1-15-929/5 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

7.Välja mõista R.G-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu summas 479,36 € (nelisada seitsekümmend üheksa eurot ja 36 senti) /Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Danske Bank - a/a EE513300333522160001; Nordea Bank - a/a EE221700017003510302, viitenumber 99915700008770. Maksekorralduse selgitusse lisada: „R.G, otsus nr 1-15-929 – menetluskulu“/: - sundraha 293 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 186,36 eurot. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 6 (kuue) kuu peale - määrata tasumata menetluskulud kogusummas 479,36 € (nelisada seitsekümmend üheksa eurot ja 36 senti) tasumisele osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse 79,36 eurot tasuda 10. märtsiks 2015, järgnevad 5 (viis) osamakset summas 80 eurot, tuleb tasuda järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus süüdistataval ja kaitsjal edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus R.G süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles ja viibides 03.veebruaril 2015 kella 23.15 ajal oma elukohas Haapsalus * asuva korteri elutoas, tungis isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kallale oma diivanil istuvale elukaaslasele M. K.le, keda kägistas parema käe sõrmede ja labakäega kõri ja kaela piirkonnast, põhjustades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanule füüsilist valu ja lühiajalised tervisekahjustused, s.o. kaela vasemal pool nahal punetav käe jäljendi ja kriimustuse ning paremal pool kaelal punetava triibu pikkusega ca 4 cm.

Eeltoodu alusel süüdistatakse R.G KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. lähisuhtes kehaline väärkohtlemine. Prokuröri poolt kohtus R.G-le nõutud karistus: KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 04.02.2015.a. kuni 05.02.2015.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka, seega ärakandmisele kuulub vangistus 2 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 2 kuu ja 28 päevalist vangistust 17.02.2014 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o. 3 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 6 kuud ja 25 päeva vangistust KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 205 tunni üldkasuliku tööga, määrates selle tegemise tähtajaks üks aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab R.G süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend – R.G on KrMS § 217 alusel kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 04.02.2015.a. kuni 05.02.2015.a., s.o 2 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. R.G-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära (390€) suuruses summas. Kohus mõistab süüdistatavalt välja sundraha summas 293 (kakssada üheksakümmend kolm) eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale Kristjan Nõges ́le R.G kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 162,36 eurot /tl 32, 33/ ning kohtumenetluses 24 eurot, kokku 186,36 (ükssada kaheksakümmend kuus) eurot. Süüdistatava kaitsja K. Nõges esitas kohtule taotluse menetluskulude ajatamiseks ühe aasta peale, sest süüdistatava sissetulekud ei võimalda menetluskulude kohest tasumist. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt, kohus ajatab menetluskulude tasumise 6 kuu peale. Asjaolu, et süüdistataval hetkel sissetulek puudub ei takista temal töökoht leida ja menetluskulud hüvitada, kohtu hinnangul on mõistlik aeg selleks kuus kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik