Kohtulahend

sundraha 292.50 eurot

D.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel •

määratud kaitsjale makstud tasu 192.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 40.37 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Tsiviilhagi Selver AS-i esitatud tsiviilhagi summas 29.70 eurot rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista D.R-ilt Selver AS-i kasuks 29.70 (kakskümmend üheksa eurot ja 70 senti), mis tuleb kanda AS Selver arveldusarvele nr XXXXXXXXXX ASis Swedbank. Asitõendid 3 CD plaati videosalvestistega (asuvad kinnistes ümbrikutes kohtutoimikus) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 23.01.2015.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Süüdistus D.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud KarS § 218 lg 1 alusel 17.11.2013.a ja 10.02.2014.a väheväärtusliku vallasasja varguste eest 12.12.2014.a kella 22.50 paiku Tallinnas, Endla 45 asuvas Prisma Peremarket AS-ile kuuluvas Kristiine Prismas, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 10 pakki sigarette Kent maksumusega 3,50 eurot/pakk, kogumaksumusega 35 eurot, peitis kauba endale põue, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötajate poolt. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 20.12.2014.a kella 12.10 paiku Tallinnas, Sõle 51 asuvas Selver AS-ile kuuluvas Pelgulinna Selveri kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 11 pakki sigarette Chesterfild maksumusega 2,70 eurot/pakk, kaupa kogumaksumusega 29,70 eurot, peitis kauba endale põue ning möödus kassast jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas Selver AS-ile varalist kahju 29,70 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 26.12.2014.a kella 16.20 paiku Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuva Prisma Peremarket AS-ile kuuluva Rocca al Mare Prisma kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 10 pakki sigarette Kent koodiga 42248637 maksumusega 3,50 eurot/pakk, kogumaksumusega 35 eurot, 9 pakki sigarette Kent koodiga 42248644 maksumusega 3,50 eurot/pakk, kogumaksumusega 31,50 eurot, 7 pakki sigarette Kent koodiga 59051121 maksumusega 3,50 eurot/pakk, kogumaksumusega 24,50 eurot, peitis kauba endale põue, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest

tahtlikult tasumata kogusummas 91 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 27.12.2014.a kell 19.32 paiku Harjumaal, Saue vallas, Laagri alevikus, Pärnu mnt 558a asuvas ETK Jaekaubandus AS-ile kuuluvas Maksimarketi kaupluses võttis ühiselt ja kooskõlastatult tuvastamata isikuga 2 pakki sigarette Winston White maksumusega 3,20 eurot/pakk, kogumaksumusega 6,40 eurot, 10 pakki sigarette Winston Blue maksumusega 3,20 eurot/pakk, kogumaksumusega 32 eurot, 8 pakki sigarette Camel Blue maksumusega 3,20 eurot/pakk, kogumaksumusega 26,40 eurot, kokku summas 64,80 eurot, peitis kauba endale põue, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning jooksis kauplusest välja, kuigi kaupluse turvatöötaja püüdis teda peatada. Kauplusest väljununa jooksis D.R ja temale järgnev turvatöötaja edasi Jälgimäe tee poole põllule, kus lõpuks õnnestus D.R kinni pidada kasutades pipragaasi, mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 21.01.2015.a kella 14.21 paiku Tallinnas, Toompuiestee 37 asuvas Selver AS-ile kuuluvas Balti jaama Selveri kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis piimašokolaadi Whole maksumusega 0,99 eurot, šokolaadi Geisha maksumusega 0,99 eurot, piimašokolaadi maksumusega 1,19 eurot, piimašokolaadi Oreo maksumusega 1,35 eurot ja India pähklid maksumusega 1,35 eurot, kaupa kogumaksumusega 5,87 eurot ning peitis kauba endale taskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega D.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja grupi poolt ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav D.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. D.R nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 1) tõendid 12.12.2014.a Kristiine Prisma kaupluse varguse katse episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi: Prisma Peremarket AS avaldus nr 6148 (tlk 4), millest nähtuvalt palutakse vastutusele võtta kodanik, kes 12.12.2014.a kella 22.50 ajal pani kaupluses Kristiine Prisma, aadressiga Endla 45, Tallinn, toime õigusvastase teo. Isiku juurest avastati maksmata kaupa (Kent Surround sigaretid) 35.00 euro väärtuses. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. G4S õigusvastase teo toimepanemise akt (tlk 5), mille kohaselt peeti 12.12.2014.a kell 22.50 Kristiine Keskuse kaupluses Prisma kinni meesterahvas, kes väljus kassadest ja turvaväravatest, jättes tasumata kauplusele kuuluva kauba eest summas 35.00 eurot. Õigusrikkuja üleandmisel

