1-13-4386/52 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohtu 21.08.2013 kohtuotsusega nr 1-13-4386 tunnistati U.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 15.11.2012 otsusega mõistetud karistusega, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja U.R-ile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat, 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.05.2012. Viru Maakohtu 21.08.2013 kohtuotsus jõustus 29.08.2013. 08.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks U.R-i suhtes. U.R kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 21.05.2012 ja lõpp 09.05.2015. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, siis juhindudes KrMS §432 lg-st 35 mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Kriminaalasjas nr 1-13-4386 mõisteti U.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Nimetatud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.11.2012 kohtuotsusega nr 1-12-8767 mõistetud karistusega ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat, 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Viimati nimetatud otsuse kohaselt karistati U.R KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi 3-aastase vangistusega, KarS § 275 järgi 6-kuulise

1-13-4386 vangistusega ning § 274 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega. Karistused liideti ning üksikkaristustest rakseima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning arvestades sealjuures ka KarS §-s 68 sätestatut, mõisteti karistuseks 2 aastat, 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.05.2012. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199, § 274 ja § 275 sätteid. KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning need punktid (so lg 2 p 5,8,9), mille alusel U.R karistati, ei muutunud. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Arvestades aga asjaolu, et U.R on mõlema eelnimetatud otsuse kohaselt mõistetud muuhulgas süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma teo kvalifitseerimisel tähtsust, siis eelnimetatud piirmäära muudatus ei too kaasa U.R-ile KarS § 199 järgi mõistetud karistuste tühistamist või muutmist. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 275 kohaselt oli rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega karistatav võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine või solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Alates 01.01.2015 ei ole vastav tegu enam kuritegu. Kuna U.R kannab karistust vanglas, on ilmselgelt tegemist muudatusega, mis KarS § 5 lg 2 tähenduses leevendab süüdimõistetu olukorda ning omab seega tagasiulatuvat jõudu. KrMS § 432 lg 34 ja KarS § 5 lg 2 sätestavad, et juhul, kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastab täitmiskohtunik isiku vangistusest. KarS § 274 lg 1 nägi varasemalt ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. 01.01.2015 jõustunud redaktsioonis on vastava sätte kohaselt karistatav üksnes vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemist kõnealune paragrahv enam ei hõlma. Kriminaalasjas 1-12-8767 tunnistati U.R KarS § 274 lg 1 järgi süüdi kaupluse turvatöötaja suhtes vägivalla kasutamises (lõi teda kaks korda küünarnukiga vastu nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja näovigastusi). Kuivõrd kaupluse turvatöötaja ei ole võimuesindaja, vaid muu avalikku korda kaitsev isik, siis ei ole U.R-i poolt toimepandud tegu täna kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt enam KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritav. See aga ei tähenda, et tema tegu ei oleks enam üldse karistatav. Teise isiku tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine on jätkuvalt karistatav KarS § 121 järgi. U.R-ile etteheidetud teo tehioludest ei nähtu, et selles esines KarS § 121 lg-s 2 sätestatud kvalifitseerivaid tunnuseid (tervisekahjustus, mis kestab üle nelja nädala, korduvus, teo toimepanek lähi- või sõltuvussuhtes). Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et tema poolt toimepandu vastab kehtiva KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo tunnusetele. Nimetatud teo eest on karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. U.R on aga kõnealuse teo toimepanemise eest karistatud kaheaastase vangistusega. Seega on tegemist olukorraga, kus isikule mõistetud karistus ületab uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära so üheaastast vangistust.

1-13-4386 KrMS § 432 lg 34 ja KarS § 5 lg 2 kohaselt tuleb taolisel juhul vähendada vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani. Antud juhul ühe aastani. Kuivõrd U.R kannab karistust kohtuotsusega nr 1-13-4386 mõistetud liitkaristuse alusel ning eelnevast lähtuvalt välistavad 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe karistatavuse ning vähendab ühe kuriteo karistuse määra, tuleb KrMS §432 lg-st 35 juhindudes mõista U.R-ile uus liitkaristus. U.R-ile otsusega nr 1-12-8767 mõistetud liitkaristusest - 4 aastat ja 6 kuud vangistust – moodustas KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi mõistetud vangistus 3 aastat. Nimetatud karistust suurendati KarS § 274 lg 1 ja § 275 alusel mõistetud karistuste alusel 1 aasta ja 6 kuu võrra. Ülaltoodust nähtuvalt tuleb KarS § 274 lg 1 alusel mõistetud karistust vähendada ühe aastani ning KarS § 275 alusel mõistetud karistust ei saa enam liitkaristuse moodustamisel arvestada. Seega saab KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi mõistetud kolmeaastast vangistust suurendada ainult 1 aasta võrra ning uueks liitkaristuseks tuleb mõista 4 aastat vangistust. Nimetatud karistust tuleb vähendada vastavalt KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 2 sätetele ning lõplikuks karistuseks tuleb lugeda 2 aastat, 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Kriminaalasjas nr 1-13-4386 KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi mõistetud karistus (6 kuud vangistust) liideti kohtuotsusega nr 1-12-8767 mõistetud vangistusega (2 aastat, 11 kuud ja 18 päeva vangistust). KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat, 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Seega raskeimaks karistuseks oli otsusega nr 1-12-8767 mõistetud liitkaristus, millega loeti kriminaalasjas nr 1-13-4386 mõistetud karistus kaetuks. Arvestades, et kohus asus eelnevalt seisukohale, et kriminaalasjas nr 1-12-8767 mõistetud liitkaristust tuleb 4 kuu võrra vähendada, peab ka kriminaalasjas nr 1-13-4386 mõistma uue liitkaristuse vähendades kohtuotsusega nr 1-13-4386 mõistetud karistust 4 kuu võrra ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Arvestades asjaolu, et 21.08.2013 kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse kandmise tähtaeg saabub 09.05.2015, so on vähem kui nelja kuu pärast, tuleb U.R edasisest karistuse kandmisest vabastada. Kohus märgib selgituseks, et KrMS § 431 lg-st 4 tulenevalt puudub KarS § 5 lg-s 2 nimetatud isikul, so käesoleval juhul U.R, õigus esitada nõuet hüvitisele kantud karistuse eest. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34 ja lg 35 .