemist tarvitama alkoholi. Raido Toming on varasemalt vabanenud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, mille ärakandmata karistuse osa on käesolevas kriminaalasjas liidetud katseajal toimepandud uute kuritegude eest mõistetud karistusele. Seega on süüdimõistetu jätkanud uute kuritegude toimepanemist ajal, mil talle anti võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. Raido Toming on katseajal viibinud kahel korral – esimene katkes kohustuste täitmata jätmise tõttu karistuse täitmisele pööramisega ning teisel korral pani ta toime uue kuriteo, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Lisaks eelnevale ei ole Raido Toming suutnud järgida ka vangistuse kandmise nõudeid– tal on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samas jäävad need valdavalt 2010. aastasse, korduvaid rikkumisi on veel ka 2011. a ja 2012. a, ta on viibinud korduvalt kartseris. Rikkumiste arv on aastatega vähenenud – 2013. a on Raido Tomingal üks distsiplinaarkaristus ning 11.09.2014. a on teda karistatud noomitusega ebaviisakate käitumise ja solvavate väljendite kasutamise eest. Eeltoodu, samuti sotsiaalprogrammides osalemine ja töötamine, kinnitab, et Raido Toming on teeb pingutusi, et oma käitumist muuta. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 peab kohus enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel eelkõige kaaluma kuriteo toimepanemise asjaolusid. Raido Toming on toime pannud raske kuriteo – inimese tahtliku tapmise ja seda katseajal, kui kandis tingimisi karistust samuti esimese astme kuriteo, röövimise eest. Kohus on seisukohal, et ära kantud karistuse osa ei ole piisav selleks, et Raido Tomingal oleks olnud võimalus end ühiskonna silmis rehabiliteerida. Raido Tomingat on varasemalt karistatud nii reaalse vangistuse kui ka tingimisi vangistusega, samuti on ta vabanenud vangistuse kandmiselt enne tähtaega, kuid see ei ole motiveerinud teda olema edaspidi õiguskuulekas. Uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Raido Tominga tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema allutamisega elektroonilisele valvele ei ole põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.