politseile on esitatud AS-i Prisma Peremarket õigusrikkuja vastutusele võtmise avaldus nr 6148. 12.12.2014.a tunnistaja XXX antud ütlused (tlk 6, tlk 6 pöördel), mille kohaselt oli ta tööl 12.12.2014.a kella 22.47 ajal Kristiine Prismas (Endla 45, Tallinn). Ta vaatas turvakaameraga müügisaali ja märkas meesterahvast (must jope, mustad püksid, tumeda peaga), kes võttis 16. kassa ja 17. kassa suitsuriiulitelt mõlemalt 5 pakki suitsu (kokku 10 pakki) ja läks nendega pesupulbri vahesse, kus ta toppis kõik need suitsupakid omale põue. Seejärel läks ta kassade poole ja läbis kassarivi ja turvaväravad nende eest tasumata. XXX teavitas sellest koheselt kassade ees olevat turvatöötajat, kes noormehe kinni pidas. 12.12.2014.a tunnistaja XXX(XXX) antud ütlused (tlk 7, tlk 7 pöördel), millest nähtuvalt oli ta tööl 12.12.2014.a Kristiine Prismas, Tallinnas, aadressiga Endla 45, oma tööpostil kassade ees, kui sai keskuselt teate, et kinni tuleb pidada meesterahvas mustade pükside ja jopega. Kui isik oli läbinud kassarivi kell 22.50, pidas XXX ta kinni ja toimetas turvaruumi. Kontrollimise käigus selgus, et isiku jope põuetaskus olid suitsupakid, mille eest ta ei tasunud ja mis kuuluvad AS-ile Prisma Peremarket. Kauba väärtus oli kokku 35 eurot. Kaup oli korras ja tagastatud kauplusele. D.R kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 9-10), millest nähtub, et D.R peeti 12.12.2014.a kell 22.50 kahtlustatavana kinni aadressil Endla 45, Tallinn. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 20-30). 22.01.2015.a koostatud vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD-le talletatud Prisma Peremarket ASile kuuluva kaupluse Kristiine Prisma turvakaamera videosalvestus 12.12.2014.a ajavahemikul 22.47.08 kuni 22.50.51. Salvestuselt nähtub, kuidas meesterahvas, kellel on seljas musta värvi kapuutsiga talvejope, mis ulatub puusadeni, jalas musta värvi püksid ja jalanõud kell 22.47.15 ja 22.47.17 võtab kassa juurest sigarette (foto nr 1) ja liigub kõrval oleva kassa juurde, kus võtab kell 22.47.24 ja 22.47.28 samuti sigarette (foto nr 2), seejärel läheb sigaretipakid käes müügisaali (foto nr 3). Meesterahvas käib seal ringi (foto nr 4) ning liigub ühe riiuli juurde, kus kell 22.48.14 kuni 22.48.30 paneb omale esemeid, mis sarnanevad eelnevalt võetud sigaretipakkidele, jope sisse põue (fotod nr 5 ja 6). Seejärel tõmbab jopeluku kinni, vaatab veel ringi, kas keegi nägi, ja liigub edasi (foto nr 7). Meesterahvas kõnnib mõnda aega müügisaalis ringi ja kell 22.50.08 möödub kiirel sammul kassadest ja läbib turvaväravad (fotod nr 8 ja 9). Kui meesterahvale astub vastu turvatöötaja, siis ta jookseb müügisaali tagasi kell 22.50.25, kus ta kell 22.50.36 turvatöötajate poolt kinni peetakse. D.R 13.12.2014.a kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb tehtut. Tema ütluste kohaselt oli ta eelmisel päeval võtnud alkoholi ja mänginud kasiinos ning kaotanud. Peale seda ta läks Prismasse ja võttis sealt suitsu, vist 10 pakki. Miks ta seda tegi, ei oska ta seletada. Ta võttis suitsu ja läks kassadest mööda, jättes suitsu eest maksmata. Kauplusest ta ei ostnud midagi. Ta alguses läks kassast mööda, tegi paar sammu ja siis läks ta uuesti saali, kuna sellel hetkel ta märkas, et tema suunas hakkas liikuma turvatöötaja. D.R sai aru, et turvatöötaja on teadlik tema soovist varastada suitsu ja selles, et varastatud suits on tema käes. D.Räks tagasi saali sellepärast, et turvatöötaja ei fikseeriks vargust. Ta tahtis jätta muljet, nagu ta oleks eksinud või loobunud teo toimepanemisest. Saalis pidas aga turvatöötaja ta kinni. Turvakontrolli käigus võeti tema käest ära kaup, mida ta tahtis varastada (tlk 11-14).

