1-11-12500
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26.01.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-11-12500
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Ave Mõistlik
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid P.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
P.M (ik: XXX viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
19.01.2015.a Tallinn kaugkohtuistung
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
koht
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
P.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör abi ei toeta P.M-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Arvesse tulev võtta eelkõige tema poolt toimepandud kuriteo raskust. Isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest – raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kusjuures kuritegu on toime pandud katseajal. Karistusaja lõpuni on pikk aeg. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud P.M-i arvamuse, leiab, et P.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma 1. vangistust. Tema poolt toimepandud kuriteod on eriliigilised – vargus, joobes juhtimine ja raske tervisekahjustuse tekitamine. Süüdimõistetu puhul on kõikidel kuritegudel olnud soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kuigi P.M-i korduvad karistused näitavad pigem senist P.M-i negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuriteo üle, tema valmidust hakata vabaduses tegelema oma alkoholiprobleemiga ning kinnitust, et ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele kohaldada P.M-i üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohtu hinnangul saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse tuge oma edasise elu korraldamisel ning katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lõike 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas garanteeritud elukoht, lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.
Tatjana Bogdanova Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.