Kohtulahend

surmanuhtlusega. KrK § 40 alusel mõisteti liitkaristuseks surmanuhtlus. Isik kannab eluaegset vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.10.1994. Kohtu seisukoht Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab kohtunik, et Viru Vangla taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt 01.01.2015 kehtima hakanud Karistusseadustiku redaktsiooni § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Vastavalt KrMS § 432 lg 1 lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui § 432 lg 3 ei tulene teisiti. Albert Solodov kannab käesoleval hetkel eluaegset vangistust, mis mõisteti talle 02.02.1996 Ida-Viru Maakohtu otsusega nr.1-88. Tutvunud Ida-Viru Maakohtu 02.02.1996 otsusega nr.1-88, on kohtunik seisukohal, et Albert Solodovi karistuse muutmiseks ei ole alust. Tegemist on eluaegse vangistusega karistatud isikuga, mille puhul kõik tema muud karistused kuritegude eest (välja arvatud see mille eest oli põhikaristusena mõistetud surmanuhtlus/eluaegne vangistus) on kaetud eluaegse vangistusega. Seega, ei ole kaalu asjaoludel, kas mingi kuritegu, mille eest oli isikule muu, mitte eluaegne vangistus, põhikaristusena mõistetud on dekriminaliseeritud või karistuse määr on vähendatud. Seega puudub vajadus analüüsida, kas muude kuritegude eest mõistetud mitteeluagsed vangistused tuleks muuta. Eluaegne vangistus on isikule mõistetu Ida-Viru Maakohtu 02.02.1996 kohtuotsusega KrK § 101 p 1,2,3,5,6,8 järgi. Tegemist on mõrvaga isiku poolt, kes on varem toime pannud tapmise, omakasu motiivil, kahe või enama isiku suhtes, teise süüteo varjamise eesmärgil, mis on praegu kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p 3,4,5,6 alusel. Sanktsioon on jäänud samaks, muuhulgas eluaegne vangistus. Seega ühtegi alust isiku karistuse muutmiseks ei ole ega teki tulevikus. Seega aluseid isiku karistuse leevendamiseks ei esine ja karistust tuleb arvata Ida-Viru Maakohtu 02.02.1996 otsuse järgi, mille alusel teda karistati eluaegse vangistusega algusega 19.10.1994