Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-14-7498
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Asja läbivaatamise kuupäev 3.02.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid K.J ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.J isikukood XXX xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta K.J t
ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.J tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 23.10.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 201 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 14 .04.2014 ja lõpp 14.09.2015. Kinnipidamisasutuses K.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Peale vabanemisest asub elama vanaema juurde aadressil xxxKinnipeetaval on põhiharidus ning eriala omandamine jäi pooleli. Isikul on oskusi põllumajandus mehhanismidega töötamisel. Enne vangistus xxx Vangistuses individuaalset täitmiskava koostatud ei ole ning viibimisel eelvangistushoones ta ei ole osalenud tööhõives ega sotsiaalprogrammides. K.J on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vangistuses viibib neljandat korda. Väärteokorras karistatud 18 korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 26%
Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel vabanemise korral kinnipeetav soovib asuda elama xxx s.o. elukaaslase ema poolt üüritavasse 4-toalisse talumajja. Vabanemisel on K.J võimalus asuda xxx, mida telefonitsi kinnitas talu peremees Vxxxr xxx K.J on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kordi kandnud vanglakaristust. Varasemalt on talle kohaldatud ka käitumiskontrolli. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, keda on korduvalt (neljal korral) kriminaalkorras karistatud. Varasemad karistused ja talle kohaldatud käitumiskontroll ei ole K.J ’ile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Arvab, et tema poolt toimepandud hulgaliste varavastaste ja avaliku usalduste vastaste kuritegude tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. K.J taotleb ennetähtaegset vabastamist. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.J-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. K.J nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. K.J on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglakaristust kannab 4. korda. Karistatud kelmuse ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Varasemalt on teda allutatud käitumiskontrollile. Varasemale karistatusele vaatamata ei asunud paranemise teele ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et isik ei teinud oma eelnevatest karistusest vastavaid järeldusi ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning K.J-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. as Var em K.J-ile määratud katseaeg ühes allutamisega käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks K.J-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine
katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal, puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära K.J-i poolt uute kuritegude toimepanemise. Tema en netähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K.J-i mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.
vabastamisega temale
Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.