Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
30.01.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-8173
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Juri Tšernavski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
JURI TŠERNAVSKI, isikukood 38109033710, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx. Karistuse kandmise algus 20.03.2012 ja lõpp 16.09.2017.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.01.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta JURI TŠERNAVSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Juri Tšernavskile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Tšernavski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Juri Tšernavski on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 07.09.2012 otsusega KarS § 392 lg 1, 184 lg 1 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg
5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 19.01.2012 Viru Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.03.2012. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab kolmandat reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral. Isiku poolt sooritatud kuriteod on varieeruvad. Varasemalt on isikut karistatud nii vara- kui ka isikuvastaste kuritegude eest. Praegune kuritegu on suures koguses narkootilise aine omandamine ja narkootilise aine üle riigipiiri toimetamise katse. Isiku puhul on tõusnud ühiskonnaohtlikkus. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Juri Tšernavski taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on tal nüüd teine suhtumine ellu. Isik nõustus, et ta pani toime raske kuriteo. Vangistuses saadud distsiplinaarkaristuste kohta selgitas isik, et need on pisiasjad. Isiku sõnul ei valda ta eesti keelt ning sellest tulenevalt on tal ka probleemid. Vabaduses soovib isik minna tööle ning oma lapsi aidata. Suhted perekonnaga on isiku sõnul tal head. Kinnipeetava sõnul on tal vabanedes ka töökoht olemas. Prokurör Juri Tšernavski vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5-l korral viimati raske rahvatervisevastase (narko-) ja majandusalase (salakaubavedu) kuritegude eest. Vanglas ei ole kinnipeetav karistuse kandmisel korralikult käitunud, millest annavad tunnistust neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav, ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral, viimati Viru Maakohtu 19.01.2012 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal (vahetult peale katseaja algust) toime uusi tahtlike kuritegusid. Ta ei suutnud pärast eelnimetatud kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Varasemad karistused, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ja süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamine ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Isiku ohtlikkus seisneb alkoholijoobes isikuvastaste kuritegude toimepanemises. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav on toime pannud kuritegusid, mille põhjuseks on olnud rahalise kasu saamine, sh röövimise, mistõttu võib isik raha saamise eesmärgil olla teistele ohtlik. Isikul on tasumata võlanõudeid ligikaudu 4 261,56 eurot ning vabanemisfondis on raha 232,24 eurot. Materjalidest nähtuvalt ei ole isik motiveeritud oma võlgnevusi tasuma. Kohtu hinnangul võib isik panna toime uusi kuritegusid, et saada kiiret materiaalset kasu, kui ta satub majanduslikesse raskustesse. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Vangla materjalide kohaselt on isik teiste poolt mõjutatav ning pani seetõttu toime ka kuriteod. Kohus leiab, et kui isik asub taas vabaduses suhtlema kriminaalse taustaga isikutega võib ta nende mõjutusel sattuda taas kuritegelikule teele. Toime pandud kuritegude põhjal tuleb kinnipeetava elustiili pidada riskivaks ja hoolimatuks. Kinnipeetav on tunnistanud, et alkoholi tarvitamine muudab tema käitumist agressiivsemaks, kuid ei tunnista selles osas probleemi. Isik on alkoholijoobes kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Samuti on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, kuid isik ei ole nõud ravile minema, sest leiab, et tal ei ole probleeme narkootikumide tarvitamisega. Kohus leiab, et alkoholi ja narkootikumide tarvitamist tuleb pidada uue kuriteo riskifaktoriks. Vangla hinnangul kipuvad isikul olema kuritegelikud hoiakud. Isik on varasemalt viibinud kolm korda katseajal, kuid igal katseajal pannud toime uue kuriteo. Seega pole kinnipeetav osanud hinnata kohtu poolt antud võimalust karistust vabaduses kanda ning sellest tulenevalt puudub kohtul veendumus antud isiku suhtes, et ta ei pane ka seekord katseajal toime uut kuritegu. Kinnipeetaval on negatiivne suhtumine ühiskonda ning selles kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Isik on suhtlemisel aeg-ajalt üleolev, tal on raskused teiste inimeste seisukohtade mõistmisel ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Oma eksimustest mitte õppimine ning vigade kordamine viitavad isiku impulsiivsusele. Samuti on kohtu hinnangul isiku poolt toime pandud kuritegu sedavõrd raske, et tema vabastamine ligikaudu 2 aastat ja 8 kuud enne talle määratud karistusaja lõppu oleks ennatlik. Isik on varasemalt kuritarvitanud kohtu usaldust, pannes katseajal toime uue kuriteo. Kohus leiab, et katseajal uue kuriteo toimepanemisest ja et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.