Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-06-11995
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 9. jaanuari 2015 määrus Aleksandr Kazakovi tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Kazakovi kaitsja advokaat Anne Vissak, määruskaebus
oht, et A. Kazakovil on kalduvus tegutseda koos negatiivse käitumislaadiga isikutega ja kuritarvitada alkoholi. 1.3 A. Kazakovi suutmatust alluda kehtestatud korrale distsiplinaarkaristused, millest viimane kustus alles 2012. a
kinnitavad
korduvad
3.3 A. Kazakov tegeleb aktiivselt spordiga, ta on vangla jalgpallikoondises ning käib treeningutel. Talle antud iseloomustused on positiivsed. Vangistuse ajal aastatel 2008-2012 osales A. Kazakov õppetöös ja omandas keskhariduse. Ta on läbinud ka riigikeele kursused 2008. a, 2011. a ja 2012. a tasemel B2. Edukas õpingutest osavõtmine näitab tema distsiplineerituse kasvu, samuti väärtushinnangute muutumist vangistuse jooksul. 3.4 Maakohtu viide kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise võimalusele on osaliselt õige, kuna üks A. Kazakovi vangistuses mõjutanud ja vabaduses toetada lubanud isikutest on A.R. , tugiisik K. Kivistiku abikaasa. A. Kazakovi suhtlemist A.R. ga on pidanud soovitavaks ka Tartu Vangla kontaktisik. Kriminaalkorras karistatud vennaga suhtlemist aga sugulussidemete tõttu välistada ei ole võimalik. Kuid arvestades, et viimane viibib Soomes, saab kokkupuude temaga olema minimaalne. A. Kazakov ei ole huvitatud vennaga suhtlemisest mõttemaailma erinevuste tõttu. Samuti tuleb arvestada, et ennetähtaegsel vabanemisel ei lähe A. Kazakov tagasi keskkonda, kus ta kuriteod toime pani, ega suhtle ka isikutega, kes kallutasid teda kuritegusid toime panema. Lisaks on A. Kazakovil piiratud võimalused tutvusringkonna kujundamiseks, kuna ta kolis Vene Föderatsioonist Eestisse väga noores eas, st mõni aasta enne kuriteo sooritamist. Arvestades asjaolu, et vanglasse sattus ta 20-aastaselt, on mõistetav, et tutvusringkonna osas ei ole tal olnud palju võimalusi valikuid teha. Arvestades karistuse kandmise ajal toimunud positiivseid muutusi, saab ta leida endale usaldusväärsete ja seaduskuulekate tuttavatega suhtlusringkonna. Üleüldise kuriteo toimepanemise risk on 17% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 22%, mis on praktikas harvaesinevalt väiksed riskiprotsendid. 3.5 Lisaks on A. Kazakov valmis võtma katseajaks kriminaalhooldaja ja Tartu Vangla poolt pakutud lisakohustused, sh kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning on pakkunud välja võimaluse allutada ta elektroonilisele valvele. Tartu Vangla toetab samuti ennetähtaegset vabastamist. A. Kazakov omab iseloomustuse kohaselt kohaseid sotsiaalseid oskusi, käitumine ja hoiakud vangistuses viibides ei viita enesevalitsuse kaotamisele ja vägivaldusele. Ta kinnitas ka kohtuistungil, et soovib hakata elama teistsugust elu – luua pere, käia tööl ning jätkata spordiga tegelemist, et end maratonidel osalemiseks ette valmistada. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et A. Kazakov väärib võimalust näidata, et vanglakaristus on talle avaldanud positiivset mõju. Kuigi ta vangistuse alguses käitus valesti, ei ole praeguseks vanglal talle mingeid etteheiteid. A. Kazakov on täitnud ITK-s ettenähtud tegevused ja programmid, samuti on tegemist esimese talle mõistetud vangistusega.
A. Kazakov läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, ta on õppinud riigikeelt, osalenud õppetöös ja osaleb tööhõives. A. Kazakovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on ka väljaspool vanglat säilinud lähisuhtevõrgustik nii lähedaste (ema, õde) kui ka tugiisiku näol, kes on valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Esialgse toimetuleku peaks lisaks tagama vabanemisfondis olev rahasumma. Ka vangla toetab ennetähtaegset vabastamist ja seda vaatamata asjaolule, et isik on tunnistatud kõrgohtlikuks avalikkusele. A. Kazakovi üldist uut kuritegude toimepanemise ja vägivaldse kuriteo toimepanemise protsenti on hinnatud vastavalt 17% ja 22%-le. 5.2 Eeltoodut arvestades on määruskaebuse esitaja taotlenud ringkonnakohtult kaalumist, kas KarS § 76 lg-s 4 sätestatud eeldused ei kaalu üles kuriteo asjaolusid ning palunud arvestada sedagi, et kuriteo toimepanemise ajal oli A. Kazakov 20-aastane ning on mõistetav, et tutvusringkonna osas ei ole tal tulnud palju võimalusi valikuid teha. Arvestades karistuse kandmise ajal toimunud positiivseid muutusi, saab ta leida endale usaldusväärsete ja seaduskuulekate tuttavatega suhtlusringkonna. 5.3 Praegusel juhul on A. Kazakovi ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuseks on see, kas kohus saab jätta isiku ennetähtaegselt vabastamata arvestades üksnes kuriteo toimepanemise asjaolusid, kui esinevad teised materiaalsed ja formaalsed alused tema vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et üldjuhul peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma karistuse lõpuni ja leiab, et kuriteo asjaolusid peaks arvestama koos teiste ennetähtaegset vabastamist käsitlevate materiaalsete alustega. 5.4 Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest nähtub kaitsja seisukoht, et A. Kazakovi karistuse eesmärk on täidetud. Apellatsioonikohus möönab, et esineb tõesti rida positiivseid nihkeid, mis lubavad teha järelduse, et A. Kazakov on oma vigadest vajalikud järeldused teinud. Samas on karistuse individuaalne õigustus üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et raskete tagajärgedega kuriteod, mida ju käesoleval ajal ka maakohus A. Kazakovi peamise vabastamata jätmise põhjusena on esile toonud, on rangelt ühiskonna hukkamõistu väärivad ja seda vaatamata põhjusele, et A. Kazakov on väidetavalt praeguseks ajaks oma elu üle järele mõelnud ning soovib hakata elama teistsugust elu. Möödapääsmatult arvestab seega ka ringkonnakohus, et A. Kazakovi ja V. Reikonini teo tagajärjel sai surma inimene, kes tapeti piinaval ja julmal viisil - kannatanut löödi lõike-torkeriistaga korduvalt elutähtsatesse organitesse, läbi lõigati tema kõri ning tekitati palju kehavigastusi elutähtsates organites, põhjustades kannatanule suurt valu. 5.5 Asjaolu, et seadus võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabastada I astme kuriteo toimepannud isikuid 2/3 karistusaja ärakandmisel, ei tähenda seda, et vabastamine oleks neile garanteeritud. Kuivõrd kohtul on õigus loobuda isiku ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades, on ka maakohtu määrus seaduslik, ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel praegusel ajahetkel, mil A. Kazakovil on kandmata veel enam kui 4 aastat talle mõistetud karistusest, puudub alus.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.