lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-06-11995/116

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-06-11995/116
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1644
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-06-11995/31Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas18.01.20111-06-11995/33Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas09.03.20111-06-11995/36Tartu Maakohus Tartu kohtumaja16.11.20121-06-11995/43Tartu Ringkonnakohus14.12.20121-06-11995/57Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas04.04.20131-06-11995/94Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas09.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-11995

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 9. jaanuari 2015 määrus Aleksandr Kazakovi tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Kazakovi kaitsja advokaat Anne Vissak, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2015 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 09.01.2015 määrusega jäeti Aleksandr Kazakov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata talle Tartu Maakohtu 21.06.2007 mõistetud karistusest 13 aastat KarS § 121, 214 lg 1 ja § 114 p 1 järgi. Süüdimõistetu karistusaeg lõpeb 29.04.2019. Mittevabastamise põhjendused olid seejuures kokkuvõtlikult järgmised. 1.1 Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Ta kannab karistust isiku- ja varavastase kuriteo eest. Muuhulgas kannab A. Kazakov karistust teise inimese tapmise eest julmal viisil. Kuritegusid on ta toime pannud alkoholi tarvitamise järgselt. Karistusest on kandmata 4,5 aastat. Kuriteo toimepanemisest ei hoidnud teda eemal pere ega lähedaste olemasolu, mistõttu saab öelda, et kindla elukoha ja lähedaste olemasolu ja toetus ei ole piisavad uue kuriteo ärahoidmise seisukohast. A. Kazakovil on kalduvus isikuvastaste vägivallategude toimepanemisele. 1.2 Vangla iseloomustuse kohaselt eksisteerib endiselt oht uue kuriteo toimepanemiseks ning vangla on A. Kazakovi lugenud kõrgohtlikuks avalikkusele. A. Kazakovil on endiselt sidemed varem kriminaalkorras karistatud isikutega ning kuritegude laadi ja sisu arvestades on
1-06-11995/123
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
15.05.2015
1-06-11995/139Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas12.04.2016
1-06-11995/153Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas01.07.2016
1-06-11995/162Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.08.2016

oht, et A. Kazakovil on kalduvus tegutseda koos negatiivse käitumislaadiga isikutega ja kuritarvitada alkoholi. 1.3 A. Kazakovi suutmatust alluda kehtestatud korrale distsiplinaarkaristused, millest viimane kustus alles 2012. a

kinnitavad

korduvad

2.Eeltoodut arvestades leidis kohus, et oht uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt olemas ning A. Kazakovi allumisvõime kriminaalhooldaja käitumiskontrollile on kaheldav vaatamata asjaolule, et ta on omandanud keskhariduse ja riigikeele, sotsiaalprogrammid 12 sammu ja osalenud Agressiivsuse asendamise treeningul ning omab kindlat elukohta, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet. Kohus leidis, et süüdlane, kes on julmal viisil tapnud teise inimese ja kellel on alkoholiprobleemid, on endiselt ühiskonnale ohtlik ning tema vabastamist võiks kaaluda juhul, kui esineksid väga kaalukad ja erilised asjaolud. Need aga puuduvad. Kuriteo raskust ja laadi arvestades ei ole kantud karistus piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma karistuse lõpuni. Süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegset vabastamist ei kaalu üles ka asjaolu, et tema käitumises on paaril viimasel aastal toimunud positiivsed muudatused (puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, aktiivne tegelemine spordiga, vajalike sotsiaalprogrammide läbimine, v.a programm Õige Hetk, toetavad tegevused ja osalemine vangla tööhõives) ning ta soovib edaspidi käituda seaduskuulekat. Need positiivsed ilmingud väärivad küll tunnustust, kuid ei kinnita veel pöördumatut ja püsivat muutust A. Kazakovi väärtushinnangutes.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Tartu Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub vaidlustatud määruse tühistada ning vabastada A. Kazakov edasisest karistuse kandmisest ennetähtaegselt. 3.1 A. Kazakovil on vabanemise korral kindel elukoht, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seade ning selleks on ka korteriomaniku nõusolek. 3.2 Määruskaebuse esitaja rõhutab, et seadusandja on ka raske isikuvastase teo puhul näinud ette võimalusel ennetähtaegseks vabastamiseks teatava osa karistuse ärakandmisel ning teo asjaolud on vaid üks ennetähtaegse vabastamise eeldus. Kahjuks ei ole maakohus käsitlenud teisi eeldusi – A. Kazakovi isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, A. Kazakovi varasemat elukäiku ning vabanemisel eesootavaid tingimusi. Nimelt plaanib A. Kazakov asuda tööle ehitusettevõttesse Poko, kust, tõsi küll, puudub tööandja kirjalik nõusolek. Samas on A. Kazakov valmis võtma lisakohustusena kohustuse asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas. Esialgse toimetuleku tagab vabanemisfondis olev summa. Lisaks on A. Kazakovil toetav lähivõrgustik vanemate, õe, tema pere ning tugiisiku näol. Viimane on nõus A. Kazakovi toetama ka materiaalselt. Kõik rahalised nõuded on A. Kazakovil tasutud. Oma karistusest on ta ära kandnud 9 aastat ning käitumine karistuse kandmise ajal on väga hea. Praegu on ta hõivatud majandustöödel. Karistuse kandmise ajal on A. Kazakov läbinud sotsiaalprogrammid 12 sammu ja Agressiivsuse asendamise treening, programmist Õige hetk on läbida veel üks tsükkel – seega on A. Kazakov läbinud ka vabanemist ettevalmistava sotsiaalprogrammi. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused – viimati karistati teda 2011. a seoses suitsetamisega, millest ta on praeguseks ajaks loobunud.