2) tõendid 20.12.2014.a Pelgulinna Selveri kaupluse varguse episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi: TopSec Turvateenused OÜ poolt 28.12.2014.a koostatud avaldus, mille kohaselt 20.12.2014.a kell 12.10 tundmatu meesterahvas (tumedad juuksed, musta värvi jope, musta värvi püksid, musta värvi jalatsid) lahkus Selver AS-ile kuuluva kaupluse Pelgulinna Selver (Sõle 51, Tallinn) müügisaali kassadest kauba eest tasumata. Kaubaks oli suitsud Chesterfild EAN 47720657 (11tk), 1 tk 2.70 eurot, hind kokku 29.70 eurot (tlk 32-33). 19.01.2015.a tunnistaja Robert Orljonoki antud ütlused, mille kohaselt 20.12.2014.a kell 12.10 lahkus tundmatu meesterahvas (tumedad juuksed, musta värvi jope, musta värvi püksid ja jalatsid) Selver AS-ile kuuluva kaupluse Pelgulinna Selver, aadressiga Sõle 51, Tallinn, müügisaali kassast kauba eest tasumata (suitsud Chesterfild EAN47720657 11 pakki, hinnaga 2.70 pakk, kokku 29.70 eurot). Videosalvestuse vaatlusel tuvastati, et 20.12.2014.a kell 12.09 meesterahvas võtab 11 pakki suitsu Chesterfild, kell 12.10 meesterahvas suundub imikutarvete osakonda ja paneb suitsupakid põue. Kell 12.11 meesterahvas jookseb kaupluse müügisaalist minema läbi sissepääsu. Vargusega tekitati Selver AS-ile varaline kahju summas 29.70 (tlk 3436). Selver AS-i poolt esitatud hagi 20.12.2014.a toimepandud vargusega tekitatud kahju kohta. Kannatanu Selver AS-i esindaja on esitanud tsiviilhagi summas 29,70 eurot, mille palub välja mõista süüdistatavalt ja hüvitada arveldusarvele EE182200221053171150 (tlk 51-52). Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 37-44). 22.01.2015.a koostatud vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD-le talletatud Selver AS-ile kuuluva kaupluse Selver, asukohaga Sõle, Tallinn, turvakaamera videosalvestus 20.12.2014.a kell

ilma, et oleks kauba eest tasunud (Kent suitsud kogumaksumusega 91 eurot). Õigusrikkuja üleandmisel politseile on esitatud AS-i Prisma Peremarket õigusrikkuja vastutusele võtmise avaldus nr 2384. 26.12.2014.a tunnistaja XXX antud ütlused, mille kohaselt töötades 26.12.2014.a Rocca al Mare Prismas kassiirina kassas nr 5, aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn, nägi ta kell 16.17, kuidas mustas jopes ja mustades pükstes noormees võttis tema kassast sigarette ja pani korvi, misjärel läks müügisaali. XXX teatas sellest kohe telefoni teel kaupluse turvateenistusele G4S (tlk 62-64). 26.12.2014.a tunnistaja XXX antud ütlused, mille kohaselt töötas ta 26.12.2014.a turvatöötajana Rocca al Mare Prismas, aadressiga Paldiski mnt 102. Kella 16.20 paiku helistas kassiir ja teatas, et mustas jopes ja mustade pükstega mees võtab kassast palju suitsu. XXX jooksis kohe kassade ette infopoolse sissepääsu juurde. Mõni hetk hiljem väljus sissepääsu väravatest ja kaupluse müügisaalist mustas jopes ja mustade pükstega mees, maksmata kauba eest. Kui XXX läks kirjeldatud mehe poole, siis jooksis mees müügisaali tagasi. Mees jooksis tehnikaosakonda ning pildus põuest välja suitsupakke müügisaali laiali. XXX sai meesterahva kätte käterättide vahe juures ning pani talle peale käerauad, kuna isik oli agressiivne ja oli alust arvata, et isik võib põgeneda. Isik peeti kinni kell 16.21. Turvaruumis andis isik veel välja 9 pakki suitsu. Kaupluse müügisaalist leiti 17 pakki suitsu, mis ta oli maha loopinud (tlk 65-66). D.R kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 68-69), millest nähtub, et D.R peeti 26.12.2014.a kell 16.21 kahtlustatavana kinni aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 75-80). 22.01.2015.a koostatud vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD-le talletatud Prisma Peremarket ASile kuuluva kaupluse Prisma, asukohaga Paldiski mnt 102, turvakaamera videosalvestus 26.12.2014.a kuni kella 16.20-ni. Salvestuselt nähtub, et 26.12.2014.a kell 16.17 liigub kaupluse müügisaalis meesterahvas ostukorviga, kellel on seljas must jope (pilt nr 1). Mees suundub kassade poole ning viibib kassade juures mõnda aega (pilt nr 2). Kell 16.18 liigub mees kassadest eemale ning liigub ostusaalis (pilt nr 3). Kell 16.20 meesterahvas väljub kauplusest sissepääsu väravate kaudu (pildid nr 4 ja 5). D.R 27.12.2014.a kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb tehtut (tlk 70-72). Tema ütluste kohaselt tuli ta 26.12.2014.a kella 16.00 ajal Rocca al Mare Prisma kauplusesse. Olles kaupluse müügisaalis, otsustas ta varastada enda jaoks sigarette. Kassas võttis ta suure koguse sigarette Kent ja pani need ostukorvi. Seejärel läks ta ajalehtede osakonda, kus ta peitis kõik sigaretid endale jope põue ning hakkas minema kaupluse väljapääsu poole. Ostukorvi pani ta sissepääsu väravate juurde ja ise väljus kaupluse infoleti kaudu sigarettide eest maksmata. Peale seda ta märkas, et tema poole liigub turvatöötaja ja ta läks peidetud sigarettidega müügisaali tagasi. Teel võttis ta jope põuest peidetud sigaretipakid välja ja pani järjest kusagile riiulitele. Mõne aja pärast turvatöötaja pidas ta kinni ja toimetas turvaruumi, kus D.R võttis välja jope põuest ülejäänud 9 pakki sigarette Kent. 4) tõendid 27.12.2014.a Laagri Maksimarketi kaupluse varguse katse episoodis KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 - § 25 lg 2 järgi:

