1-14-10244/9 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

kujul 11 milligrammi fentanüüli), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Aleksandr Pankratov hoidis osundatud narkootilist ainet kokku 13 fooliumvoldikusse pakendatuna ebaseaduslikult enda valduses kuni 02.07.2014 kella 13.41, mil ta Tallinnas Tondi 17a maja juures kahtlustatavana kinni peeti ja narkootilist ainet fentanüüli sisaldav pulber kogumassiga 0,24 grammi (puhtal kujul 11 milligrammi fentanüüli) politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Vastavalt EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusele järelepärimisele piisab narkootilise aine fentanüüli puhul kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul). Seega piisanuks süüdistatava valdusest äravõetud narkootilisest ainest 84 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Aleksandr Pankratov isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mariana London, süüdistatav Aleksandr Pankratov ja tema kaitsja Alar Neiland sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokuröri abi kohtus Aleksandr Pankratovi süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 aastat 6 kuud. Kuivõrd Aleksandr Pankratov pani osundatud kuriteo toime enne Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11.08.2014 a otsuse nr 1-14-5139 kuulutamist, siis tuleb mõista liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-le 1. Seega, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus (so 11.08.2014 a Harju Maakohtu otsusega nr 1-14-5139 mõistetud 1 aasta 10 kuu 23 päeva pikkune vangistus) kaetuks raskema karistusega, s.o. uue kuriteo eest mõistetava 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 2. lause kohaselt arvata mõistetud liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, so temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

11.08.2014 a otsusega nr 1-14-5139 mõistetud ja osaliselt ärakantud karistus (eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2014 a, so 1 päev ja otsusega nr 1-14-5139 mõistetud ja osaliselt ärakantud karistus alates 11.08.2014 a, so kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga vangistus 3 kuud ja 14 päeva), so kokkuleppe sõlmimise päeva (so 02.12.2014 a) seisuga 3 kuud 15 päeva vangistust. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja raames peeti Aleksandr Pankratov 02.07.2014 a kahtlustatavana kinni ja 04.07.2014 a kohaldati tema suhtes tõkendit vahistamine kuni Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11.08.2014 a otsuse nr 1-14-5139 kuulutamiseni, millega loeti tema karistusaja alguseks 11.08.2014 a, siis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Aleksandr Pankratov ́i poolt käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg 02.07.2014 a kuni 10.08.2014 a , s.o 1 kuu 9 päeva, mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Aleksandr Pankratov ́i nõusolekul ning juhindudes KarS § 832 lg 1 konfiskeerida kuriteoga saadud sularaha kokku summas 160 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Aleksandr Pankratov kuulub KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Konfiskeerimine KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Harju Maakohtu 04.07.2014 määrusega on arestitud Aleksandr Pankratovi vara – sularaha summas 160,00 eurot. Kohus asub seisukohale, et konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara tuleb KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt Aleksandr Pankratov ei tööta. Maksu- ja Tolliameti andmetel 2013. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 1255,00 eurot. Aleksandr Pankratovi 02.07.2014 antud ütluste kohaselt on ta alates 2014. a algusest töötuna arvel, kuid ei saa Töötukassalt töötuskindlustushüvitist.

Aleksandr Pankratov elab sotsiaalmajas ning tema sissetulekuks on sotsiaaltoetus 90,00 eurot kuus. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et isik teenis raha kuriteo toimepanemise teel. Aleksandr Pankratovi legaalse sissetuleku ja tema varandusliku olukorra põhjendamatu erinevus annab kohtule alust eeldada isiku vara ebaseaduslikku päritolu. Aleksandr Pankratov ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid üheselt vara omandamist õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Aleksandr Pankratov on andnud kokkuleppe sõlmimisel nõusoleku nimetatud vara konfiskeerimiseks. Eeltoodust johtuvalt kohus otsustas KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida riigituludesse Aleksandr Pankratovilt 160,00 eurot. Asitõendid KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. NPALS § 7 lg 3 kohaselt kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus nimetatud aineid anda käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - narkootiline aine, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le. - musta värvi paberist pakend, 1 minigrip kilekott, 13 fooliumpaberitükki, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 148,00 eurot; - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 84,00 eurot; - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro.