1-08-14703 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 16. jaanuari 2015 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse
süüdimõistetu määruskaebus
liik
Jevgeni
Kuznetsov,
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2015 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Jevgeni Kuznetsovi määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 26.02.2009 otsusega mõisteti Jevgeni Kuznetsov süüdi KarS § 141 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 04.01.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes J. Kuznetsovile lõplikuks karistuseks 7 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja algus 11.06.2008 ja lõpp 08.04.2016.
2.Tartu Maakohtu 16.01.2015 määrusega jäeti J. Kuznetsov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
Maakohus arvestas, et J. Kuznetsovi on kriminaalkorras karistatud mitmel korral, kuid vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on J. Kuznetsovi karistatud varguse, röövi ja mootorsõiduki ärandamise eest. Kuna J. Kuznetsov toime pandud kuritegu ei tunnista, ei ole ta motiveeritud läbima kuriteopõhist sekkumisprogrammi.
2.2.Kuigi maakohtu hinnangul ei saa süüdimõistetule ette heita süü mittetunnistamist või kohustada teda oma süüd tunnistama, on maakohtu arvates tingimisi
ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid, samuti analüüsida võimalikke kuriteoriske, mis vabanemise korral võivad tekkida. Maakohtu hinnangul on mõistagi kuriteoriskid suuremad ja tõenäolisemad olukordades, kus süüdimõistetu on jäänud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole. Eeltoodu tõttu ei ole vanglal võimalik tegeleda kuriteoriske maandavate tegevustega.
2.3.Maakohus märkis samuti, et J. Kuznetsov on karistuse kandmise ajal pannud toime erinevaid distsiplinaarrikkumisi, mille eest on teda peamiselt kartseriga karistatud. Rikkumised seisnevad ametnike korraldustele mitteallumises, ebatsensuursete ja ebaviisakate väljendite kasutamises, samuti keelatud esemete hoidmises ja kaaskinnipeetavate suhtes vägivalla kasutamises. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et tegemist on tõsiste rikkumistega.
2.4.Maakohus, vaadates kinnipeetava varasemat elukäiku, tõdes, et tema suhtes on varasemalt kohaldatud kolmel korral kriminaalhooldust ja kõigi kordadel on ta katseajal toime pannud uue kuriteo. Varasemalt mõistetud eriliigilised karistused ei ole pannud J. Kuznetsovi oma käitumist muutma. Positiivseid muudatusi ei leidnud maakohus ka vangistuse kandmise jooksul, seda näitab eelkõige suure hulga distsiplinaarkaristuste olemasolu. Lisaks eelnevale ei toeta J. Kuznetsovi vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. Eeltoodut kogumis hinnates leidis maakohus, et käesoleval juhul ei saa kohus olla veendunud, et J. Kuznetsovile mõistetud karistus on täitnud oma eesmärgi ja mõjutanud J. Kuznetsovi edasiselt kuritegusid mitte toime panema. Isik, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks eelkõige oma positiivse käitumisega vangistuse ajal kinnitama, et on valmis muutusteks – J. Kuznetsov seda maakohtu hinnangul teinud ei ole.
3.Tartu Maakohtu 16.01.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Kuznetsov, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada J. Kuznetsov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kinnipeetav ei nõustu prokuröri kirjalikes seisukohtades väljendatuga, mille kohaselt ei tohiks J. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada tema kuritegeliku aktiivsuse tõttu. Kinnipeetav märgib, et tema kuritegelikust aktiivsusest on väär rääkida, sest kuritegude toimepanemise ajal oli ta alaealine ega mõelnud tagajärgede peale. Samuti märgib kinnipeetav, et Tartu Vangla on 90% juhtudest kinnipeetavate vabastamise vastu.
