Kohtulahend

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Nikolai Bondarenkolt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 312 eurot, ekspertiisikulu 2788 eurot ja koopiakulu 3 eurot riigituludesse. Kohustada Nikolai Bondarenkot tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu, ekspertiiskulu ja koopiakulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 339.83 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA ekspertiisikulud summas 228 eurot riigi kanda. Sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisikulu ja koopiakulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Nikolai Bondarenkole posti teel Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - minigrip kilekotid, plastikust karp, lusikas, elektrooniline kaal, vaakumpakend (asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada. - Tabalukud ja kinnitus kronstein (asuvad Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis) hävitada KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Nikolai Bondarenkolt: - sularaha summas 300 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri tagatiskontole); - mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn). Välja mõista Nikolai Bondarenkolt kannatanu Cellnet Baltic OÜ (konto nr XXXXXXXXX) kasuks 1726 eurot. Välja mõista Nikolai Bondarenkolt kannatanu XXX(konto nr SEB Pangas on XXXXXXXXX) kasuks 547 eurot. Välja mõista Nikolai Bondarenkolt kannatanu XXX(konto nr SEB Pangas on XXXXXX) kasuks 5 eurot. Välja mõista Nikolai Bondarenkolt kannatanu XXX(konto nr Swedbankis on XXXXXXXX) kasuks 5 eurot. Välja mõista Nikolai Bondarenkolt kannatanu XXX(konto nr SEB Pangas on XXXXXXXX) kasuks 20 eurot. Välja mõista Nikolai Bondarenkolt kannatanu XXX(konto nr SEB Pangas on XXXXXXXXX) kasuks 1252,51 eurot.

Välja mõista Nikolai Bondarenkolt kannatanu XXX (konto nr SEB Pangas on XXXXXXXXX) kasuks 679 eurot. Välja mõista Nikolai Bondarenkolt kannatanu XXX(konto nr Swedbankis on XXXXXXXXX) kasuks 100 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistused Nikolai Bondarenko ́t süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.08.2014 a kella 02.10 ajal Harjumaal Tallinnas Pae tänaval Võidujooksu tänava suunas ja Pae tänava 45 juures mootorsõidukit BMW 316I, reg nr XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove narkootiliste ainete amtetamiini ja metamfetamiini tarvitamise tagajärjel), sh tal esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tulemusena. Sellise tegevusega rikkus Nikolai Bondarenko liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on korrakaitseseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (korrakaitseseaduse § 36). Samuti süüdistatakse Nikolai Bondarenko ́t selles, et tema juhtis 02.09.2014 a kella 13.10 ajal Harjumaal Tallinnas Smuuli tee 6 juures mootorsõidukit Peugeot 406, reg nr XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove narkootiliste ainete amtetamiini ja metamfetamiini tarvitamise tagajärjel), sh tal esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tulemusena. Sellise tegevusega rikkus Nikolai Bondarenko liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on korrakaitseseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (korrakaitseseaduse § 36).

Oma tegevusega pani Nikolai Bondarenko toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti süüdistatakse Nikolai Bondarenko ́t selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse (Nikolai Bondarenko mõisteti Harju Maakohtu 23.05.2013 a otsusega nr 1-13-4209 süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille karistusest kandmiselt ta vabanes 13.06.2014 a), ajavahemikul 26.08.2014 a kell 19.00 kuni 27.08.2014 a kell 08.30 tungis tagumise aknaklaasi purustamise teel Paides Väike- Aia 30 elumaja juures olevas parklas seisnud Cellnet Baltic OÜ-le kuuluvasse sõidukisse Ford Transit, reg nr XXX, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Cellnet Baltic OÜ-le kuuluvad järgmised vallasasjad: akutrelli Makita komplekti väärtusega 349 eurot, löökakutrelli Makita väärtusega 199 eurot, elektritrelli Makita komplekti väärtusega 159 eurot, puuride komplekti väärtusega 50 eurot, trelli otsikute komplekti väärtusega 25 eurot, ketaslõikaja Makita väärtusega 88 eurot, testeri väärtusega 15 eurot, ristpea kruvikeerajate komplekti väärtusega 25 eurot, tavalise kruvikeerajate komplekti väärtusega 25 eurot, torks kruvikeerajate komplekti väärtusega 35 eurot, neli lõike tangi väärtusega kokku 44 eurot, lehtvõtmete komplekti väärtusega 35 eurot, kärr tüüpi lehtvõtmete komplekti väärtusega 55 eurot, padrunvõtmete komplekti väärtusega 40 eurot, kaablikoorimisnoa väärtusega 9 eurot, kaabliotste puhastamise tangid väärtusega 14 eurot, neli nuga väärtusega kokku 44 eurot, noaterade komplekti väärtusega 4 eurot, neli knipex tangi väärtusega kokku 140 eurot, kolm kaablipistiku tangi väärtusega kokku 120 eurot, kaks krone nuga väärtusega kokku 60 eurot, kat5 pistiku tangid väärtusega 25 eurot, kaks haamrit väärtusega kokku 30 eurot, 50 kaablikinga 16/8 väärtusega kokku 30 eurot, elektrikilbi võtme väärtusega 5 eurot, välijaama võtme väärtusega 5 eurot, so kokku erinevat vara koguväärtusega 1596 eurot. Nikolai Bondarenko tekitas Cellnet Baltic OÜ-le sõiduki Ford Transit, reg nr XXX, tagumise aknaklaasi purustamisega varalise kahju summas 130 eurot ning esemete vargusega varalise kahju kokku summas 1596 eurot. Kokku tekitas Nikolai Bondarenko oma ebaseadusliku tegevusega kannatanule Cellnet Baltic OÜ-le varalise kahju kogusummas 1726 eurot. Samuti süüdistatakse Nikolai Bondarenko ́t selles, tema ööl vastu 14.09.2014 a tungis võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna lahtimuukimise ja kahe ukseluku lõhkumise teel sisse XXX maakonnas XXX-XXX vallas XXX XXX kuuluvasse keldriboksi, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluvad järgmised esemed: lehepuhuri GLB 30-1 väärtusega 117 eurot, võsalõikuri Echo SRM-265ES/U väärtusega 350 eurot, kaks 5- liitrist plastikkanistrit koguväärtusega 6 eurot, 4 liitrit bensiini väärtusega 4 eurot, näpitstangid väärtusega 10 eurot ja kruvikeerajate komplekti väärtusega 10 eurot, so erinevat vara koguväärtusega 497 eurot. Nikolai Bondarenko tekitas XXX kahe ukseluku lõhkumisega varalise kahju summas 50 eurot ja esemete vargusega varalise kahju kokku summas 497 eurot. Kokku tekitas Nikolai Bondarenko oma ebaseadusliku tegevusega kannatanule XXX varalise kahju kogusummas 547 eurot. Samuti süüdistatakse Nikolai Bondarenko ́t selles, et tema ajavahemikul 13.09.2014 a kell 17.00 kuni 14.09.2014 a kell 08.00 tungis võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tabaluku lõhkumise teel sisse XXX maakonnas XXX-XXX vallas XXX XXX asuvasse XXX kuuluvasse garaažiboksi nr 19, kuid kuna garaažiboks oli tühi, siis jäi vargus tema tahtest

mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata. Nikolai Bondarenko tekitas kannatanule XXX tabaluku eemaldamisega varalise kahju summas 5 eurot. Samuti süüdistatakse Nikolai Bondarenko ́t selles, et tema üritas ajavahemikul 13.09.2014 a kell 17.00 kuni 14.09.2014 a kell 08.00 võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tabaluku lõhkumise teel sisse tungida XXX maakonnas XXX-XXX vallas XXX XXX asuvasse XXX kuuluvasse garaažiboksi nr 21, kuid vargus jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta ei suutnud teist tabalukku avada ega garaažiboksi nr 21 siseneda. Nikolai Bondarenko tekitas kannatanule XXX tabaluku lõhkumisega varalise kahju summas 5 eurot. Samuti süüdistatakse Nikolai Bondarenko ́t selles, et tema ajavahemikul 13.09.2014 a kell 17.00 kuni 14.09.2014 a kell 08.00 tungis võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil omanikule XXX varalise väärtuseta tabaluku lõhkumise teel sisse XXX maakonnas XXX-XXX vallas XXX XXX asuvasse XXX kuuluvasse garaažiboksi nr 3, kuid kuna garaažiboksis midagi tema jaoks varastamisväärset ei olnud, siis jäi vargus tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata. Samuti süüdistatakse Nikolai Bondarenko ́t selles, et tema ajavahemikul 13.09.2014 a kell 17.00 kuni 14.09.2014 a kell 08.00 tungis võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tabaluku lõhkumise teel sisse XXX maakonnas XXX-XXX vallas XXX XXX asuvasse XXX kuuluvasse garaažiboksi nr 20, kuid kuna garaažiboksis midagi tema jaoks varastamisväärset ei olnud, siis jäi vargus tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata. Nikolai Bondarenko tekitas kannatanule XXX tabaluku lõhkumisega varalise kahju summas 20 eurot. Samuti süüdistatakse Nikolai Bondarenko ́t selles, et tema ajavahemikul 13.09.2014 a kell 17.00 kuni 14.09.2014 a kell 08.00 tungis ukse lõhkumise teel sisse XXX maakonnas XXXXXX vallas XXX XXX asuvasse XXX kuuluvasse garaažiboksi nr 5, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluvad järgmised esemed: murutrimmeri FS 90 väärtusega 351,51 eurot, autoaku väärtusega 98 eurot, ketaslõikuri Makita väärtusega 145 eurot, ketaslõikuri Makita väärtusega 60 eurot, kollast värvi elektritrelli väärtusega 70 eurot, leht- ja silmusvõtmete komplekti väärtusega 20 eurot, kruvikeerajate komplekti kohvriga väärtusega 25 eurot, veljevõtme väärtusega 16 eurot, kaks paari näpitsaid koguväärtusega 22 eurot, freeside komplekti karbiga väärtusega 125 eurot ja pronkshaamri väärtusega 20 eurot, so erinevat vara koguväärtusega 952,51 eurot. Nikolai Bondarenko tekitas XXX ukse lõhkumisega varalise kahju summas 300 eurot ja esemete vargusega varalise kahju kokku summas 952,51 eurot. Kokku tekitas Nikolai Bondarenko oma ebaseadusliku tegevusega kannatanule XXX varalise kahju kogusummas 1252,51 eurot. Samuti süüdistatakse Nikolai Bondarenko ́t selles, et tema ajavahemikul 13.09.2014 a kell 17.00 kuni 14.09.2014 a kell 08.00 tungis tabaluku lõhkumise teel sisse XXX maakonnas XXXXXX vallas XXX XXX asuvasse XXX kuuluvasse garaažiboksi, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kannatanule XXX kuuluvad kokku neli 225/17’’ rehvi Continental koguväärtusega 640 eurot. Nikolai Bondarenko tekitas XXX tabaluku lõhkumisega varalise kahju summas 39 eurot ja esemete vargusega varalise kahju kokku summas 640 eurot. Kokku tekitas Nikolai Bondarenko oma ebaseadusliku tegevusega kannatanule XXX varalise kahju kogusummas 679 eurot.

