Kohtulahend

vabastada tingimisi elektroonilise alates käesoleva kohtumääruse

Välja mõista Deniss Borissovilt menetluskuluna riigituludesse 169,32 eurot kaitsetasu advokaat Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Kaitsetasu summas 169,32 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 169,32 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Andres Veski poolt süüdimõistetu Deniss Borissovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud: Viru Vangla esitas 04.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Borissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Deniss Borissov mõisteti süüdi 06.07.2005 Rapla Maakohtu otsusega nr 1-98 2005 KrK § 144 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, mis loeti kaetuks 27.10.2004 Tallinn Ringkonnakohtu poolt mõistetud karistuse 15 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Karistuse alguseks loeti 17.09.2003. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Viimane kuritegu oli võõra vara hävitamine. Toimepandud kuriteod on eriliigilised, mustrit välja kujunenud ei ole. Viimase kuriteoga tekitas ulatuslikumat materiaalset kahju, raskeima kuriteona on toime pannud mõrva. Perioodil 10.01.2006 - 20.04.2006 läbis sotsiaalprogrammi Oska kuulata/vaadata, perioodil 03.10.2005 - 21.02.2006 sotsiaalprogrammi Oska käituda, perioodil 01.01.2006 - 29.01.2007 sotsiaalprogrammi Miks on läinud nii. 17.06.2010 omandas põhihariduse, 20.06.2013 keskhariduse. 13.08.2013 omandas puidupingitöölise kutsetunnistuse. 13.06.2014 omandas kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala kutsetunnistuse. Perioodil 02.05.2006 01.08.2006 töötas Riigi Kinnisvara AS-is. 2007. aastal töötas abitöölisena köögis. Perioodil 12.11.2010 - 04.01.2011 töötas majandusabitöölisena. Alates 01.11.2014 töötab majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Pärast vanglast vabanemist saab Deniss Borissov asuda elama emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse aadressil xxxx. Elamistingimused on head. Elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Ema andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks oma elukohta. Kinnipeetav valdab riigikeelt. Enne vangistust töötas ehitusel. Hetkel saab rahalist toetust lähedaste käest. Vabanedes vanglast on olemas töökoht. Vabanemisfondis 1065 eurot ning tasumata rahalised nõuded puuduvad. Vangistuses olles suhtleb ema ja õega. Isik on juba lapsepõlvest alates kokku puutunud kriminaalse taustaga isikutega. Samas ei ole xxxx, kuhu isik elama kavatseb asuda, negatiivselt mõjuvaid sõpru. Pika karistusaja jooksul on kõik D. Borissovi endised tuttavad ja sõbrad kadunud. Tapmise ja röövi pani toime alkoholijoobes. Süüdimõistetu ise on seisukohal, et poleks kainena samas olukorras ohvrit tapnud ning et alkoholijoove oli peamine kuriteo toimepanemise põhjus. Isik on oma käitumiselt egotsentriline ja üleolev. Oma sõnul mõistab toimepandud kuritegude negatiivseid tagajärgi ja kahetseb tapmise toime panemist. Oma süüd toimepandud kuritegudes püüab hajutada, otsides nii kergendavaid asjaolusid kui ka kaasosaliste mõju tegude

tagajärgedele. Oma tegevustes peab silmas eelkõige enda heaolu. Suhtlemisoskused head, püüab teiste inimestega manipuleerida. Probleemide lahendamise oskus ühiskonna poolt aktsepteeritaval viisil enne vangistust ja vanglas puudulik. Vangistuses viibib esimest korda. Selle jooksul on esinenud korduvaid distsipliinirikkumisi. Kriminaalhoolduse all olles sooritas katseajal uued kuriteod. Kuna kuritegelik käitumine algas juba alaealisena, siis on tal varakult välja kujunenud kriminaalsed hoiakud. Seaduskuulekas ja iseseisev toimetulekuoskus vabaduses hetkel puudub. Kinnipeetav selgitab, et kui on vabaduses, siis ei ole tal vajadust järgida subkultuurilisi hoiakuid ning tal on plaan kõik suhted kaaskinnipeetavatega katkestada. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 27%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 38%. Viru Vangla toetab Deniss Borissovi vabanemist tingimisi enne tähtaega.

Prokuratuuri seisukoht: Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei olnud vastu kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. D. Borissovi käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid – vangistuse jooksul töötamine, põhi- ja keskhariduse omandamine, sotsiaalprogrammide läbimine, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ning puidupingitöölise eriala kutsetunnistuste omandamine, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kuriteod on toime pandud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. D. Borissov oli kuritegude toimepanemise ajal küllatki noor (16 - 18-aastane). Tema noorust arvestades on võimalik, et tema käitumisharjumused võivad olla muutunud paremuse poole. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Eeldused D. Borissovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Arvestades eelnimetatud positiivseid asjaolusid tema käitumises oleks põhjendatud anda südimõistetule võimalus tõestada, ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käitumiskontrolli ajal saaks D. Borissovil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuud.

Maakohtu istung: 20.01.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ei ole 11 aasta jooksul kakelnud ega tarvitanud mõnuaineid ega alkoholi. Kinnipeetav märkis, et ei pea distsiplinaarkaristusi ebaõiglaseks, vanglas on reeglid mida tuleb järgida. Tal on olnud pisirikkumised, mida on karistatud noomitusega, kartsas on olnud väga vähe. Ta on kannatanutega rääkinud ja nad on suutnud talle andestada. Kinnipeetav on vanglas omandanud

puidupingi töölise eriala. Suhted lähedastega on muutunud paremuse poole. Vabanemisel on isikul plaan omandada kõrgharidus logistika erialal. Kinnipeetav avaldas, et on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja oli seisukohal, et D. Borissovi tingimisi enne tähtaega vabanemine on põhjendatud. Karistus oli pikk, kuid väga pikk aeg on juba ära istutud. Tema puhul on märgata, et inimesel on kindel siht silmade ees, seda kinnitab tema tegevus vanglas, haridus ja soov edasi õppida. Objektiivsed asjaolud võimaldavad tema vabastamist, isikul on olemas töökoht, elukoht, esialgsed rahalised vahendid vabanemisfondis.

Maakohtu määruse põhjendused: Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses kindel elu- ning töökoht. Elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuigi isikul on kaks distsiplinaarkaristust ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on märgitud 27-38%, leiab kohus, et uue kuriteo toimepanemise riski on vabaduses võimalik vähendada isiku allutamisega kriminaalhooldusele, temale kontrollnõuete täitmise kohustuse panemise ja elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus leiab, et kuivõrd kinnipeetav on vangistuses viibitud aja jooksul omandanud hariduse ning eriala, samuti osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides, näitab see, et isik on asunud end parandama. Isikul on vabaduses toetavad lähedased ning reaalsed tulevikuplaanid. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks kohaldades tema suhtes elektroonilist valvet tähtajaga 12 kuud. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vastavalt KarS § 76 lg 5 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.