ETK Jaekaubanduse AS-i avaldus nr 17 (tlk 82), mille kohaselt palutakse võtta vastutusele õigusvastase teo toimepannud isik, kelle juurest 27.12.2014.a kell 19.32 Laagri Maksimarketis, aadressil Pärnu mnt 558a, Saue vald, Laagri Alevik, avastati ETK Jaekaubandus AS-ile kuuluvat kaupa 64.80 euro väärtuses. TopSec Turvateenused OÜ õigusvastase teo toimepanemise akt (tlk 83), mille kohaselt peeti 27.12.2014.a kell 19.32 Laagri Maksimarketi kaupluses (Pärnu mnt 558a, Tallinn) kinni meesterahvas, kes võttis kauba, pani põue ning väljus selle eest maksmata. Toodete maksumus 64.80 eurot. Õigusvastase teo toimepannud isiku üleandmisel politseile on esitatud ETK Jaekaubanduse AS-i avaldus nr 17 isiku vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud korras. 27.12.2014.a tunnistaja XXX antud ütlused (tlk 84-85), mille kohaselt oli ta tööl operaatorikeskuses (Kalda tee 7c, Tallinn) ning nägi kaamerast, kuidas Laagri Maksimarketis (Pärnu mnt 558a, Tallinn) kell 19.29 noormees (hall mantel, mustad püksid) võttis kassast suures koguses suitsupakke ja pani need ostukorvi. Seejärel läks noormees pampersite osakonda, kus tema juurde tuli teine noormees (must jope, mustad püksid), kes võttis ostukorvist suitsupakid ja pani põue. Andrei Tšaukov jooksis autosse ja sõitis Laagri Maksimarketisse. Sel ajal, kui tema sinna sõitis, oli ta telefoniühenduses teise operaatoriga, kes teatas, et noormees väljus kassast kell 19.32 ja jooksis üle tee. Kui ta kohale jõudis nägi ta seda noormeest Veho auto juures ja sõitis sinna. Kui ta noormehe juurde jõudis, tuli ta autost välja ning noormees hakkas linna poole jooksma. Noormees viskas kogu kauba tee äärde ja jooksis edasi. Kui kohale jõudis G4S patrull, siis sõitsid nad noormeest otsima, kuna ta nägi noormeest Jälgimäe tee poole põllule jooksmas. Põllul märkas ta kuuse all liikumist ning noormehe põgenemise takistamiseks kasutas pipragaasi. Isikul dokumente ei olnud, kuid ta nimetas end D.R-iks 06.05.1993.a. D.R kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 88-89), millest nähtub, et D.R peeti 27.12.2014.a kell 19.32 kahtlustatavana kinni aadressil Pärnu mnt 558a, Tallinn. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 100-107). 22.01.2015.a koostatud vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD-le talletatud ETK Jaekaubanduse AS-ile kuuluva kaupluse Maksimarket, asukohaga Pärnu mnt 558a, Laagri alevik, turvakaamera videosalvestus 27.12.2014.a kuni kella 19.32-ni. Salvestuselt nähtub, et 27.12.2014.a kell 19.29.12 võtab meesterahvas, kellel on seljas hall triibuline mantel, dressipluus, jalas tumedad püksid, kaupluse kassa eest letilt mitu suitsupakki, millised tõstab ostukorvi (pilt nr 1). Kell 19.29.42 mees liigub kassast eemale (pilt nr 2) ning on näha, et tema ostukorvis on suitsupakid (pilt nr 3). Samal ajal müügisaalis liigub teine meesterahvas, kellel on seljas must jope, jalas mustad püksid (pilt nr 4). Kell 19.31.13 mõlemad meesterahvad saavad mähkmete osakonnas kokku ning askeldavad (pildid nr 5 ja 6). Kell 19.31.27 võtab mustas jopes mees teise meesterahva ostukorvist suitsupakid ja paneb need enda jope põue (pildid nr 7 ja 8). Kell 19.32.14 mustas jopes meesterahvas väljub müügisaalist kassaväravate kaudu ning jookseb kauplusest väljapääsu poole ning tema järele jookseb turvatöötaja (pildid nr 9 ja 10). 22.01.2015.a koostatud kriminaalasja eraldamise määrus (tlk 109-110), mille kohaselt pani D.R KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo 27.12.2014.a kell 19.32 toime koos tundmatu isikuga. Kohtueelses uurimise käigus ei olnud võimalik seda isikut tuvastada, seega eraldati kriminaaltoimikust materjalid tuvastamata isiku suhtes eraldi menetlusse.

