Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05.02.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 20.01.2015.a.
Kohtuasja number
1-14-424
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid B.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
B.P , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 03.06.2014 ja lõpp 31.03.2015
Jätta B.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, B.P-le ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 02.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 17.01.2014 kohtuotsusega nr 1-14-424 tunnistati B.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. B.P tunnistati süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõisteti B.P liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 2 päeva karistusaja hulka. B.P kuulus ärakandmisele 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati B.P-le mõistetud vangistus 596 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 15 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati B.P käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 ja 2 alusel kohustati B.P heastama
kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 31.05.2014 ning mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 04.06.2014 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ning pöörati täitmisele Viru Maakohtu 17.01.2014 otsusega mõistetud ärakandmata liitkaristus 9 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise ajaks loeti 03.06.2014. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt B.P ́'it on kriminaalkorras karistatud 4 korda, mis kõik on varavastased kuriteod, ning vanglakaristust kannab kolmandat korda. Soodusteguriteks on alkoholi tarbimine, asjaolu, et isik on mõjutatav, sõpruskond, probleemide lahendamise oskamatus, impulsiivsus, majandusliku kasu saamise eesmärk. Alates 01.09.2014 töötab majandustööl koristajana. Hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub B.P elama korterisse, mis kuulub isiku isale ja tema elukaaslasele. Eluase on püsiv. Peale põhikooli lõpetamist läks isik õppima xxxx, mis jäi õppe võlgnevuste tõttu lõpetamata. Isik on huvitatud keskhariduse saamisest, kuid leiab, et isa tahab, et ta töötaks. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul töökoht. Isa on nõus poega materiaalselt toetama tema vabanemise korral. TÄITISE andmete põhjal on isikul maksmata haginõudeid 5000 euro ringis. Väidetavalt on vabaduses maksnud hagisid. Isik on pannud toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, et maksta kinni võlgasid. Suhted lähedastega on head. B.P omab tuttavaid, kes on kriminaalkorras karistatud. Isiku sõnul on ta varasemalt tarbinud koos sõpradega alkoholi ja peale seda pannud toime kuritegusid. Isiku sõnul on ta kohati mõjutatav. Isikut on kriminaalkorras karistatud 4 korral ja väärtegusid on 17 (millest 8 kehtivat), lähtuvalt sellest on isik riskiv ning hoolimatu, kuna paljud kuriteod ja väärteod on pandud toime alkoholijoobes. Isik leiab, et tal on probleem ning soovib abi antud asjas. Isiku sõnul peaaegu kõik kuriteod pandud toime alkoholijoobes ning samuti osad väärteod. Isik käitub impulsiivselt, lähtub hetke emotsioonidest. Kinnipeetav ei oska leida oma probleemidele seaduslikku lahendust, vaid läheb kergema vastupanu teed. Isikul on reaalsed eesmärgid, kuid nende pikemaajaline täideviimine on ebareaalne lähtuvalt isiku kuritegelikust käitumisest. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, aga karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid. Hulgaliste kuritegude ja väärtegude toimepanemine näitab isiku ükskõiksust ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kuna isikul on hulgaliselt süütegusid, siis on vähe tõenäoline, et isik on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 67%. Viru Vangla ei toeta B.P ́i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Prokuratuuri seisukoht. 19.01.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. On alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Viru Maakohtu 17.01.2014 kohtuotsusega oli B.P allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta ei täitnud nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Maakohtu 04.06.2014 määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele. Eelnimetatud kohtulahendiga tuvastati, B.P hoiab üldkasulikust tööst kõrvale ega järgi kontrollnõudeid. B.P ei sooritanud ühtegi ÜKT tundi. Varasemad karistused ja käitumiskontroll ei ole B.P-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu on poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 67%. Seega on B.P puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste omandisse ja kaaskodanike turvatundesse. Maakohtu istung. 20.01.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et hetke seisuga on töökoht olemas AS Jeldwenis, kus isa töötab. Kinnipeetav avaldas soovi vabaneda. Inimesed, kes teda vabaduses mõjutasid, on nüüd ise ka vanglas. Uus süütegu oli see, et oli alkoholijoobes auto roolis. Isik tunnistas, et ajad olid keerulised ja ta oli pidevalt joobes. Vanematega ei saanud läbi ja tüdruksõbraga läks lahku. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja töökoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 4-l korral varavastaste tegude eest. Eeltoodust nähtub, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Isik võib majanduslike raskuste ilmnemisel panna toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine. Kui isik vabaduses jätkab alkoholi tarvitamist, võib ta selle mõjul toime panna uusi kuritegusid.
Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge – 67%, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on isikuga, kes on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja üldkasuliku töö tegemise kohustust, pole tõenäoline, et isik ka sel korral õiguskuulekalt käituda suudaks ja katseaja edukalt läbiks. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et B.P puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu B.P vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.