Samuti süüdistatakse Nikolai Bondarenko ́t selles, et tema ajavahemikul 13.09.2014 a kell 22.00 kuni 14.09.2014 a kell 08.00 ebaseaduslikult võttis võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX maakonnas XXX-XXX vallas XXX XXXtrepikoja juurest XXX kuuluva lukustamata jalgratta Merida, millega tekitas XXX varalise kahju kogusummas 100 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani Nikolai Bondarenko toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Nikolai Bondarenko ́t selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 15.10.2014 a suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 124,88 grammi (puhtal kujul 37,27 grammi amfetamiini), s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguse ulatuses. Nikolai Bondarenko hoidis osundatud narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 124,88 grammi (puhtal kujul 37,27 grammi amfetamiini) ebaseaduslikult tema kasutuses olnud sõiduautos Citroen Berlingo, reg nr XXX, kuni 15.10.2014 a kellani 11.08, mil narkootiline aine Tallinnas Seebi 19 asuva Nikolai Bondarenko kasutuses oleva garaažiboksi ees seisnud eelnimetatud sõiduautos teostatud läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega võeti süüdistatava valdusest ära narkootilist ainet koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks 286 inimesele. Suures koguses narkootilise aine (amfetamiini) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise ja valdamisega) pani Nikolai Bondarenko toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, st igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine ja valdamine.. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Nikolai Bondarenko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri abi vahel 20.01.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokuröri abi Nikolai Bondarenko süüdi tunnistamist ja

karistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 1 aasta 2 kuud ja KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat 4 kuud. KarS § 64 lg alusel moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Nikolai Bondarenko poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 15.10.2014 a, mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Nikolai Bondarenko nõusolekul ning juhindudes KarS § 832 lg 1 konfiskeerida kuriteoga saadud järgmine vara: sularaha kokku summas 300 eurot, mis on Harju Maakohtu 23.10.2014 a määrusega nr 1-14-8574 arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole; mobiiltelefon Samsung Galaxy S4, mis on Harju Maakohtu 23.10.2014 a määrusega nr 1-148574 arestitud ja asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - minigrip kilekotid, plastikust karp, lusikas, elektrooniline kaal, vaakumpakend (asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures). - - tabalukud ja kronstein Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Nikolai Bondarenko: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel kaitsjatasu 312 eurot, ekspertiisikulu 2788 eurot, koopiakulu 3 eurot riigituludesse. Süüdistatava Nikolai Bondarenko ja kaitsja taotles võimaluse korral kohtukulude ajatamist. Prokurör nõustus menetluskulude ajatamisega. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

maksumusega 285,00 eurot, joobeseisundi tuvastamise uuring (Wismari Haigla 13.08.2014 a kulude kalkulatsioon 282/11) maksumusega 96,00 eurot, EKEI uuringuakti nr 2135T maksumusega 35,00 eurot, joobeseisundi tuvastamise uuring (Wismari Haigla 02.09.2014 a kulude kalkulatsioon 312/1) maksumusega 96,00 eurot ja EKEI uuringuakt nr 2288T maksumusega 35,00 eurot. Nimetatud ekspertiisitulemused on aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele ning on oluliseks tõendiks käesolevas kriminaalasjas, mistõttu kuuluvad nimetatud ekspertiisitasud süüdistatavalt väljamõistmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse jätta vajadusel osa menetluskuludest riigi kanda. Kriminaalasjas tehtud DNA ekspertiisi nr 14E-GE1264 maksumusega 228,00 eurot ei ole andnud tulemust ning ei ole tõendina kaasa aidanud süüdistatava kriminaalasja lahendamisele, leiab kohus, et nimetatud ekspertiisikulu tuleb jätta riigi kanda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Asjaolu, et isik kohtuotsuse tegemise ajal ei tööta ei tähenda a priori , et menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses riigi kanda. Süüdistatava hetkel vangis viibimine või neile karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Kohus asub seisukohale, et seoses kohtukulude ajatamisega kuulub esitatud taotlus rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavtel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.