D.R 28.12.2014.a kahtlustatavana antud ütlused (tlk 90-92), milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb tehtut. Tema ütluste kohaselt käis ta selles poes koos teise noormehega, kellega sai ta samal õhtul tuttavaks. Ta ei tunne teda aga nad lihtsalt tarvitasid alkoholi õues koos. Nad läksid poodi, kuna tahtsid suitsu osta. See noormees võttis suitsupakid ja tõi need talle. Kui see noormees need suitsupakid tõi, siis ta oli pampersi osakonnas. Ta ei tea mitu pakki see noormees talle tõi, kuna ta ei lugenud neid üle. Ta pani suitsupakid põue ning läks kassade poole, möödus kassast, maksmata suitsude eest ning väljus poest. Ta jooksis sealt ära. Kui ta oli ära jooksnud, nägi ta, et tema järele sõidab sõiduk. Turvatöötaja karjus temale, et andku kaup, siis ta on pääsenud. Sel momendil suitsupakid kukkusid põuest maha. Tema aga jooksis edasi. Mõni aeg hiljem peeti ta turvatöötaja poolt gaasi kasutades kinni. Kaup tagastati poele. 29.12.2014.a kahtlustatavana antud ütlustes (tlk 9395) kinnitas D.R enda poolt 28.12.2014.a antud ütlusi ning midagi lisada ei soovinud. 5) tõendid 21.01.2015.a Balti jaama Selver AS-i kaupluse varguse katse episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi: Selver AS-i avaldus nr 12 (tlk 112), mille kohaselt palutakse vastutusele võtta 21.01.2015.a kell 14.21 kaupluses Balti jaama Selver, aadressil Toompuiestee 37, õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati Selver AS-ile kuuluvat maksmata kaupa (piimašokolaad Whole, šokolaad Geisha, piimašokolaad, piimašokolaad Oreo, India pähkel) kokku 5,87 euro väärtuses. TopSec Turvateenused OÜ poolt 21.01.2015.a koostatud õigusvastase teo toimepanemise akt, mille kohaselt 21.01.2015.a kell 14.21 on Balti jaama Selveris, aadressiga Toompuiestee 37, toime pandud õigusvastane tegu, milles on kannatanuks Selver AS (tlk 113). 21.01.2015.a tunnistaja XXX antud ütlused (tlk 114-115), mille kohaselt oli ta tööl Balti jaama Selveris, Toompuiestee 37, Tallinnas, kell 14.17 ja nägi kuidas sinises jopes meesterahvas sisenes kauplusesse ja suundus maiustuste riiuli juurde ning võttis riiulist kaupa ning pani taskusse kell 14.19. Seejärel meesterahvas liikus kassade poole ja varjus kassaliinidest mööda kell 14.21, kauba eest tasumata. Meesterahvas oli kinnipeetud ja toimetatud turvaruumi. Turvakontrolli käigus avastati meesterahva taskust piimašokolaad Whole 0,99 eurot, šokolaad Geisha 0,99 eurot, piimašokolaad 1,99 eurot, piimašokolaad 1,35 eurot, india pähklid 1,35 eurot, kokku maksumusega 5,87 eurot, mille kohta puudus tšekk. Kaup oli korras ja tagastatud kauplusele. D.R kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 118-119), millest nähtub, et D.R peeti 21.01.2015.a kell 14.21 kahtlustatavana kinni aadressil Toompuiestee 37, Tallinn. Nähtuvalt 21.01.2015.a isiku ja asjade läbivaatuse protokollist (tlk 120) oli D.R halli värvi püksid, ruuduline sinine jope, pruuni värvi jalanõud, tumedat värvi jakk. 21.01.2015.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 116), millest nähtuvalt kontrollis PPA Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik XXX 21.01.2015.a kell 15.11 D.R väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr 12 ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,65 mg/l). D.R nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. D.R 22.01.2015.a kell 08.45 kahtlustatavana antud ütlused (tlk 122-125), milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb tehtut. Tema ütluste kohaselt oli