3.3 A. Kazakov tegeleb aktiivselt spordiga, ta on vangla jalgpallikoondises ning käib treeningutel. Talle antud iseloomustused on positiivsed. Vangistuse ajal aastatel 2008-2012 osales A. Kazakov õppetöös ja omandas keskhariduse. Ta on läbinud ka riigikeele kursused 2008. a, 2011. a ja 2012. a tasemel B2. Edukas õpingutest osavõtmine näitab tema distsiplineerituse kasvu, samuti väärtushinnangute muutumist vangistuse jooksul. 3.4 Maakohtu viide kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise võimalusele on osaliselt õige, kuna üks A. Kazakovi vangistuses mõjutanud ja vabaduses toetada lubanud isikutest on A.R. , tugiisik K. Kivistiku abikaasa. A. Kazakovi suhtlemist A.R. ga on pidanud soovitavaks ka Tartu Vangla kontaktisik. Kriminaalkorras karistatud vennaga suhtlemist aga sugulussidemete tõttu välistada ei ole võimalik. Kuid arvestades, et viimane viibib Soomes, saab kokkupuude temaga olema minimaalne. A. Kazakov ei ole huvitatud vennaga suhtlemisest mõttemaailma erinevuste tõttu. Samuti tuleb arvestada, et ennetähtaegsel vabanemisel ei lähe A. Kazakov tagasi keskkonda, kus ta kuriteod toime pani, ega suhtle ka isikutega, kes kallutasid teda kuritegusid toime panema. Lisaks on A. Kazakovil piiratud võimalused tutvusringkonna kujundamiseks, kuna ta kolis Vene Föderatsioonist Eestisse väga noores eas, st mõni aasta enne kuriteo sooritamist. Arvestades asjaolu, et vanglasse sattus ta 20-aastaselt, on mõistetav, et tutvusringkonna osas ei ole tal olnud palju võimalusi valikuid teha. Arvestades karistuse kandmise ajal toimunud positiivseid muutusi, saab ta leida endale usaldusväärsete ja seaduskuulekate tuttavatega suhtlusringkonna. Üleüldise kuriteo toimepanemise risk on 17% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 22%, mis on praktikas harvaesinevalt väiksed riskiprotsendid. 3.5 Lisaks on A. Kazakov valmis võtma katseajaks kriminaalhooldaja ja Tartu Vangla poolt pakutud lisakohustused, sh kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning on pakkunud välja võimaluse allutada ta elektroonilisele valvele. Tartu Vangla toetab samuti ennetähtaegset vabastamist. A. Kazakov omab iseloomustuse kohaselt kohaseid sotsiaalseid oskusi, käitumine ja hoiakud vangistuses viibides ei viita enesevalitsuse kaotamisele ja vägivaldusele. Ta kinnitas ka kohtuistungil, et soovib hakata elama teistsugust elu – luua pere, käia tööl ning jätkata spordiga tegelemist, et end maratonidel osalemiseks ette valmistada. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et A. Kazakov väärib võimalust näidata, et vanglakaristus on talle avaldanud positiivset mõju. Kuigi ta vangistuse alguses käitus valesti, ei ole praeguseks vanglal talle mingeid etteheiteid. A. Kazakov on täitnud ITK-s ettenähtud tegevused ja programmid, samuti on tegemist esimese talle mõistetud vangistusega.

