Kriminaalasi nr 1-12-3841
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2015.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina)
Kriminaalasja number
1-12-3841
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Allar Nisu (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Valeri Latani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood 36501200352; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub
Jätta Valeri Latan Harju Maakohtu 26.04.2012.a otsusega kriminaalasjas 1-12-3841 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Valeri Latan on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.04.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 112-3841 KarS § 184 lg 2 p 1; 392 lg 2 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5; § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 02.11.2009.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 9 kuud 25 päeva vangistust. Liitkaristuseks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistuse kandmise alguseks 09.02.2012.a. Kohtuotsus on jõustunud 30.05.2012.a. 1 (2)
Kinnipeetava karistusaeg algas 09.02.2012.a ja lõpeb 03.06.2016.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 26.12.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Valeri Latani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör on seisukohal, et käesoleval juhul tuleks jätta Valeri Latan vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Valeri Latan avaldas, et ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda, tal puudub vabaduses elukoht, kuhu vabanemisejärgselt elama asuda.
KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Valeri Latan temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Valeri Latanil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Valeri Latani tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Valeri Latan ise avaldas istungil, et ei soovi vabaneda ja et tal puudub vabaduses elukoht. Sama nähtub ka vangla esitatud materjalidest. Vangla andmetel elas Valeri Latan enne vangistust endale kuuluvas 2-toalises korteris Tallinnas, kus praegu elavad tema tuttavad. Varasemalt on Valeri Latan avaldanud, et soovib vabanemise järgselt korteri maha müüa ja Eestist lahkuda. Väidetavalt on tal sõpru välismaal ning täisealine poeg Soomes. Käesolevalt ei ole ta esitanud andmeid enda vabanemisjärgse elukoha kohta. Eelnevast tulenevalt on kohus on seisukohal, et Valeri Latani vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole võimalik. Ennetähtaegse vabanemisega kaasneb käitumiskontroll, mille teostamise üheks kohustuslikukstingimuseks on kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas. Olukorras, kus isikul elukoht puudub või ta ei soovi avaldada selle asukohta, puudub kohtul võimalus määrata elukohta, kus isik on kohustatud elama. Samuti leiab kohus, et isik, kes ei soovi ennetähtaegset vabanemist, ei ole valmis alluma ka ennetähtaegse vabanemisega kaasnevale käitumiskontrollile. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.