ta 21.01.2015.a alkoholijoobes ning läks Balti jaama hoones asuvasse Selverisse, kust ta võttis mitu šokolaadi ja pähklid ning pani need taskusse. Seejärel möödus ta kassast jättes kauba eest tasumata ning turvatöötaja pidas ta kinni. D.R 22.01.2015.a kell 13.20 kahtlustatavana antud ütlustes (tlk 126-129), kinnitas D.R enda poolt varasemalt antud ütlusi ning lisas, et 21.01.2015.a oli ta alkoholijoobes, ta jõi Jägermeistrit. Ta läks Balti jaama hoones asuvasse Selverisse, kust võttis mitu šokolaadi ja pähkleid ning peitis endale taskusse. Ta möödus kassast jättes kauba eest tasumata ja peeti turvatöötajate poolt kinni. Ta tagastas vabatahtlikult varastatud pähklid ja šokolaadid. Ta sooritas varguse kuna tahtis süüa. Tõendid kõikide episoodide kohta Väärteootsused 04.11.2014.a ja 27.11.2014.a (tlk 134-135), millest nähtub, et D.R on KarS § 218 alusel väärteokorras karistatud rahatrahvidega. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ka tunnistajate ütlustega. Kuritegude toimepanemise ajaolud nähtuvad ka turvakaamerate salvestustelt ning need riimuvad nii süüdistatava kui ka tunnistajate ütlustega. Kohtueelses menetluses on süüdistatava D.R käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi. Prokurör on D.R tegevuse kõikides episoodides kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Prokurör on D.R-ile esitatud süüdistuses osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi annavad aluse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt koostatud väärteootsused 17.11.2013.a ja 10.02.2014.a, millest nähtub, et D.R on KarS § 218 alusel väärteokorras karistatud väheväärtuslike vallasasjade varguste eest.

Kohus peab vajalikuks märkida, et süüdistuses on ekslikult märgitud väärteootsuste tegemise kuupäevadeks 17.11.2013.a ja 10.02.2014.a, kuid kohtule esitatud ning kohtus uuritud väärteootsused kannavad kuupäevi 04.11.2014.a ja 27.11.2014.a (tlk 134-135). Kohtu hinnangul on tegemist ebatäpsusega, mis ei muuda süüdistuse mahtu ega ka raskust ning sellest ei muutu ka kuriteo kvalifikatsioon. Seda, et tegemist on ebatäpsusega, kinnitab ka süüdistuses olev sulgudesse märgitud viide väärtegude toimepanemise aja kohta (tlk 153). Varguste ja nende katsete toimepanemisel oli D.R välja kujunenud kindel käitumismuster – suitsupakke varastades asetas ta need endale ostukorvi, seejärel peitis varastatud kauba kaupluse teises osakonnas enda jope põue ning lahkus kauplusest. Tema tegevust iseloomustab süstemaatilisus – vähem kui kahe kuu jooksul varastas või püüdis kauplustest varastada viiel korral. Arvestades varavastaste episoodide hulka, varastatud esemete väärtust, D.R ütlusi selle kohta, et ta varastas asju enda tarbeks, samuti seda, et D.R ei tööta (tlk 162 pöördel), leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates viitavad need sellele, et varastamine on D.R elatusallikaks ning väljakujunenud elulaadiks, mistõttu tema käitumist varguste toimepanemisel tuleb pidada süstemaatiliseks KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Samuti on prokurör D.R tegevuse 27.12.2014.a varguse katse episoodis kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 5 ja 7 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid ilma vägivallata grupi poolt. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKKo otsused nr 3-1-1-93-96 ja 31-1-49-99). Grupp moodustub varguse kaastäideviijatest. Tõendatud on, et 27.12.2014.a kella 19.32 paiku Harjumaal, Saue vallas, Laagri alevikus, Pärnu mnt 558a asuvas ETK Jaekaubandus AS-ile kuuluvas Maksimarketi kaupluses võttis D.R ühiselt ja kooskõlastatult tuvastamata isikuga suitsupakke kokku 64.80 euro väärtuses ning peitis suitsupakid endale põue, möödus kassadest, läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning jooksis kauplusest välja. Süüdistatav D.R ise kinnitas, et poes käis ta koos teise noormehega, kes võttis suitsupakid ja tõi need talle. Toodud suitsupakid pani põue ning läks kassade poole, möödus kassast, maksmata suitsude eest ning väljus poest. Ta jooksis sealt ära. Ka kriminaalasja materjalides olevast asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelilt (tlk 100-107) on üheselt tuvastatav, et koos süüdistatavaga on kaupluses ka teine isik, kellega ta suhtleb. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tegutsesid kõnealused isikud ühiselt ja kooskõlastatult ühise eesmärgi saavutamise nimel, s.o võtta ning omastada ebaseaduslikult kauplusele kuuluvad sigaretid. Sellist ühist ja kooskõlastatud käitumist, millises olid eristatavad mõlema isiku rollid teo toimepanemisel, hindab kohus süüteo toimepanemisena grupis KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes. Kuna kohtueelse uurimise käigus ei olnud võimalik teist isikut tuvastada, eraldati kriminaaltoimikust materjalid tuvastamata isiku suhtes 22.01.2015.a koostatud kriminaalasja eraldamise määrusega eraldi menetlusse (tlk 109-110). Kõnealune vargus kasvas üle avalikuks varguseks hetkel, kui tunnistaja XXX märkas kauplusest väljunud ja tänaval jooksvat D.R Veho auto juures ja sõitis sinna. Kui tunnistaja jõudis autoga D.R juurde ja tuli autost välja, siis hakkas noormees linna poole jooksma ning tunnistaja jooksis süüdistatavale järele, karjudes, et viimane annaks kauba tagasi ja jääks seisma. Noormees viskas kogu kauba tee äärde ja jooksis edasi. Tunnistaja ütlused riimuvad süüdistatava ütlustega, milles viimane kinnitab, et kui ta oli poest ära

