Kohtulahend

1-15-543 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on B.M kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. B.M-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista B.M-ilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise 585 € (viissada kaheksakümmend viis eurot); - advokaadi õigusabikulud summas 96 € (üheksakümmend kuus eurot); - joobe tuvastamise kulu summas 38 € (kolmkümmend kaheksa eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele 71,90 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „B.M , 1-15-543, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: CD-plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures ümbrikus – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4), 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

B.M-i süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 12.12.2014 kella 23.50 ajal Tallinnas Narva mnt ja Tondiraba tn ristmikul ja edasi Paasiku tn 28 juures mootorsõidukit Hynday Elantra r/nr XXX, olles joobeseisundis ( EKEI uuringuakti nr. 3157T kohaselt B.M on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 1,83 milligrammi, laidmääramatus +/-0,06 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi

1-15-543 ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani B.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 73 lg 1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui B.M ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4-ks kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. B.M nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava B.M-i selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.M on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb B.M temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab B.M-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendiga - CD-plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures ümbrikus - jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav taotles menetluskulude ajatamist. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Kuivõrd B.M töötab autojuhina ning lisakaristuse tõttu vähenevad ka tema sissetulekud mõneks ajaks ja arvestades ka kohtukulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik tasuda kohtukulusid 1 kuu jooksul. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale

1-15-543 kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodut arvesse võttes tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele 71,90 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „B.M , 1-15-543, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.