4.A. Kazakov esitas ringkonnakohtule avalduse, milles täiendab määruskaebust ja teatab, et on käesolevaks ajaks lõpetanud vanglas sotsiaalprogrammi Õige hetk ning palub sellega ning programmi läbiviija iseloomustusega arvestada ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist. 5.1 Apellatsioonikohus peab vajalikuks märkida, et nõustub igati kaitsja poolt välja toodud argumentidega A. Kazakovi positiivsete muutuste kohta. Muutusi kinnitavad nii A. Kazakov, tema sotsiaalprogrammi Õige hetk juhendanud psühholoog, kui ka vangla iseloomustus. Nii on

A. Kazakov läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, ta on õppinud riigikeelt, osalenud õppetöös ja osaleb tööhõives. A. Kazakovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on ka väljaspool vanglat säilinud lähisuhtevõrgustik nii lähedaste (ema, õde) kui ka tugiisiku näol, kes on valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Esialgse toimetuleku peaks lisaks tagama vabanemisfondis olev rahasumma. Ka vangla toetab ennetähtaegset vabastamist ja seda vaatamata asjaolule, et isik on tunnistatud kõrgohtlikuks avalikkusele. A. Kazakovi üldist uut kuritegude toimepanemise ja vägivaldse kuriteo toimepanemise protsenti on hinnatud vastavalt 17% ja 22%-le. 5.2 Eeltoodut arvestades on määruskaebuse esitaja taotlenud ringkonnakohtult kaalumist, kas KarS § 76 lg-s 4 sätestatud eeldused ei kaalu üles kuriteo asjaolusid ning palunud arvestada sedagi, et kuriteo toimepanemise ajal oli A. Kazakov 20-aastane ning on mõistetav, et tutvusringkonna osas ei ole tal tulnud palju võimalusi valikuid teha. Arvestades karistuse kandmise ajal toimunud positiivseid muutusi, saab ta leida endale usaldusväärsete ja seaduskuulekate tuttavatega suhtlusringkonna. 5.3 Praegusel juhul on A. Kazakovi ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuseks on see, kas kohus saab jätta isiku ennetähtaegselt vabastamata arvestades üksnes kuriteo toimepanemise asjaolusid, kui esinevad teised materiaalsed ja formaalsed alused tema vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et üldjuhul peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma karistuse lõpuni ja leiab, et kuriteo asjaolusid peaks arvestama koos teiste ennetähtaegset vabastamist käsitlevate materiaalsete alustega. 5.4 Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest nähtub kaitsja seisukoht, et A. Kazakovi karistuse eesmärk on täidetud. Apellatsioonikohus möönab, et esineb tõesti rida positiivseid nihkeid, mis lubavad teha järelduse, et A. Kazakov on oma vigadest vajalikud järeldused teinud. Samas on karistuse individuaalne õigustus üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et raskete tagajärgedega kuriteod, mida ju käesoleval ajal ka maakohus A. Kazakovi peamise vabastamata jätmise põhjusena on esile toonud, on rangelt ühiskonna hukkamõistu väärivad ja seda vaatamata põhjusele, et A. Kazakov on väidetavalt praeguseks ajaks oma elu üle järele mõelnud ning soovib hakata elama teistsugust elu. Möödapääsmatult arvestab seega ka ringkonnakohus, et A. Kazakovi ja V. Reikonini teo tagajärjel sai surma inimene, kes tapeti piinaval ja julmal viisil - kannatanut löödi lõike-torkeriistaga korduvalt elutähtsatesse organitesse, läbi lõigati tema kõri ning tekitati palju kehavigastusi elutähtsates organites, põhjustades kannatanule suurt valu. 5.5 Asjaolu, et seadus võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabastada I astme kuriteo toimepannud isikuid 2/3 karistusaja ärakandmisel, ei tähenda seda, et vabastamine oleks neile garanteeritud. Kuivõrd kohtul on õigus loobuda isiku ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades, on ka maakohtu määrus seaduslik, ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel praegusel ajahetkel, mil A. Kazakovil on kandmata veel enam kui 4 aastat talle mõistetud karistusest, puudub alus.

6.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.