jooksnud, nägi, et tema järele sõidab sõiduk ning turvatöötaja karjus talle: „anna kaup, siis oled pääsenud“. Sel momendil suitsupakid kukkusid süüdistatava põuest maha. Kuivõrd kogu eelnev sündmuste käik toimus tunnistaja nähes ja süüdistatav teadis seda, et tunnistaja saab tema õigusvastasest käitumisest üheselt aru, hindab kohus sellist käitumist võõra vallasasja äravõtmisena avalikult, kuid vägivalda kasutamata KarS § 199 lg 2 p 5 mõttes. Lähtudes eelnevast on 27.12.2014.a varguse katse episood D.R suhtes õigesti kvalifitseeritud lisaks KarS § 199 lg 2 p 9 ka KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 7 järgi. Kuivõrd neli inkrimineeritavatest kuritegudest jäid katse staadiumi ning üks viidi lõpule, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et süüdistatava käitumine kohtueelses menetluses on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-s 5, 7 ja 9 ettenähtud kuriteona. Kohus leiab, et D.R pani talle süüks arvatud kuriteod toime kavatsetult, sest ta ise on tunnistanud, et läks kauplusesse eesmärgiga varastada. Arvestades kauba koguseid ei varastanud ta kohtu hinnangul enda tarbeks, vaid edasimüümiseks. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav D.R on täisealine ja kuritegude toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud D.R poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi kuriteo toimepanemine. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning D.R tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 5,7 ja 9 järgi.

Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

Prokurör taotles süüdistatava karistamist nn šokivangistusega. Kaitsja ja süüdistatav palusid kohtul määrata karistuseks tingimisi vangistus või vangistus, mis asendada üldkasuliku tööga või elektroonilise valvega. Karistuse mõistmisel D.R-ile peab arvestama kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo otsused nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06). Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kes ametlikult ei tööta ning kes on jätnud tasumata temale varasemalt väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine D.R suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, sh samalaadsete süütegude toimepanemisest. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. D.R näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. D.R on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Ka ei ole eelnevad väärteokaristused, mis on mõistetud ka varavastaste süütegude toimepanemise eest, mõjutanud D.R seaduskuulekalt käituma. Vaatamata eelnevalt mõistetud karistustele, jätkab D.R kuritegude toimepanemist. Seega viidatud andmed rikkumiste toimepanemise kohta ning regulaarsed karistused viitavad üheselt sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Karistuse määra valikul arvestab kohus kergendava asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus, esinemist ja süüdistatava süü suurust. Reaalse vangistuse kohaldamine kujutab endast süüdistatava õigusseisundi kõige tõsisemat riivet ning vangistus ei tohi tekitada isikule rohkem minetusi, kui see süü suurusest tulenevalt on vajalik. Arvestades, et D.R poolt toimepandud varguste neli episoodi jäid katse staadiumi, ning ühe lõpeleviidud vargusega tekitatud kahju ei olnud suur, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammäära lähedasena. Prokurör pidas põhjendatuks D.R karistamist vangistusega üks aasta, mida lühimenetluse sätteid kohaldades vähendada 1/3 võrra ning KarS § 74 lg 1, 3 alusel kohaldada šokivangistust 2 kuud ning ülejäänud osa vangistusest ei pöörataks täitmisele, kui D.R ei pane 1,5 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase

isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo otsus nr 3-1-1-40-04). Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt ei ole süüdistatav varem varavastaseid kuritegusid toime pannud. Seega ei saa teha järeldusi, et süüdistatava puhul oleks tegemist isikuga, kelle eelnevat elukäiku arvestades oleks alust eeldada, et isik jätkab vabadusse jäädes varavastaste süütegude toimepanemist. Arvestades süüdistatava isikuandmeid leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib põhiosa karistusest jätta kohaldamata ja täitmisele pööramata. Samas on D.R toime pannud viis varavastase kuriteo episoodi ning seda väga lühikese aja jooksul. Kohtu arvates ei olnud süüdistatava poolt toimepandu juhuslikku laadi ning inkrimineeritud süütegude rohkus tingib selle, et osa karistusest, küll lühemaajalisem osa, kuulub täitmisele pööramisele, sundimaks süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-99-06 selgitanud, et KarS §-dest 73 või 74 esimestest lõigetest lähtuval osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada lühiajalise, s.o igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena (nn šokivangistusena). Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud (vt ka RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja RKKKo nr nr 3-11-21-05). D.R on 1 kehtiv kriminaalkaristus ning kohtu hinnangul avaldaks D.R-ile , arvestades ka tema vanust ja asjaolu, et ta ei ole eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seotud karistust, nn šokivangistusega karistamine distsiplineerivat toimet. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus D.R-ile karistuseks 1 aasta vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendatakse kolmandiku võrra. Mõistetud karistusest kuulub 2 kuud kohesele täitmisele ning ülejäänud mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.R ei pane 2- aastase katseaja kestel toime uut kuritegu. Põhiosa karistusest täitmisele pööramata jätmisel tuleb süüdistatav õiguskuulekusele sundimiseks allutada kriminaalhooldaja järelevalve alla lootuses, et kõrvalise isiku järelevalve ja abi aitab teda tagasi õiguskuulekusele. Nähtuvalt D.R kahtlustatavana antud ütlustest 21.01.2015.a, 27.12.2014.a ja 12.12.2014.a episoodide kohta, oli ta kuritegusid toime pannes tarvitanud alkoholi, siis peab kohus vajalikuks

kohaldada D.R suhtes katseajal lisakohustusena KarS §-s 75 lg 2 p 2 ja p 2 - mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kuna alkoholi tarvitamise keelamine võib kaasa tuua olukorra, kus vajaduse ilmnemisel võib süüdistatav pöörduda narkootiliste ainete poole, siis tuleb ennetavalt ka sõltuvusainete omamine ja tarvitamine keelata, arvestades, et tal on ka kehtiv karistus narkokuriteo toimepanemise eest. Kaitsja taotles oma kaitsekõnes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. D.R ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna D.R suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks arvestades süüdlase isikut, s.t üldkasulik töö ei sobi kohtu hinnangul isikule, kellel on alkoholiprobleemid ning millel kohus juba eelnevalt peatus.

Süüdistatav oma viimases sõnas taotles vangistuse asendamist elektroonilise valvega, mida toetas ka kaitsja oma kaitsekõnes. Kohus peab siinkohal märkima, et KarS § 691 sätestab, et mõistes kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus asendada selle elektroonilise valvega. Kuna kohus mõistab D.R-ile karistuseks vangistuse üle 6 kuu, siis käesolevas kriminaalasjas KarS § 691 kohaldamisele ei kuulu. Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses on kannatanu AS Selver esitanud tsiviilhagi summas 29.70 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kuna KrMS ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Süüdistatav D.Runnistas kohtuistungil tema vastu esitatud tsiviilhagi täies ulatuses (tlk 162 pöördel). Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju välja mõistma D.R-ilt kannatanu kasuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et D.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. D.R on varasemalt kriminaalkorras karistatud narkokuriteo toimepanemise eest, samuti on teda kahel korral 2014.a väärteokorras karistatud väheväärtusliku vallasvara varguse eest ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod on toime pannud vahetult pärast viimast väärteo karistuse määramist. Seega on D.R käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet D.R resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 alusel välja sundraha, mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra. Lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasu, mis kuulub samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna isikul puudub töökoht ja ametlik sissetulek ning D.R peab kaks kuud kandma kohtu poolt mõistetud reaalset vanglakaristust, siis on täitedokumendi vabatahtlik täitmine raskendatud. Samuti arvestades menetluskulude suurust ning tsiviilhagi tasumise kohustust, käib nende ühekorraga tasumine D.R ilmselgelt üle jõu. Asitõendid 3 CD-plaati (asuvad kinnistes ümbrikutes kohtutoimikus), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 2, § 2565 lg 1 p 2, lg 2. Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.