Kohtulahend

Kriminaalasi nr. 1-15-572

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht

Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 26.01.2015.a. Tallinnas

Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsja

Aime Ivanson Maire Viksi Maksim Kink Riine Lumiste

Süüdistatav

G.J, isikukood XXX , kriminaalkorras varem karistatud 03.11.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud, KarS § 73 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga, Elukoht: XXX töökoht: XXXOÜ, ehitaja kinni peetud 24.01. 2015.a. kell 10:53

Süüdistus Kriminaalasja nr. Menetluse liik

KarS § 424 järgi 15230200088 lühimenetlus (kiirmenetluse korras)

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista G.J KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada G.J-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes G.J-ile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda G.J-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva (s.o 24.01.2015 kuni 26.01.2015) karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta mõistetud vangistus G.J-i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui G.J ei pane 2 aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Katseajal on G.J kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 järgi hakkab G.J-i katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.01.2015.a, KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuded kohaldatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Vabastada G.J kohtusaalis. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista G.J-ilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha – 292.50 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 180 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata G.J kriminaalmenetluse kulude kogusummas 472.50 eurot tasumine ositi 3 kuu jooksul, igas kuus tasuda 157.50 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (maksegraafik koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse G.J-ile täiendavalt eraldi dokumendina. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Süüdistus G.J tahtlikult juhtis 24.01.2015 kella 10.53 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinn-Paldiski mnt 16-l kilomeetril, Paldiski suunas sõiduautot Subaru Legacy registreerimismärgiga XXX, kiirusega 95 km/h teelõigul, kus on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,08 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,98 mg/l). Sellise käitumisega rikkus G.J liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega G.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.