3.2.Seoses distsiplinaarkaristustega märgib kinnipeetav järgmist. Tartu Vangla materjalide kohaselt on J. Kuznetsovi peamiselt karistatud kartseriga, kuid kinnipeetava sõnul see nii ei ole. Kinnipeetav lisab, et teda on karistatud teise kinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest, kuid see on ainult kinnipeetava sõnade järgi toimunud. J. Kuznetsov märgib, et kui ta oleks füüsilist jõudu kasutanud, oleks tema suhtes algatatud kriminaalasi KarS § 121 alusel. Isegi siis, kui kinnipeetava kambrist leitakse üleliigne värvipliiats (neid võib olla 12), teeb kinnipeetava sõnul Tartu Vangla kõik, et see oleks jälle rikkumine. Eeltoodu tõttu ei ole J. Kuznetsov Tartu Vangla iseloomustusega täielikult nõus.
3.3.J. Kuznetsov leiab, et maakohus on keskendunud liigselt teda negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Kohus on loetlenud küll läbitud programmid, kuid ei
ole neid määruse koostamisel arvestanud, samuti ei arvestanud kinnipeetava sõnul maakohus seda, et J. Kuznetsov on vangistuses viibinud juba 6 aastat ja 7 kuud, mis on küllaltki pikk aeg selleks, et inimesel kes viibib vanglas esmakordselt kujuneb vaade selle kohta, et kinnipidamisasutuses ei ole midagi teha.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et J. Kuznetsovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu J. Kuznetsovi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja J. Kuznetsovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta J. Kuznetsov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteole, selle iseloomule, varasemale elukäigule, karistuse eesmärkide senisele mittesaavutamisele, isiku käitumisele karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsetele elutingimustele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et J. Kuznetsov sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, noorteprogrammi
EQUIP,
puidupingitöölise erialal ja omandas riigikeele B1 taseme.
läbis õppis
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et J. Kuznetsovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul peale formaalsete vabastamise aluste ühtegi teist KarS § 76 lg-s 4 sätestatud alust kinnipeetava vabastamiseks ei esine.
6.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks J. Kuznetsov vabaduses käituda õiguskuulekalt. Ringkonnakohus, jagades maakohtu seisukohta, leiab niisamuti, et J. Kuznetsov ei ole saanud aru tema poolt toimepandud kuriteo ja selle tagajärgede tõsidusest, eitades teo toimepanemist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada ka asjaolu, et äärmiselt raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest on karistuseks mõistetud 7 aastat, liitkaristuseks 7 aastat 9 kuud 28 päeva, millest on J. Kuznetsovil kantud ca 6 aastat ja 8 kuud. Arvestades karistuse pikkust ning kantud karistusaega ning kuriteo vägivaldset toimepanekut, on ringkonnakohus seisukohal, et taolise raske kuriteo eest kuulubki mõistetud karistus põhimõtteliselt kandmisele täies mahus. Seda eelkõige ka asjaolu tõttu, et kinnipeetav teo toimepanemise osas enda jaoks järeldusi teinud ei ole ning endiselt eitab kuriteo toimepanemist. Arvestades isiku varasemat karistatust ning asjaolu, et isik on katseajal viibinud kolm korda ning iga kord pannud toime uue kuriteo, leiab ringkonnakohus, et J. Kuznetsovile mõistetud eriliigilised karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekale käitumisele, mistõttu on käesoleval hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
7.Ringkonnakohus peab oluliseks viidata ka Tartu Vangla poolt kinnipeetava kohta antud iseloomustusele, millest nähtuvalt on J. Kuznetsovi poolt uue seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul 41 – 62%, uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 43%. Seega on olemas oht, et kinnipeetav paneb toime uusi kuritegusid. Isiku tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise eelduseks on kinnipeetava õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustusest nähtub aga, et J. Kuznetsovil on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu on
ringkonnakohtu hinnangul J. Kuznetsovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine välistatud.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. J. Kuznetsovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Kolleegiumi hinnangul on maakohus J. Kuznetsovi kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et J. Kuznetsovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui raske isikuvastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
9.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu J. Kuznetsovi määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.